Menetluskulude jaotuse määrab maakohus lõpplahendiga. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD
1.Aiandusühistu SOLNETŠNOE (avaldaja) esitas 14. märtsil 2017 Viru Maakohtule avalduse Aiandusühistu ŽELEZNODOROŽNIK (puudutatud isik) vastu Nädala tänava juurdepääsuõiguse eest tasu määramiseks. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Avalduse kohaselt kuulub avaldajale kinnistu katastritunnusega 51107:009:0028 asukohaga Nädala tänav Narva linn Ida-Virumaa. Vastavalt Narva Linnavalitsuse 14. jaanuari 1997 korraldusele nr 1370-k läks Nädala tänav koos teega üle avaldaja omandisse. Nädala tänava tee on eratee. Puudutatud isiku liikmed kasutavad alates 1997. aastast avaldajale kuuluvat teed Nädala tänaval. Puudutatud isikule kuuluvad Rongi ja Rööpa umbtänavad, kuhu pääseb ainult mööda Nädala tänava teed. Avaldaja liikmetest omab Nädala tänavale väljapääsu 16 kinnistut ja puudutatud isiku liikmetest 60 kinnistut. Muud juurdepääsuteed avalikule teele neil kinnistutel puuduvad. Avaldaja kannab kõik tee korrushoiu-, lumekoristuse- ja remondikulud ning tasub maamaksu. Avaldaja on korduvalt teinud puudutatud isikule ettepaneku kulude hüvitamiseks, millest puudutatud isik on tasunud lumekoristuse arve summas 11 eurot 70 senti. Avaldaja hinnangul on õiglane hüvitis 273 eurot 83 senti aastas.
2.Viru Maakohus võttis avaldaja avalduse 14. märtsi 2017 määrusega menetlusse ja selgitas menetlusosalistele hagimenetluse põhimõtteid.
3.Puudutatud isik avaldusega ei nõustunud. Puudutatud isik selgitas, et ei kasuta Nädala tänava teed oma tööülesannete täitmiseks. Puudutatud isiku omand ei külgne Nädala tänava teega. Vastuse kohaselt on puudutatud isik valmis hüvitama tee hooldamiseks vajalikud faktilised kulud. Avaldaja peab tööde planeerides tööd kooskõlastama puudutatud isikuga töö mahu ja hüvitise suuruse osas. Puudutatud isik esitas kompromissettepaneku, mille kohaselt sõlmib avaldaja kokkulepe nende puudutatud isiku liikmetega, kelle omand külgneb üldkasutatava teega. Kirjalikult vormistatud lepingu olemasolul vaatab puudutatud isik oma üldkoosolekul läbi küsimuse oma liikmetele tee remondiks ja hooldamiseks tehtud kulude hüvitamiseks. Hüvitise summa kantakse üle avaldaja arveldusarvele.
4.Viru Maakohtu 13. aprilli 2017 istungil selgitas kohus, et avaldus vaadatakse läbi hagita menetluses, avaldajal tuleb välja selgitada, kes on puudutatud isikud (kinnistute omanikud), kes kasutavad avaldaja erateed. Kohus andis avaldajale tähtaja 30 päeva omaniku ja/või liikmete nimekirja esitamiseks. Avaldaja täitis kohtunõude tähtaegselt.
MAAKOHTU SEISUKOHT
5.Viru Maakohus jättis 22. mai 2017 määrusega avaldaja avalduse läbi vaatamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus määras, et tsiviilasjas puuduvad hüvitatavad menetluskulud. Maakohus asus seisukohale, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 kohaselt eeldab juurdepääsutee eratee omaniku ja kasutajate kokkulepet. Kokkuleppe mittesaavutamisel määrab tasu suuruse kohus. Juurdepääsuteena kasutab avaldaja erateed 60 puudutatud isiku liiget. Avaldaja on teinud ettepaneku tasu maksmiseks liikmelisusel põhinevale juriidilisele isikule, mitte juurdepääsuteed kasutavate kinnistute omanikule. Kuna ettepanekud tasu
kokkuleppimiseks kinnisasjade omanikega puuduvad, puudub ka vaidlus ning kohtul pole alust asja menetleda, sest avaldaja õigusi ei ole rikutud.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
6.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ja saata tsiviilasi maakohtule tagasi avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse kohaselt pöördus avaldaja kohtusse nõudega puudutatud isiku kui juriidilise isiku vastu. Puudutatud isik on aiandusühistu territooriumil olevate maatükkide omanik. Puudutatud isikuga seotud isikud kasutavad regulaarselt ja aktiivselt avaldajale kuuluvat teed. Avaldaja on korduvalt edastanud puudutatud isikule ettepanekuid/nõudeid tasuda tee kasutamise eest. Puudutatud isik on kinnitanud ettepanekute/nõuete kätte saamist. Seega on avaldaja täitnud AÕS § 156 lg-s 1 sätestatud tingimused. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosaseaduse (TsÜS) § 67 lg-le 1 ja §-le 68 on puudutatud isikule edastatud ettepanek adresseeritud kõikidele puudutatud isiku liikmetele. Puudutatud isiku põhikirja p 14.6 kohaselt on puudutatud isiku juhatusel õigus sõlmida lepinguid ja teostatud tehinguid puudutatud isiku nimel.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tuleb tühistada ning saata maakohtule avaldaja avalduse menetluse jätkamiseks. Avaldaja määruskaebus kuulub rahuldamisele.
8.Maakohus on 14. märtsi 2017 määruses käsitlenud avaldaja avaldust hagiavaldusena (tl 41) ja 13. aprilli 2017 istungil selgitanud, et avaldus vadatakse läbi hagita menetluses ja avaldajal tuleb välja selgitada, kes on puudutatud isikud (kinnistute omanikud), kes kasutavad avaldaja teed (tl 72). TsMS § 475 lg 1p 131 kohaselt on hagita asjaks avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad. Seega kuulub avaldaja poolt esitatud avaldus lahendamisele hagita menetluse sätete alusel. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et avaldajal on kohustus välja selgitada kõikide kinnistute omanikud, kes kasutavad avaldajale kuuluvat erateed. Avaldaja on esitanud puudutatud isiku liikmete nimekirja (tl 75). TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 198 lg 3 alusel kaasab kohus hagita menetluse osalised omal algatusel. Eeldatakse, et menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata. Isik ei ole menetlusosaline ainuüksi seetõttu, et ta tuleb seaduse kohaselt ära kuulata või et kohus peab seda vajalikuks. Kohus võib menetlusse seisukoha andmiseks kaasata ka muid isikuid või asutusi, kui see on kohtu arvates vajalik asja õigemaks lahendamiseks. TsMS § 6182 lg 1 kohaselt on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatiste talumise asjades menetlusosalisteks avaldaja ja kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab, samuti vaidlusaluste kinnisasjade asukoha järgne valla- või linnavalitsus. Kohus ei pea vallavõi linnavalitsust menetlusse kaasama, kui see ei puuduta tema huve või ei aita kaasa asja lahendamisele.
9.Riigikohus on 17. mai 2010 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10 p-s 24 selgitanud, et TsMS § 198 lg 3 esimese lause ja § 6182 lg 1 esimese lause oluline kohtupoolne rikkumine on see, kui asja lahendamisse ei kaasata kõiki kinnisasjade omanikke, keda avalduse lahendamine puudutab (st kõigi kinnisasjade, mille kaudu juurdepääsu määramine võib kõne alla tulla,
omanikke) ega kinnisasjade asukohajärgset vallavalitsust. Nimetatud reegel on üks olulisemaid põhimõtteid juurdepääsuasjade lahendamisel, kuna selle järgimisega tagatakse, et vaidlus lahendatakse tervikuna ja korraga kõigi naabrite suhtes siduvalt ning seejuures arvestatakse ka avaliku võimu seisukohtadega. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et avaldaja avalduse saab jätta läbi vaatamata põhjusel, et avaldaja on teinud ettepaneku tasu maksmiseks puudutatud isikule kui juriidilisele isikule, aga mitte kõigile juurdepääsuteed kasutatavatele kinnistute omanikele eraldi. TsMS § 198 lg 3 kohaselt kaasab kohus hagita menetluse osalised omal algatusel. Käesolevalt maakohus seda ei ole teinud.
10.AÕS § 156 lg 1 järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Riigikohus on 16. jaanuari 2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-170-12, p-s 10 jj leidnud, et AÕS § 156 lg 1 mõtte kohaselt tuleb juurdepääsutasu kindlaks määrata ja välja mõista avaldajalt puudutatud isikute kasuks ning selleks tuleb välja selgitada asjaolud, mis on vajalikud juurdepääsutasu määramise diskretsiooniotsuse tegemiseks ning et tasu üle otsustamiseks tuleb kohtul kaaluda tasu määramise põhjendamiseks esitatud erinevaid asjaolusid. Riigikohus on 22. veebruari 2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-169-16 p-s 16 selgitanud, et eratee omanikul on õigus nõuda eratee teistelt kasutajatelt AÕS § 156 lg-s 1 sätestatud tasuna vähemalt tee kasutamisega kaasnevate ja tee omaniku kohustuste täitmiseks vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse üle otsustamisel tuleb arvestada, millised abinõud on igal üksikul juhul tee omanikule tee korrashoiu ja ohutu liiklemise tagamiseks mõistlikult vajalikud. Sõltuvalt abinõudest ja nende maksumusest kujuneb kulutuste suurus, mida eratee omanik peab regulaarselt kandma, et neid kohustusi täita. Samuti saab pidada tee omamisega kaasnevaks kohustuseks maamaksu tasumise kohustust maa eest, mis vastab kasutatava tee pindalale. Seega tuleb kolleegiumi hinnangul vähemalt üldjuhul juurdepääsutasu määramisel arvesse võtta ka tee hooldamiskulusid. Kuna maakohus on rikkunud juurdepääsutee tasu kindlaksmääramise menetlemisel TsMS § 198 lg 3 esimeses lauses ja § 6182 lg 1 esimeses lauses sätestatud põhimõtteid ja asja lahendamisse ei kaasatud kõigi kinnisasjade omanikke, keda avalduse lahendamine puudutab (st kõiki kinnisasjade omanikke, kes juurdepääsutee tasu maksmise kohustus võib puudutada) ega kinnisasjade asukohajärgset vallavalitsust, tuleb tsiviilasi saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
11.Asjas kantud menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohus vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.