2-97-28/2 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-97-28 Seega puudus ja puudub menetluses igasugune vara mille arvelt oleks võinud või saaks tulevikus võlausaldajate nõudeid rahuldada. III Halduri tegevus pankrotimenetluses Kuna ainuke suurem teadaolev vara oli võlgnikul deposiit summas 1000000 krooni, PõhjaEesti Pangas, mis lõpetati 1996.aastal, siis pankrotihalduri tegevus keskendus võimaluste leidmisele kõnealuse tehingule õigusliku lahendi saamiseks ja võimalusel ka seeläbi raha tagastamisele. Deposiidi omamine pangas oli Kindlustusseaduse järgi kindlustusseltsidele kohustuslik, ning pidi tagama seltsi kohustusi kindlustusvõtjate ees. Probleemiks ja õigusvastaseks muutis antud tehingu asjaolu, et nimetatud deposiit oli antud kolmanda isiku laenu tagatiseks KAS Maksvit juhtkonna poolt A. S. isikus. Seoses deposiidilepingu katkestamisega panga poolt võeti deponeeritud summa kolmanda isiku (AS Falkon) laenu katteks pangale, mis nagu hiljem selgus, oli deposiidi tingimustes ka fikseeritud. Kirjeldatud finantsdistsipliini rikkumiste ajendil algatas Kindlustusinspektsioon võlgniku juhatuse liikme A. S. suhtes kriminaalasja. Pankrotimenetluse mõttes oli tegu juhtkonna raskete juhtimisvigadega, millel olid ka kuriteo tunnused. A. S. kriminaalasi (nr .) oli Narva Linnakohtus arutusel. Võlausaldajate huvides oli pankrotihalduri poolt kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi summas 1000000 krooni. Narva Linnakohtu poolt tunnistati A. S. talle inkrimineeritud teos süüdi (sel ajal kehtinud KrK § 161, § 166 lg 1, § 148-5 lg 1 ja § 148-6 lg 1 järgi) ja mõisteti karistuseks rahatrahv ning lisaks võeti kaheks aastaks ära õigus töötada juhtivatel ametikohtadel, mis on seotud materiaalsete vahendite käsutamise funktsiooniga, raamatupidamisega ja materiaalse vastutusega. Pankrotihalduri poolt esitatud tsiviilhagi summas 1000000 krooni jättis kohus rahuldamata. Analüüsides kujunenud situatsiooni oli selge, et samadel asjaoludel tsiviilhagi esitamine ja menetlemine oleks onud ilmselt ebaotstarbekas – juba selle poolest, et selle täitmine seoses A. S.vara puudumisega ei oleks õnnestunud, mistõttu haldur seda ei teinud. III Andmed kulude ja väljamaksete kohta Kuna käesolevas menetluses ei ole kunagi olnud vara ega laekumisi, ei ole võimalik olnud teostada ühtegi väljamaksed, sealhulgas ka menetluse kulude katteks. Pankrotihaldur on teostanud menetluses vajalikud toimingud (andmete selgitamine ja analüüs, nõuete kaitsmine jne) ning osalenud aastate väitel kriminaalmenetluses tsiviilhagejana, halduri kuludeks on orienteeruvalt 100000 krooni (bürookulud, transport, side jne). Haldur nimetatud kulude tasumist võlausaldajatelt ei soovi, kuna selles osas jäi pankroti väljakuulutamise alguses kokkuleppe sõlmimata ja eesmärk oli saada pankroti raha läbi tehingu (eespoolnimetatud deposiit 1000000 andmine kolmanda isiku laenu katteks) vaidlustamise, mis siiski ei õnnestunud. IV Ettepanek raugemiseks

2-97-28 Pankrotihaldur leidis, et võttes aluseks pankrotiseaduse § 158 lg 4 – kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu. Pankrotihaldur leidis, et käesolevas menetluses on olemas alused menetluse lõpetamiseks raugemisega ning puudub menetluse tulemusliku jätkamise võimalus, seega tegi pankrotihaldur ettepaneku lõpetada KAS Maksvit pankrotimenetlus raugemisega. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtus on leidnud tuvastamist, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt pankrotiseaduse § 157 p 2 lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega. Pankrotiseaduse § 158 lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotihalduri poolt esitatud aruanne vastab pankrotiseaduse § 158 lg 3 nõuetele. Tuvastatud on, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb KAS Maksvit (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka haldur vabastada tema kohustustest. Kohus leiab, et KAS Maksvit (pankrotis) olemasolevate dokumentide hoidjaks tuleb määrata pankrotihaldur Maire Arm. Kohus teeb määruse lähtudes eeltoodust ja juhindudes pankrotiseaduse § 1 lg 2, § 3, § 157 p 2, 158 lg 3, 4, 165 lg 3.