lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-05-3315/14

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 11.06.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-05-3315/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.06.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2513
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1, 4, 8ViivisTsMS § 60 lg 1Toimiku taastamineTsÜS § 136 lg 6, 8Tähtpäeva saabumineVÕS § 110 lg 1Kohustuse täitmisest keeldumineVÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtesTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 61 lg 1Valdkonna eest vastutava ministri pädevus toimiku osasTsMS § 651Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-05-3315

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Malle Seppik ja Ande Tänav

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

11. juuni 2007.a , Tallinn

Tsiviilasja number

2-05-3315

Tsiviilasi

AS Renewo hagi OÜ Lilto Inkasso vastu võla 8939,40 krooni ja viivise väljamõistmiseks 0,22% päevas põhinõudelt alates 21.12.2002.a kuni nõude lõpliku rahuldamiseni

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16. novembri 2006.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Lilto Inkasso apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (kostja) OÜ Lilto Inkasso (reg k 10546935), lepinguline esindaja Agne Koks

Ringkonnakohtu kantselei

Vastustaja (hageja) AS Renewo (reg k 10066322), esindaja adv Kersti Kägi Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 16. novembri 2006.a otsus osaliselt viivise väljamõistmise ulatuse ning kohtukulude jaotuse osas.
2.Teha uus otsus, millega mõista OÜ-lt Lilto Inkasso AS Renewo kasuks välja 17 878,80 kr (seitseteist tuhat kaheksasada seitsekümmend kaheksa krooni kaheksakümmend senti), millest põhinõue moodustab 8939,40 kr (kaheksa tuhat üheksasada kolmkümmend üheksa krooni nelikümmend senti) ja viivitusintress 8939,40 kr (kaheksa tuhat üheksasada kolmkümmend üheksa krooni nelikümmend senti).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 111Kohustuse täitmisest keeldumine vastastikuse lepingu puhul
VÕS § 162Leppetrahvi vähendamine
3.OÜ Lilto apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Mõista OÜ-lt Lilto Inkasso AS Renewo kasuks välja 1818.- (üks tuhat kaheksasada kaheksateist) krooni kohtukulude katteks.
5.Jätta muutmata maakohtu otsuse resolutsiooni punktides 5 ja 6 märgitu OÜ-lt Lilto Inkasso menetluskulude (asja läbivaatamiskulu ja riigilõivu) riigituludesse väljamõistmise kohta.
6.Mõista välja AS-lt Renewo OÜ Lilto Inkasso kasuks 600.- (kuussada) krooni apellatsioonimenetluses tasutud riigilõivu katteks. Arvestades hagi rahuldamise ulatust tuleb kostja kanda jätta 1274.- krooni hageja poolt hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu katteks. Sellest 924.- krooni kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ning 350.- krooni tuleb kostjal tasuda riigituludesse vastavalt maakohtu otsuses märgitule. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p-le 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 894.krooni õigusabikulude katteks. Apellatsioonimenetluses kandis apellant (kostja) kohtukulu riigilõivu näol summas 1250.- krooni, millest TsMS § 60 lg 1 ja 8 alusel kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele 600.- krooni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib edasi kaevata vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Hageja nõue ja põhjendused

1.Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla summas 8939,40 krooni ja viivise 0,22 % päevas alates 21.12.2002.a. kuni kohtuotsuse täitmise päevani. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Renewo ja OÜ Lilto Inkasso 16.09.2002.a. üheaastase tähtajaga võlanõuete loovutamise lepingu. Lepingutasud lepiti kokku lepingu punktis 3. Lepingu p 2.2 kohaselt läksid kostjale üle kõik hageja õigused üleantavate nõuete kohtuväliseks sissenõudmiseks. Lepingu p 6.1. kohaselt pidi kostja hageja võlgnikelt sissenõutud summad üle kandma hagejale 8 päeva jooksul summa laekumisest kostjale. Lepingu p-s 8.2 leppisid pooled kokku, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist 0,2 % iga hilinenud päeva eest võlgnikelt laekunud, kuid hagejale ülekandmata summade eest. Leping lõpetati poolte vahel 29.08.2003.a.
2.Teiste nõuete hulgas loovutas hageja kostjale ka nõude OÜ T vastu, kes võlgnes hagejale 11 150.- krooni 14.05.2002.a esitatud arve nr 7/130 alusel. 05.03.2003.a. hageja poolt tehtud järelepärimisele vastas kostja, et OÜ-lt T on laekunud 5000.- krooni. 2004.a. märtsis nõudis hageja OÜ-lt T arve 7/130 tasumist. OÜ T teatas hagejale, et tasus kostjale 12.12.2002.a. ülekandega 6750.- krooni ja 13.12.2002.a. ülekandega 5500.- krooni. Kostja jättis hageja ees täitmata lepingu p-st 6.1 tuleneva kohustuse kanda üle hageja võlgnikelt laekunud summad 8 päeva jooksul. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist nii lepingus kokkulepitud suuruses 0,2 % päevas võlasummalt kui ka VÕS § 94 lg 1 alusel 7 % aastas. Kostja seisukoht
3.Kostja tunnistas põhivõlga hagejale summas 8939,40 krooni, kuigi väitis jätkuvalt, et hagejale oli tehtud tasaarveldusettepanek, sest hageja võlgneb ka kostjale lepingutasu OÜ-lt R sissenõutud võlalt. Kostja ei vaidlustanud ka hageja viivise arvestamise metoodikat, kuid leidis, et põhjendatud ei ole viivise väljamõistmine kolmekordses suuruses põhivõlast ja palus VÕS § 162 alusel kohtul

2 (6)

hagetavat viivist vähendada mõistliku suuruseni. Kostja oli seisukohal, et viivise arvestamise aja alguseks saab olla 31.12.2002.a., mitte 21.12.2002.a nagu leiab hageja. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused

4.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 34 400,52 kr, millest põhinõue moodustas 8939,40 kr ja viivitusintress 25 461,12 kr alates 24.12.2002.a kuni kohtuotsuse tegemise ajani 16.11.2006.a, s.o 1424 päeva eest 0,2 % põhivõlast päevas ehk 17,88 krooni päevas. Samuti mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja lepingujärgse viivitusintressi 0,2 % päevas iga põhinõude tasumisega viivitatud päeva eest 17,88 kr päevas alates 17.11.2006.a kuni põhinõude täitmiseni.
5.Kohus luges tõendatuks, et poolte vahel sõlmiti 16.09.2002.a. leping, mille kohaselt hageja loovutas üheks aastaks oma võlglastelt võlanõuete sissenõudmise kostjale. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et lepingu p 6.1. kohaselt pidi kostja hageja võlgnikelt sissenõutud summad üle kandma hagejale 8 päeva jooksul summa laekumisest kostjale, ega ka selles, et lepingu p 8.2 kohaselt oli hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,2 % päevas iga hilinenud päeva eest võlgnikelt laekunud, kuid hagejale ülekandmata summade eest. Pooled ei vaidle ka selle üle, et teiste loovutatud nõuete hulgas loovutas hageja kostjale ka nõude OÜ T vastu ning, et viimane täitis oma kohustuse tasuda 11 500.- krooni kostjale. 12.12.2002.a. ülekandega 6750.- krooni ja 13.12.2002.a. ülekandega 5500.- krooni. Samuti ei ole vaidlust selles, et kostja jättis hagejale OÜ T poolt tasutud summad üle kandmata, millest tulenevalt võlgneb kostja hagejale 8939,40 krooni. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele VÕS § 108 lg 1 alusel.
6.Pooled vaidlesid selle üle, kas hagejal tekkis õigus viivist nõuda alates 21.12.2002.a või alates 31.12.2002.a ning kas viivis kuulub väljamõistmisele kogu hagetavas summas või tuleb hagetavat viivist kostja taotlusel vähendada. Maakohus asus seisukohale, et tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna pooltevahelise lepingu p 6.1 kohaselt kohustus kostja kandma võlgnikult laekunud summa hagejale üle 8 päeva jooksul selle laekumisest arvates, muutus hageja nõue kostja vastu sissenõutavaks kaheksandal päeval alates raha laekumisest kostja arvele. Kuna kostja ei ole kohtule esitanud ühtki tõendit tõendamaks millal raha OÜ-lt T tema arvele laekus ja hageja poolt kohtule esitatud OÜ T faks hagejale kinnitab, et ülekanded kostjale on tehtud 11.12.2002.a. ja 13.12.2002.a., muutus hageja nõue kostja vastu sissenõutavaks kogu võla ulatuses TsÜS § 136 lg 6 kohaselt 21.12.2002.a. Et 21.12.2002.a. oli laupäev, muutus kostja kohustus TsÜS § 136 lg 8 kohaselt sissenõutavaks 23.12.2002.a. ning hagejal on õigus kostjalt viivist nõuda tähtaegselt täitmata kohustuse eest alates 24.12.2002.a.
7.Viivise suuruse kindlaksmääramisel asus kohus seisukohale, et hageja nõue saada viivist nii lepingu kui ka seaduse järgi ei ole kooskõlas seadusega. Kohus leidis VÕS § 113 lg 1 viimases lauses sätestatut tõlgendades, et võlausaldajal on õigus valida kas nõuda võlgnikult viivist lepingus kokkulepitud ulatuses või seaduses sätestatud määras. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna käesoleval juhul on pooled lepingu p.-s 8.2 kokku leppinud, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist 0,2 % päevas iga hilinenud päeva eest võlgnikelt laekunud, kuid hagejale ülekandmata summade eest, mis on suurem kui VÕS § 94 ja § 113 sätestatud viivitusintressimäär, on hagejal õigus kostjalt nõuda viivist 0,2 % päevas ehk 17,88 krooni päevas kuni nõude kohase täitmiseni.
8.Kohus leidis, et kostja taotlus viivise vähendamiseks VÕS § 162 alusel rahuldamisele ei kuulu. Kostja põhjendas oma taotlust viivise vähendamiseks vaid sellega, et kasutab oma seadusest

3 (6)

tulenevat õigust taotleda viivise vähendamist ega pea hageja poolt taotletud viivise suurust põhjendatuks. Kohus leidis, et kuivõrd viivise vähendamist taotles kohtult kostja, oli kostja kohustatud TsMS § 230 lg 1 kohaselt ka põhistama ja tõendama taotluse aluseks olevaid asjaolusid. Kuna kostja seda ei teinud, tuleb taotlus viiviste vähendamiseks rahuldamata jätta. Ainuüksi kostja väidet, et viivis põhjendamatult suur ei saa kohtu arvates olla viivise vähendamise aluseks. Pooled on viivise suuruse lepingus kokku leppinud.

9.Kohus leidis, et asjakohane ega analüüsimist vajav ei ole asjas kostja poolt esitatud tõend, mis puudutab väidetavat hageja täitmata kohustust kostja ees tulenevalt OÜ-lt R sissenõutavast võlast. Apellatsioonkaebuse põhjendused
10.Kostja OÜ Lilto Inkasso esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, paludes otsuse osaliselt tühistada väljamõistetud viivitusintresside osas ning teha asjas uus otsus, millega jätta viivitusintresside nõue rahuldamata. Apellant ei nõustunud maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei kuulunud rahuldamisele kostja taotlus viiviste vähendamiseks. Apellant selgitas kohtuistungil, millest tulenevalt on võlg tekkinud ja et nii pooltel on teineteise suhtes vastastikused nõuded (vaidlus tsiviilasjas nr 2-06-18657). Nimetatud põhjendus on piisav viiviste vähendamise taotluse rahuldamiseks. Apellant leiab, et hageja ei ole käitunud hea usu põhimõtte kohaselt.
11.Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei arvestanud kohus kostja seisukohti ja põhjendusi viiviste vähendamise taotluse osas, millega on rikutud menetlusõiguse norme. Viiviste suurenemine kohtumenetluse kestel oli tingitud hageja käitumisest, kuna toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja varem temal lasuvat kohustust kostja ees tunnistanud, hiljem aga oma seisukohti muutnud, mis omakorda põhjustas paralleelse kohtumenetluse. Vastus apellatsioonkaebusele
12.Vastustaja ei nõustunud apellatsioonkaebusega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
13.Tsiviilkolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada viivise väljamõistmise ulatuse ning kohtukulude jaotuse osas. Asjas on võimalik teha uus otsus, millega vähendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat viivisesummat põhivõla suuruseni ning jätta rahuldamata hageja nõue mõista viivised välja põhinõude täieliku täitmiseni. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele seega 17 878,80 krooni, millele lisanduvad kohtukulud. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
14.Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant on vaidlustanud maakohtu otsuse viivitusintresside väljamõistmise osas. Seega puudub apellatsiooniastmes vaidlus kostja kohustuse üle tasuda hagejale põhivõlg summas 8939,40 krooni.
15.Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, nagu ei tuleks tal kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist üldse tasuda. Apellant (kostja) tugines sellele, et keeldus oma kohustuse täitmisest pooltel vastastikuste kohustuste olemasolu tõttu (vaidlus tsiviilasjas nr 2-0618657). Ringkonnakohtu arvates tuleb kostja väiteid hinnata VÕS § 113 lg 4 alusel, millest tulenevalt ei pea võlgnik tasuma viivist aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Õigus keelduda oma kohustuse täitmisest võib võlgnikul tekkida VÕS §-des 110 ja 111 sätestatud asjaolude esinemisel.

4 (6)

16.Kolleegium leiab, et asjas ei ole kohaldatav VÕS § 111, kuna see eeldab pooltevahelisest lepingust tulenevate vastastikuste ehk sünallagmaatiliste kohustuste olemasolu. Niisugused kohustused peavad olema teineteisega vastastikku seotud selliselt, et ühe poole kohustuse täitmine on teise poole kohustuse täitmise eelduseks (kohustus tuleb täita vaid juhul, kui täidetakse ka temaga seotud vastastikune kohustus). Käesoleval juhul aga on erinev juba poolte nõuete tekkimise alus (hageja nõue on suunatud kostja kohustustele tulenevalt OÜ-lt T sissenõutud summa üleandmata jätmisest, kostja nõue aga põhineb lepingutasu võlgnevusel OÜ-lt R sissenõutud võla eest). Seega ei olnud kostjal alust keelduda oma kohustuse täitmisest VÕS § 111 alusel.
17.Kõne alla tuleb VÕS § 110 lg 1 kohaldamine, mille alusel on võlgnikul õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest.
18.Asja materjalidest nähtuvalt on poolte nõuded tekkinud samast õigussuhtest, s.o 16.09.2002.a sõlmitud ja 29.08.2003.a lõpetatud võlanõuete loovutamise lepingu raames. Hageja ei ole käesolevas menetluses eitanud kostjal OÜ-lt R laekunud põhivõlalt (4568,28 krooni) lepingutasu (komisjonitasu) nõude olemasolu, märkides oma 08.02.2006.a seisukohavõtus kohtule, et kostjal on nimetatud nõudelt õigus saada komisjonitasu 3015,77 krooni. Samuti on hageja 11.10.2006.a taotlenud käesoleva tsiviilasja liitmist ühte menetlusse tsiviilasjaga nr 2-06-18657 Lilto Inkasso OÜ hagis AS Renewo vastu 3015,77 krooni väljamõistmiseks koos sellele lisanduvate viivistega. Taotluses märkis hageja, et OÜ Lilto Inkasso esitatud hagi AS Renewo vastu tuleneb samast lepingulisest suhtest, millest tuleneb ka AS Renewo hagi OÜ Lilto Inkasso vastu; asjades on samad pooled ning hagid on omavahel õiguslikult seotud.
19.Kohustuse täitmisest keeldumise õiguse teostamise eelduseks VÕS § 110 lg 1 alusel on aga ka see, et kohustatud isiku nõue võlausaldaja vastu ei ole piisavalt tagatud. Täitmisest keeldumise õiguse kasutamise eelduseks on sissenõutavaks muutunud nõude täitmise ohustatus, s.o kui teise poole makseraskuste või nõude protsessuaalse realiseerimise raskendatuse tõttu ei ole kindlust, et nõue täidetakse, ja nõude täitmiseks ei ole ka tagatist nt pandi või käenduse näol. Ainuüksi pandi või käenduse puudumine ei anna veel iseenesest alust kohustuse täitmisest keeldumiseks. Kostja ei ole tuginenud asjaoludele, millest nähtuvalt oleks mingil viisil ohustatud tema nõude maksmapanek hageja vastu summas 3015,77 koos viivistega. Eeltoodu põhjal leiab kolleegium, et kostja poolt VÕS § 110 lõikele 1 tuginemine ei ole põhjendatud.
20.VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Tulenevalt VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 koosmõjust võib kohus juhul, kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur, seda viivist tasuma kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
21.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Üheks ebaproportsionaalsusele viitavaks asjaoluks on asjaolu, et hageja ei ole kohustuse rikkumisest kahju saanud. Eeltoodust tuleneb, et põhivõlast ja seaduslikust viivisest suurema viivisenõude esitamisel peab võlausaldaja viivisenõude suurust põhjendama. Käesolevas asjas kohaldas maakohus kokkulepitud viivisemäära, kuna see oli kõrgem seaduses ettenähtud viivisemäärast. Seega oleks hagejal tulnud viivisenõude suurust täiendavalt põhjendada tõendades, et tal tekkis enam kahju, kui seda on võlgnetavalt summalt arvutatud seadusliku viivise summa. Kolleegium märgib, et põhivõlast ja seaduslikust viivisemäärast suurema viivisenõude esitamine loob erandi

5 (6)

üldisest tõendamiskoormise jaotusest (TsMS § 230 lg 1), millisele seisukohale asus ka Riigikohus oma 14.06.2005.a otsuse nr 3-2-1-66-05 p-des 18 ja 19.

22.Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja esitanud viivisenõude suuruse kohta niisuguseid põhjendusi, millest nähtuks hagejal kahju tekkimine põhivõlga ületava viivisesumma ulatuses. Kuna hageja temal suurema kahju tekkimise ulatust ei tõendanud, ei tekkinud kostjal kolleegiumi arvates ka kohustust omalt poolt tõendada, et nõutav viivisesumma on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur. Ringkonnakohus märgib, et rahasumma tagastamisega viivitamisest tuleneva kahju suurust on üldjuhul võimalik mõjutada ka võlausaldajal endal, kuna võlgniku vastu nõude esitamise aja valib võlausaldaja.
23.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kuna kostja taotles menetluses ka viiviste vähendamist, tuleb viivisesummat VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel vähendada põhivõla summani, s.o 8939,40 kroonini. Kuna viivisesumma kuulub vähendamisele põhivõla suuruseni, ei ole alust ka hageja nõudel mõista viivis välja kuni nõude lõpliku rahuldamiseni.
24.Pooled taotlesid menetluskulude vastaspoole kanda jätmist. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31. detsembrini 2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja 11 kohaselt tuleb ringkonnakohtul esimese astme kohtu otsuse muutmise korral muuta ka kohtukulude jaotust. Arvestades hagi rahuldamise ulatust tuleb kostja kanda jätta 1274.- krooni hageja poolt hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu katteks. Sellest 924.- krooni kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ning 350.- krooni tuleb kostjal tasuda riigituludesse vastavalt maakohtu otsuses märgitule. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p-le 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 894.- krooni õigusabikulude katteks. Apellatsioonimenetluses kandis apellant (kostja) kohtukulu riigilõivu näol summas 1250.- krooni, millest TsMS § 60 lg 1 ja 8 alusel kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele 600.- krooni.

M. Seppik

A. Tänav

K. Kullerkupp

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja