Harju Maakohus
Kohtunik
Piret Rõuk
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu (Kentmanni tn 13, Tallinn) 12.juunil 2007
Tsiviilasja number
2-06-596
Tsiviilasi
AS’i hagi IR ja SR vastu 39 128,46 krooni võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS (reg.kood XXX); asukoht XXX, lepinguline esindaja HK (XXX) Kostja: IR(isikukood XXX); elukoht XXX; XXX) Kostja: SR(isikukood XXX); elukoht XXX; XXX), lepinguline esindaja IR
Istungi toimumise aeg ja osavõtjad Resolutsioon
02.05.2007 a, hageja esindajana HK, kostja ja kostja esindajana IR
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta kostjate kanda
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
04.01.2006 a esitas hageja AS hagi IR(edaspidi kostja 1) ja SR(edaspidi kostja 2) vastu 39 128,46 krooni võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja 1 vahel 06.03.2002 a kaptalirendi leping nr XXX, mille esemeks oli sõiduauto XXX tehasetähis XXX, ehitusaasta XXX. Lepingust tulenevalt kohustus hageja omandama OÜ’lt nimetatud sõiduauto ning andma selle lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse. Kostja 1 kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Kostja 1 rikkus lepingust tulenevaid
kohustusi jättes tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed. Hageja saatis 30.05.2003 a teatise lepingu ülesütlemise kohta, milles informeeris kostjat 1 võlgnevuse suurusest ja lepingu lõpetamisest juhul, kui viimane ei kustuta tekkinud võlgnevust hiljemalt ettenähtud tähtajal. Kuna kostja 1 ei kustutanud lepingust tulenevat võlgnevust nõutud tähtajaks, ütles hageja lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles. Kuna hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus kostja 1 andma hagejale üle lepingu esemeks oleva sõiduauto valduse. Pärast valduse taastamist asus hageja lepingu eset, sõiduautot, realiseerima. Hind, millega õnnestus sõiduautole ostja leida oli 38 135,59 Eesti krooni (käibemaksuta) ning ostuhind tasuti hagejale 27.10.2003 a. Kostja 1 lepingust tulenev võlgnevus hageja ees oli järgmine: Vara jääkmaksumus summas 59 023,30 krooni (käibemaksuta); tähtajaks tasumata rendimaksed ehk debitoorne võlgnevus summas 12 276,60 krooni; tasumata kindlustusmaksed summas 2 226,00 krooni ja hageja poolt kantud realiseerimisega seotud otsesed kulutused summas 3 738,15 krooni (käibemaksuta). Seega võlgnevus kokku oli 77 264,05 krooni. Kuna sõiduauto võõrandati 38 135,59 krooni eest (hind käibemaksuta), ei katnud sõiduauto võõrandamisest saadud rahasumma kostja poolt hagejale tasumise kuuluvaid summasid ja hageja sai otsest kahju 39 128,46 krooni ulatuses (s.o lepingust tulneva võlgnevuse 77 264,05 krooni ja vara realiseerimisest saadud 38 135,59 krooni vahe). 09.11.2004 a ning 22.12.2004 a saatis hageja kostjale tähitud postiga kirjad, milledes palus tasuda vastav võlgnevus 14 päeva jooksul peale teate kättesaamist. Vaatamata sellele ei ole kostja hagejale käesoleva ajani võlgnevust tasunud. Sama lepinguga sõlmiti hageja ja kostja 2 vahel käendusleping nr XXX, mille alusel võttis käendaja endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga lepingust tulenevate kostja kohustuste kohane ja täielik täitmine. 05.01.2005 a saatis hageja käendajale tähitud kirjadega teatised, milles informeeris teda kostja 1 võlgnevusest ning palus käendajal kustutada lepingust tulenev võlgnevus 14 päeva jooksul peale teate kättesaamist. Kostjaga 1 samaselt käendaja antud tähtajaks võlgnevust ei tasunud. Hageja palub mõista välja lepingust tulenev võlgnevus summas 39 128,46 krooni kostjatelt solidaarselt ning menetluskulud jätta kostjate kanda.
Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt tagastati sõiduauto hagejale 09.06.2003 a, kusjuures hageja teatas, et kostjate vastu pretensioonid puuduvad. Seega ei pidanud kostjad vajalikuks ka teatada oma uut elukohta hagejale, kuna nendevaheline leping oli lõppenud. Kostjad ei nõustunud sellega, et hageja realiseeris sõiduauto madala hinnaga ega andnud võimalust kostjatel endil leida sõiduautole ostja, nende vastu esitatud kindlustusmaksete ja vara realiseerimise kulutuste nõuetega. Kostjad leiavad, et nende õigusi on rikutud, kuna hageja ei pöördunud enne nende poole kohtueelseks vaidluste lahendamiseks.
Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja 1 vahel oli sõlmitud kapitalirendi leping nr XXX, mille lahutamatu osa on maksegraafik ja üldtingimused, et kostjal 1 tekkisid makseraskused, millega seoses tekkis graafikujärgsete maksete tasumisel võlgnevus, et hageja edastas kostjale 1 30.05.2003.a teate lepingu ülesütlemise kohta ja leping on lõppenud, et sõiduk tagastati hagejale 09.06.2003 ja realiseeriti 27.10.2003 ning et kostja 2 sõlmis hagejaga 06.03.2002 käenduslepingu, mille alusel võttis endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga 1 sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste ja täieliku täitmise. Pooled vaidlevad järgmises: kas sõiduk realiseeriti parima turuhinnaga, kas hagejal on õigust kostjatelt nõuda kindlustusmaksete võlgnevust summas 2226,00 krooni ja kas hagejal tekkisid sõiduki realiseerimise kulutused summas 3738,15 krooni. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine.
VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 4 ja § 115 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ning nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Kapitalirendi lepingu nr. XXX üldtingimuste punktist 11.4 nähtub, et lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel peab rentnik viivitamatult vara randileandjale tagastama. Üldtingimuste p 5.17 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud lepingu ülesütlemise korral hüvitama liisingueseme võõrandamisest tekkinud kahjud ja kulud (sh liisingueseme valduse ülevõtmine, liisingueseme hoidmine, liisingueseme müügikõlblikuks seadmine). Võlaõigusseaduse § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale (liisingulepingu) ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et liisingulepingu ülesütlemine oli tingitud kostja 1 poolsest lepingu rikkumisest. Kohus on seisukohal, et sõiduauto müügikulud, sealhulgas hoiukulud, on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest ning seetõttu on need kulud lisakulud VÕS § 367 lg 4 ja üldtingimuste p 5.17 mõttes. Üldteadaolevalt tekivad vara võõrandamisel veel täiendavad kulud, mis võivad seisneda vara müügikõlbulikuks tegemises ehk puhastamises ja remondis ning mis on samuti lisakulud VÕS § 367 lg 4 ja üldtingimuste p 5.17 mõttes. Hageja on hagiavalduses esile toonud, et vara realiseerimisega seotud kulud on kokku 3738,15 krooni, millest 221,20 krooni on vara remontimisega seotud kulu, 1610,17 krooni pesuteenus ja 1906,78 krooni müügiteenus. Nimetatud kulud ja kulude eest tasumine on tõendatud OÜ arvega nr. XXX 29.10.2003, selle lisaga ja hageja konto väljavõttega. Kohtu arvates vastavad need kulutused keskmistele kohalikele hindadele ega ole ebamõistlikult suured. Hageja esitatud pakkumisega nr. XXX 10.06.2003 on tõendatud, et sõiduki müüjale OÜ tehti sõiduki XXX remontimiseks hinnapakkumine kokku summas 5182,88, kuid sõiduki müüja on teostanud pakkumisest vaid ühe töö summas 221,20, millest saab järeldada, et üleliigseid kulutusi sõiduki remontimisele ei tehtud. Et vara üleandmise aktist ei nähtu kostjapoolne sõiduki keemiline puhastamine vara üleandmisel, siis pidigi sõiduki müügieelse puhastamise teostama sõiduki müüja. Kostjad ei ole tõendanud, et osutatud teenuste eest oleks hageja hagis märgitust vähem maksnud või et hagejal oleks olnud võimalik müügiteenuselt ja keemilise puhastuse teenuselt vähem maksta. Seega kohus leiab, et müügi-, remondi- ja puhastusteenuse kulu on põhjendatud ja tõendatud ja tuleb kostjatelt välja mõista. Vara hindamisaktist nähtub, et vara väärtuseks oli 40 000,00 krooni, vara müügihinnaks 38 135,59 krooni (ilma käibemaksuta). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et vara turuväärtuse kindlaks tegemisel ei saa lähtuda antud ajahetkel turul sarnase varaga tehtud tehingute keskmisest hinnast, vaid ikka ja ainult konkreetse vara hinnast, mis selgub hindamise- ja müügiprotsessi käigus. Kostja ei ole tõendanud, et sõiduki XXX turuväärtus võõrandmise ajal oli suurem, kui tegelikkuses kujunenud müügihind ning et nimetatud sõidukit oleks saanud müüa kõrgema hinnaga. Eesti Konjunktuuriinstituudi AS`i tõend tõendab vaid 2003 aasta teise kvartali sarnaste sõidukite keskmist müügihinda, mitte konkreetse sõiduki müügihinda. Lepingu üldtingimuste punktidest 9.1 ja 9.4 tuleneb, et rentnik on kohustatud sõlmima vara vabatahtliku kindlustuslepingu (kaskokindlustuse lepingu) ja kohustusliku liikluskindlustuse lepingu ning tagama nende olemasolu kuni vara väljaostmise lepingulise tähtaja lõpuni. Lepingu üldtingimuste punkti 9.2.4 kohaselt kindlustusmaksete tasumata jätmisel kindlustuslepingus fikseeritud tähtaegadel ja korras on liisingfirmal õigus vara kindlustuskaitseks üle võtta ning kustutada kindlustuskohustuse ülevõtmisega tekkivate kulude sh. kindlustusmaksete võlgnevus rentniku poolt liisingfirma arvelduskontole tasutavate lepingu maksete arvel. Kuna kostja 1 ei tasunud lepingu makseid, siis ei saanud hageja kindlustusmakseid nendest summadest tasuda. Samas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et OÜ kaudu oli kostja sõiduk kindlustatud perioodil 06.03.2003 kuni 05.09.2003 (liikluskindlustus) ja 06.03.2003 kuni 05.06.2003 (kaskokindlustus) ning selles, et kostjal on see summa tasumata. Vara kindlustamise eest tasus hageja 25.04.2003, ajal kui vara oli veel kostja 1 valduses ja kasutuses. Mõlemad
kindlustusperioodid lõppesid enne vara väljaostmise lepingu lõppemise tähtaega, mis oli lepingu järgi 15.03.2006. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 153 lg 1 sätestab, et käendus lõpeb: 1) käendusega tagatud kohustuse lõppemisega; 2) kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei andnud nõusolekut vastutada uue võlgniku eest; 3) tähtajalise käenduse korral tähtaja möödumisega. Hageja ja kostja 2 vahel sõlmiti käendusleping nr XXX, mille alusel võttis käendaja endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga 1 lepingust tulenevate kostja 1 kohustuste kohane ja täielik täitmine. 05.01.2005 a saatis hageja käendajale tähitud kirjadega teatised, milles informeeris teda kostja 1 võlgnevusest ning palus käendajal kustutada lepingust tulenev võlgnevus 14 päeva jooksul peale teate kättesaamist. Käendaja antud tähtajaks võlgnevust ei tasunud. Seega vastutab kostja 2 hageja ees kostjaga 1 solidaarselt. Kohus nõustub kostjatega selles, et enne kohtusse pöördumist tuleks lepingu pooltel pidada läbirääkimisi ja lahendada vaidlused kohtu väliselt, kuid et seadus ei näe käesolevate vaidluste lahendamiseks ette eelnevat kohtuvälist kohustuslikku korda, siis ei saa hageja kohtusse pöördumist pidada kostjate õiguste rikkumiseks. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et hagi on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohtukulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulu - riigilõivu kostja. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.