Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Kohus selgitab, et ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava osata ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamata jätmist. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24). Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja laenu põhivõla 956.05 eurot, intressi 174.25 eurot, viivise 171.53 eurot ja viivise 0,13% põhivõlalt päevas alates 08.04.2017 kuni põhivõla tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 29.01.2016 laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 956.05 eurot. Kostja pidi tagastama laenu põhiosa igakuiste maksetena, samuti tasuma intressi. Laenulepingu p 2.12 järgi on intressimäär 24% aastas. Kostja ei ole ühtegi lepingujärgset makset tasunud. Hageja saatis 20.09.2016 kostjale meeldetuletuse tasumata osamaksete kohta ja ütles laenulepingu üles 12.12.2016. Hageja on arvestanud intressi laenulepingu ülesütlemiseni. Viivist on hageja arvestanud hagi esitamise seisuga 171.53 eurot määraga 0,13% päevas. Kohus leiab, et viivisenõude osas ei ole hagi osaliselt õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1 I lause alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Riigikohus on 14.01.2009 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 (p 12) leidnud, et VÕS § 415 lg 1 I lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 III lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 III lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Laenulepingu p 2.17 järgi on viivisemäär 0,3% põhivõlalt päevas, s.o ca 110% aastas (lk 2425). Intressimäär on laenulepingu p 2.12 alusel 24% aastas. Kuna lepingu p-s 2.17 sätestatud viivisemäär on lepingujärgsest intressimäärast suurem, on lepingu p 2.17 VÕS § 415 lg 1 ja § 421 alusel tühine. Seega on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendamata osas, milles hageja nõuab viivist rohkem kui 24% tagastamata põhivõlalt aastas. Eeltoodust tulenevalt on hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue põhjendatud summas 86.07 eurot (31.43*24/365/100*402 + 32.06*24/365/100*372 + 32.70*24/365/100*341 + 33.35*24/365/100*311 + 34.02*24/365/100*280 + 34.70*24/365/100*250 + 35.39*24/365/100*219 + 36.10*24/365/100*188 + 36.82*24/365/100*158 + 37.56*24/365/100*127 + 38.31*24/365/100*97 + 573.61*24/365/100*66 = 8.30 + 7.84 + 7.33 + 6.81 + 6.26 + 5.70 + 5.09 + 4.46 + 3.82 + 3.13 + 2.44 + 24.89). Lisaks on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 08.04.2017 kuni põhivõla tasumiseni 24% tasumata põhivõlalt aastas. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Toimiku materjalide põhjal on hageja menetluskuluks riigilõiv 225 eurot. Arvestades, et hageja esindajaks antud asjas on seaduslik esindaja, siis ei nähtu asja materjalidest, et hagejal oleks tekkinud õigusabikulusid. Hagi rahuldatakse ligikaudu 93% ulatuses. Kohus jätab hageja menetluskuludest 93% kostja kanda ja 7% hageja kanda. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks 209.25 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.