Võlaõigus

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused

väikseim tuvastatud sissetulek ja maksimaalsed kohustused) ca 48,20%, mis on Eesti ühiskonnas ja majanduspiirkonnas praktikas tavapärane ja mõistlik kohustuste osakaal sissetulekutest. Kostjale jäi igakuiste elamiskuludena kasutusse 51,8% sissetulekutest. Krediidiandja arvestas, et kostjal ei ole ülalpeetavaid, kostja ei ole abielus ja kostja elupinnaks on isiklik korter. Lisaks omandas krediidiandja infot tarbija varasemate maksekohustuste täitmise kohta kättesaadavatest avalikest andmebaasidest nagu E-krediidiinfo andmebaasist, Taust andmebaasist, Maksu ja Tolliameti võlaregistrist, Töötamise registrist. Ühtegi kehtivat maksehäiret ega maksekohustust krediidiandja ei tuvastanud. Hageja poolt esitatud andmete põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja on piisava hoolega järginud vastutustundliku laenamist põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi. Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma lepingust tulenevaid kohustusi.

käibemaksuga). Taotluse kohaselt on lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid – õigusabi võlanõude aluseks olevale dokumentatsioonile, leping nr XXX, summas 81,97 eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et hageja esindajakulu summas 81,97 eurot vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Kohus arvestab seejuures, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas 81,97 eurot. Kohus leiab, et hageja esindajakulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, kuivõrd äriregistri teabesüsteemist nähtub, et hageja on alates 01.01.2013 käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslase number EE100041383), samuti on alates 01.01.2023 käibemaksukohustuslane Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ (käibemaksukohustuslase number EE101361949). Hageja ei ole esitanud TsMS § 174 lg 10 kohast kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, seega puudub alus menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1 131,97 (1 050 + 81,97) eurot, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista.

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.