1.Rahuldada Osaühing Aktiva Finants hagi Rethy Sõna vastu osaliselt.
2.Välja mõista Rethy Sõna’lt Osaühing Aktiva Finants kasuks 575,64 eurot (viissada seitsekümmend viis eurot ja 64 senti), millest 328,99 eurot on põhinõue, 30 eurot võla sissenõudmise kulud ja 216,65 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.
Välja mõista Rethy Sõna’lt Osaühing Aktiva Finants kasuks lisanduv viivis VÕS määras 0,05% päevas põhinõudelt (328,99 eurot) alates hagi kohtusse esitamisest 22.02.2017 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõlgnevuse (328,99 eurot) summas.
6.Kohtuotsus toimetada kätte hageja esindajale ja kostjale. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta menetluskulud 87,5% ulatuses Rethy Sõna kanda ja 12,5% ulatuses Osaühing Aktiva Finants kanda.
8.Välja mõista Rethy Sõnalt Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulud 175 eurot (ükssada seitsekümmend viis eurot ja 0 eurosenti).
Tsiviilasi nr 2-16-123644
9.Välja mõista Rethy Sõna’lt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis menetluskulult (175 eurolt) alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kaja esitamine
9.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
10.Ringkonnakohus menetleb käesolevas lihtmenetluse asjas hageja esitatud apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus ei anna luba otsuse edasi kaebamiseks. Selgitus menetlusabi taotlejale
11.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kirjeldav ja põhjendav osa
12.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud e-posti teel ning kostja on kinnitanud kättesaamist 06.04.2017 (tlk 81). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 20 päeva alates kätetoimetamisest, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. See on aluseks tagaseljaotsuse tegemisele TsMS § 407 lg 1 alusel
13.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendavas osas põhjendab üksnes hagi osalist rahuldamata jätmist. Osas, kus kohus hagi rahuldab, peab kohus hageja nõuet põhjendatuks, nõustub hageja põhjendustega ning otsust täiendavalt ei põhjenda.
14.Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Starman AS vahel 9.11.2012 sõlmitud liitumis- ja teenuseosutamiseleping nr L-666521 lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses.
Tsiviilasi nr 2-16-123644
15.VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 lepingute sõlmimise ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete eest tasumata 376,18 eurot, mis sisaldab ka teenuse piiramise tasu ja trahviarveid lepingu rikkumise eest. Kohus leiab, et kui hageja nõuab kostjalt juba teenuse piiramise tasu, puudub tal õigus nõuda leppetrahvi lepingu rikkumise eest. Kuna tegemist on samal eesmärgil makstavate summadega oleks lisaks piiramistasule veel täiendavalt leppetrahvi väljamõistmine tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue kostjalt leppetrahvi väljamõistmiseks kogusummas 47,91 eurot (arve TA-46415 18 eurot ja arve TA-46352 29,91 eurot), tuleb jätta rahuldamata. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 328,99 eurot (376,18 – 47,19 = 328,99).
16.Arvetelt TA-46415 ja TA-46352 hageja viivist arvestanud ei ole, mistõttu nimetatud summade kostjalt välja mõistmata jätmine viivisearvestust ei mõjuta. Hageja viivisenõue ning nõue võla sissenõudmise kulude hüvitamiseks kuuluvad rahuldamisele. Menetluskulud
17.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab õiglaseks jagada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagi ligikaudu 87,5% ulatuses, mistõttu tuleb 87,5% menetluskuludest jätta kostja ja 12,5% hageja enda kanda.
18.Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 200 eurot, millest 125 eurot on riigilõiv ja 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 675 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendas asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 75 eurot (TsMS § 175 lg 1).
20.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.