Hagi osalisel õigeksvõtul põhinev Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Toomas Talviste
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
6. juuli 2017 Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-17-100547
Tsiviilasi
Fastline Invest OÜ hagi FAC Inkasso OÜ vastu põhivõla ja kõrvalnõuete nõudes summas 3611.77 eurot ning lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
3892.02 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Fastline Invest OÜ, registrikood 11256671, asukoht Maleva 2e, Tallinn, seaduslik esindaja Leonid Berman Kostja FAC Inkasso OÜ , registrikood 11909564, asukoht Pikk 11-306, Pärnu, seaduslik esindaja Jan Peitre
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
Tsiviilasi nr 2-17-100547 tasumiseni.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Edasikaebamise kord
Menetluskulud jätta kostja kanda. Määrata kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 325 (kolmsada kakskümmend viis) eurot, mis mõista FAC Inkasso OÜ-lt Fastline Invest OÜ kasuks välja. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.
Sisulised asjaolud, menetluse käik 21.03.2017 esitas hageja Fastline Invest Harju Maakohtule hagiavalduse (tl 23-24) kostja FAC Inkasso vastu võla ja kõrvalnõuete nõudes summas 3611.77 eurot ning lisanduva viivise nõudes. Tegemist oli maksekäsu kiirmenetlusest (kus kostja esitas võlgnikuna vastuvõite) ületulnud kohtuasjaga, Harju Maakohus keeldus hagi ebaõige kohtualluvuse tõttu 28.03.2017 määrusega menetlusse võtmast, misjärel edastati hagimaterjalid Pärnu Maakohtule, kes võttis hagi 21.04.2017 määrusega menetlusse. Hagi kohaselt sõlmisid pooled 28.08.2013 nõudeõiguse loovutamise lepingu nr 270813.1 (tl 25), mille alusel loovutas hageja kostjale kõik oma nõudeõigused Black Brownie and the Blondes OÜ ja käendaja M.P. vastu. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi täitnud, viivitades lepingujärgsete maksetega ja jättes viimased neist täiesti tegemata. 21.10.2016. e-kirjas nendib Kostja kohustuse olemasolu ning võlniku poolt võlgnevuse likvideerimist: „Meie kohustus on Fastline Invest OÜ ees seisuga 21.10.2016 kokku summas 3 383,08€ [...] tänaseks on Marten likvideerinud enda võlgnevuse FAC Inkasso OÜ ees“ (tl 32). Hageja juhib tähelepanu, et hageja ei tea kõiki täpseid kuupäevi, millal kostja sai võlgnikult viimased osamaksed võlgnevuse tasumiseks, kuna kostja ei ole täielikku informatsiooni Hagejale esitanud. Kogu võlgnevus oli kostjal käes hiljemalt 21.10.2016. Kostja on tunnistanud põhivõlgnevust täies ulatuses 02.12.2016 allkirjastatud võlatunnistuses NÕUDEÕIGUSE LOOVUTAMISE LEPINGU (NR. 270813-1, tl 29-30) LISA NR 4. Selle punkti 1.1 kohaselt tunnistab Kostja tagasivõtmatult ja tingimusteta, et 28.11.2016 seisuga võlgneb kostja hagejale nõudeõiguse loovutamise lepingu (nr 270813-1) alusel 3133,08 eurot. Sama lisa punkti 1.2. kohaselt kohustub Kostja tasuma võlgnetava summa hiljemalt 31.12.2016, ning nimetatud kohustuse tähtaegselt mittetäitmise korral punkti 1.3. kohaselt tasuma lisaks 500 (viissada) eurot hiljemalt 10.01.2017. Seega leppisid pooled kokku leppetrahvis, mis lisandub põhinõudele, kui kostja lisakokkulepet ei täida. Kostja ei tasunud võlgnetavat summat hiljemalt 31.12.2016. ning seega tekkis 01.01.2017 Hagejal nõudeõigus lisaks 500 eurole leppetrahvile. Hageja esitas kostjale 03.01.2017.a.arve nr 1-17 (tl 31) maksetähtajaga 10.01.2017. Kostja on arve kätte saanud, mida tõendab kostja 03.01.2017 e-kiri vastusena arve saatmisele (tl 28). Seega on täidetud VÕS (võlaõigusseaduse) § 159 lõikes 2 sätestatud leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul teatamise eeldus. Kostja ei ole tasunud 2 (4)
Tsiviilasi nr 2-17-100547 leppetrahvi arvet tasumisega ega ka muul viisil. NÕUDEÕIGUSE LOOVUTAMISE LEPINGU (NR. 270813-1) LISA NR 4 näol on tegemist võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1 mõttes. 05.01.2017 on kostja maksnud hagejale 100 eurot, 10.01.2017 30 eurot. Seega 21.03.2017 seisuga võlgneb kostja hagejale 3614 (kolm tuhat kuussada neliteist) eurot, millest 3003,08 eurot (kolm tuhat kolm eurot ja kaheksa eurosenti) on põhinõue (põhivõlgnevus) ja 610,92 eurot (kuussada kümme eurot ja üheksakümmend kaks eurosenti) kõrvalnõuded. Eelneva põhjal on hageja esitanud järgmised nõuded:
Tsiviilasi nr 2-17-100547
Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on täies ulatuses põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja kirjalikus vastuses puuduvad vastuväited põhinõudele ja sellelt arvutatud seadusjärgsele viivisele, sisuliselt on hagi selles osas rahuldatav õigeksvõtuga kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 ja lg 3 sätetega ning kohus sellel osal hagist TsMS § 444 lg 3 alusel ei peatu. Mis puutub leppetrahvi ja sellelt arvutatud viivise (ka viivise arvutuste osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud) osas esitatud vastuväidet, siis on see täielikult põhjendamata ja tõendamata. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda kohustatud poole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kõiki nimetatud asjaolusid peab aga just kohustatud isik kohtupraktika kohaselt esile tooma, paraku ei ole ühtki sellekohast väidet/tõendit kostja esitanud. Vaidlust ei ole selles, et kostja on ise juba 21.10.2016 e-kirjas kinnitanud, et võlgneb hagejale (kuna võlgnik oli temale nõude tasunud) 3383.08 eurot, 02.12.2016 on pooled allkirjastanud lepingu lisana võlatunnistuse, milles kostja kinnitab, et tasub hiljemalt 31.12.2016 lepingu alusel võlgnetava summa 3133.08 ning tähtaegsel tasumata jätmisel on leppetrahv 500 eurot. Nimetatud tähtpäevaks kostja midagi tasunud ei olnud (kaks makset tehti jaanuaris 2017) ja seega tekkis hagejal õigus leppetrahvi saamiseks. Selle suurus ei ole eelnevat silmas pidades ebamõistlik, arvestades ka asjaolu, et kostja sai inkassoteenust osutava ettevõttena nõude sissenõudmiseks juba 2013.aastal. Seega on hagi täies ulatuses põhjendatud ka leppetrahvi ja sellelt arvutatud seadusjärgse viivise osas. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud. Kostjalt kuulub väljamõistmisele maskekäsu kiirmenetluse avalduse ja hilisema hagiavalduse esitamisel kokku tasutud riigilõiv 325 eurot, kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.