Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale teleteenust poolte vahel 19.11.1998. a ja 26.11.1998. a sõlmitud liitumislepingute alusel. Lepingute järgi kohustus hageja pakkuma kostjale teleteenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma vastavalt esitatud arvetele ja tasumisega viivitamise korral maksma viivist 0,5% päevas tasumata summast. Kostja on jätnud tasumata hageja poolt esitatud teleteenuste arved nr 9902703021, 9901589964, 9812494265 ja 9811416040 kogusummas 2228,95 krooni. Hagiavalduse

2-07-16772 esitamise seisuga on kostjal võlast tasumata veel 1606,99 krooni. Seisuga 18.04.2007. a on kostja viivisevõlg hageja ees 7005,87 krooni. Kuna kostja ei ole täitnud lepinguid nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjalt 3212,98 krooni väljamõistmist, millest on põhivõlg 1606,99 krooni ja viivis 1605,99 krooni. Kostja vastuväited Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 18.05.2007. a (tl 13, 14), kuid ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 01.06.2007. a, saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 12).

Kohtu põhjendused Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud TsMS § 322 lg 1 alusel. Postiteenuse osutaja on menetlusdokumendid üle andnud kostja eluruumis elavale isikule ning kostja on kinnitanud menetlusdokumentide kättesaamist isiklikult 18.05.2007. a (tl 14). TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (01.06.2007. a) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kuna kohtule teadaolevalt ei kuulu antud otsus tunnustamisele ega täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki, sellepärast märgib kohus selles üksnes õigusliku põhjenduse. Vastavalt "Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse" (VÕSRS) §-le 2 kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002.a., asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui VÕSRS–st ei tulene teisiti. VÕSRS § 11 järgi kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002.a., enne käesoleva seaduse (VÕSRS) jõustumist kehtinud seadust. Kuna liitumislepingud poolte vahel on sõlmitud enne 1. juulit 2002. a, samuti on võlg tekkinud enne 1. juulit 2002. a, kuuluvad pooltevahelises võlasuhtes kohaldamisele Tsiviilkoodeksi (TsK) vastavaid sätted.

2 (3)

2-07-16772 TsK § 173 lg 1 sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. TsK § 174 kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingutingimuste muutmine ei ole lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. TsK § 191 lg 1 sätestab, et leppetrahviks (viiviseks) loetakse seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Hagi on õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega ning tõendatud hagiavalduse ja sellele lisatud tõenditega. Hagiavaldusele lisatud tõendid tõendavad kostjapoolset kohustuste rikkumist ja kostja võlga koos viivisega summas 3212,98 krooni. TsMS § 173 lg 1 ja 3 sätestavad muu hulgas, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

Lembit Käis Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.