Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. juuni 2007.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-528
Tsiviilasi
OÜ Grenor Trade hagi OÜ Gellert vastu 36 611,16 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 18. detsembri 2006.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Grenor Trade apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
24. mai 2007.a
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Apellant (hageja) OÜ Grenor Trade (registrikood 10500525; Sarve 10, 80033 Pärnu) ja tema seaduslik esindaja Allar Pinnar Vastustaja (kostja) OÜ Gellert (registrikood 10967468; Paju talu, Vastemõisa küla, Suure-Jaani vald, 71301 Viljandimaa) ja tema lepinguline esindaja vandeadv. Raul Oberg
RESOLUTSIOON
Jätta Pärnu Maakohtu 18. detsembri 2006.a otsus muutmata ja OÜ Grenor Trade apellatsioonkaebus rahuldamata.
Kohtukulude jaotus
Poolte apellatsioonimenetluses kantud kohtukulud jätta nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates.
1.Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 33 700,80 krooni ja seadusjärgse viivise 2910,36 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja aprillist septembrini 2004.a suulises vormis lepinguid, mille kohaselt kohustus hageja teostama kostja tellimusel kaeve- ja planeerimistöid Männituka elamurajoonis Uulu külas Pärnumaal. Kostja kohustus maksma
hagejale kokkulepitud tasu. Hageja nimel sõlmis lepinguid hageja juhatuse liige Allar Pinnar, kostja nimel sõlmis lepinguid kostja volitatud esindaja Imre Saik. Kostja eesmärgiks oli tegeleda kinnisvaraarendusega ning selle käigus välja arendada teedevõrgustik, vee- ja elektritrassid, lokaalne kanalisatsioon ja valmistada ette majade krundid. Lepingute sisuks oli hageja poolt rataslaadur-ekskavaatoriga kaeve-, silumis- jms pinnasetööde teostamine kostja poolt jooksvalt antud juhiste kohaselt. Pooled leppisid kokku tasu maksmises aprillist septembrini 2004.a töötundide alusel järgmiselt: aprill, mai 225 kr/tund+18% km; juuni, juuli 235 kr/tund+18% km; august, september 240 kr/tund+18% km.
2.Hageja töötajad P. K ja K. S teostasid kostja objektil aprillist septembrini 2004 töid ja pidasid töötundide kohta iseseisvalt arvestust. Nimetatud andmete alusel koostas hageja kostjale igakuiselt arve, näidates ära töötundide arvu ja kokkulepitud tunnitasu suuruse.
3.Kostja tasus hageja 30.04.2004.a arve aprillis teostatud tööde eest, 31.05.2004.a arve mais teostatud tööde eest, 30.06.2004.a arve juunis teostatud tööde eest ja 30.07.2004.a arve juulis teostatud tööde eest. 31.08.2004.a väljastas hageja kostjale augustis teostatud tööde eest arve nr 111 summas 17 558,40 krooni. Nimetatud arvet kostja ei tasunud. 30.09.2004.a väljastas hageja kostjale septembris teostatud tööde eest arve nr 117 summas 16 142,40 krooni. Nimetatud arvet kostja ei tasunud.
4.Hageja on arvete 111 ja 117 kohaselt teinud kostjale augustis ja septembris 2004.a töid kokku 119 töötunni ulatuses ja kostja võlgneb hagejale kokku 33 700,80 krooni (62 + 57 =119 tundi x 240 kr + 18% km = 28 560 kr + 18% km). Hageja arvates oli poolte vahel töövõtuleping VÕS § 635 tähenduses. Kui kohus leiab, et tegemist oli käsunduslepinguga VÕS § 619 tähenduses, palus hageja hagi rahuldada VÕS § 619 ja § 627 alusel. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud. Arvete esitamise aluseks olid tellimuskirjad, kuid arvete nr 111, 117 puhul tellimuskirju ei ole. Hageja ei esitanud nõude aluseks olevaid dokumente, mis kohustaksid kostjat arveid tasuma. Kostja hagejalt arvetel näidatud töid ei tellinud. Viivise nõue alusetu. Poolte vahel oli kokkulepe tööde teostamise osas, mis toimusid aprillist juulini 2004.a. Hageja ei saa esitada alternatiivseid õiguslikke põhjendusi. Hageja peab väljendama selgelt, millisel alusel ta kostjalt raha väljamõistmist taotleb. Maakohtu otsuse põhjendused
6.Pärnu Maakohus jättis hagi rahuldamata, OÜ Grenor Trade kohtukulud tema enda kanda ning mõistis OÜ-lt Grenor Trade välja kohtukulu 1830,55 krooni OÜ Gellert kasuks.
7.Vaidlust ei ole, et pooled sõlmisid 2004.a aprillis suulise lepingu tööde teostamise tähtaega määramata, mille kohaselt hageja kohustus kostja tellimusel 2004.a aprillist Männituka elamurajoonis tegema rataslaadur-ekskavaatoriga kaevetöid (planeerimistööde all mõistavad pooled pinnase tagasitäidet) ja et hageja tegi kostjale aprillist juulini 2004.a kaevetöid. Hageja pidi iga kuu lõpul esitama tehtud töö kohta arve. Vaidlus puudub tunnitasus. Töövõtulepingu olulistes tingimustes on pooled kokku leppinud.
8.Kostja tasus hageja 30.04.2004.a arve nr 59 (kalluri veoteenus, kaeve- ja planeerimistööd 70 tunni ulatuses) summas 17 841,60 krooni, 31.05.2004.a arve nr 70 (kaevetööd 70,5 tunni ulatuses) summas 18 717,75 krooni, 30.06.2004.a arve nr 83 (kaeve- ja planeerimistööd 6 tunni ulatuses) summas 1663,80 krooni, 30.07.2004.a arve nr 100 (kaeve- ja planeerimistööd 46,5 tunni ulatuses) summas 12 894,45 krooni. Seega hageja andis töö üle ja esitas arve. Kostja arvetele vastu ei vaielnud ja tasus need ära, millega võib lugeda töö vastuvõetuks. Tõendamist ei leidnud, et pooled leppisid kokku aja, mille kestel kostja peab otsustama töö vastuvõtmise või et esitatud arve kuulunuks kostja poolt vastuvaidlematult tasumisele. Tunnistajate I. S ja A. S ütlustega on 2(6)
tõendatud, et igakuiselt esitatud arvel märgitud tehtud tööd ja selle tegemiseks märgitud aega kontrolliti ning kui see vastas tegelikult tehtule, maksti arve ära. See kinnitab järeldust töö vastuvõetuks lugemise kohta. Kostja poolt tellimuskirjade esitamist hageja õigeks ei võtnud. Tunnistajate A. S ja I. S ütlused on selles osas üldsõnalised ja vastuolulised. Muid tõendeid, mis seda asjaolu kinnitaks, ei ole, mistõttu kostja poolt hagejale tellimuskirjade esitamine ei ole tõendatud ning tuleb asuda seisukohale, et tellimused töö tegemiseks esitati suuliselt.
9.Hageja ei tõendanud, et 31.08.2004.a arve nr 111 summas 17 558,40 krooni, maksetähtajaga 07.09.2004.a ja 30.09.2004.a arve nr 117 summas 16 142,40 krooni, maksetähtajaga 07.10.2004.a, toimetati kostjale kätte. Kostja tunnistas arvete kättesaamist 28.10.2004.a. Seega olid kostja poolt arvete kättesaamise ajaks arvetel märgitud maksetähtajad möödunud. Hageja esitas 13.12.2004.a kostjale pankrotihoiatuse ja palus arved tasuda 10 päeva jooksul pankrotihoiatuse kättesaamisest (tl 14). 22.12.2004.a kostja vastas hagejale, et esitamata on tellimuskirjad või arved. Kostja eitas vastuses korduvalt arvete tasumise lubamist (tl 21). 03.01.2005.a vastuses kostja 22.12.2004.a kirjale palus hageja arved tasuda 10 päeva jooksul teatise kättesaamisest (tl 22). Hageja palus 23.01.2005.a nõudes arved tasuda 28.01.2005.a (tl 2425). Kostja teatas 28.01.2005.a vastuses hageja 23.01.2005.a nõudele, et arvetel puudub kostja esindaja allkiri ja puudub nõude aluseks olev leping või tellimuskirjad, mis kohustaks kostjat arveid tasuma (tl 26). 03.02.2005.a hageja vastas, et on nõus asja lahendama kokkuleppel (tl 2829). Hageja andis arvete tasumiseks täiendava tähtaja. Kui töö on valminud ja tellija on õigustamatult keeldunud töö vastuvõetuks lugemisest, siis selleks antud täiendava tähtaja möödumisel saab lugeda töö vastuvõetuks VÕS § 638 alusel, kuid kostja ei võtnud omaks, et oli kokkulepe kaevetööde tegemiseks 2004.a augustis ja septembris, hageja on kokkulepitud töö teinud ja kostja on kaevetööd vastu võtnud. Selleks, et kindlaks teha lepingulist kohustust, peab teadma selle täpset sisu ja tuvastama, kas kokkulepitud töö on tehtud. Hageja juhatuse liikme A. Pinnari mobiiltelefoni kõnede eristused, millest nähtub tema poolt helistamise fakt I. S mobiiltelefonile, iseenesest ei tõenda lepingulise suhte olemasolu 2004.a augustis ja septembris. A. Pinnari ja I. S ütlused on selles osas vastuolus ning kõnede sisu ei ole võimalik tuvastada. Hageja juhatuse liikme A Pinnari seletuse kohaselt 2004.a augustis ja septembris elamurajoonis kaevati settekaeve ja paari maja vundament.
10.Tunnistaja P. K ütluste kohaselt tegi ta tööd 2004.a aprillist septembrini Männituka elamurajoonis. Kirjas on töö tegemise aeg, konkreetset tööd kirjas ei ole. Septembri arvesse läks ka 01.10.2004.a tehtud töö 7,5 tundi. Mälu järgi tegi ta vundamendi süvendeid, vundamentide tagasitäidet, vee- ja kanalisatsioonitrasse, nende kinniajamist, tee aluse pinnase eemaldamist, kruusaga tagasitäidet, tuletõrje veevõtukohta, imbväljakuid, elektrikaablite jaoks trasse ja ajas need pärast kinni, haljastuseks planeerimist. Augustis, septembris tehti 5-6 maja vundamendid. Tunnistaja K. S ütluste kohaselt tegi ta töid Metsatuka elamurajoonis aprillist septembrini 2004.a. Ta kaevas vundamente, teostas täitmist, teepinnase kaevamist, veetrasside kaevamist, settekaevude kaevamist ja paigaldamist ning muud, mida tellija käskis teha. Augustis ja septembris 2004.a paigaldas ta 2 settekaevu koos imbväljakuga, kaevas veetrassi ja ajas pärast kinni, kaevas mitu vundamenti, vedas ja laadis mulda ja kaevas teed. Võis teha lisaks ka muid töid. Tunnistaja ei osanud täpselt öelda, mis töid tegi just augustis ja septembris.
11.2004.a augusti ja septembri töötunnid on märkmikus kirjas. Augusti töötunnid: 04.08.2004.a 5,5 tundi; 11.08.2004.a - 5,5 tundi; 12.08.2004.a - 4,5 tundi; 28.08.2004.a - 7,5 tundi; 31.08.2004.a - 3 tundi; septembri töötunnid: 14.09.2004.a - 2,5 tundi; 15.09.2004.a - 2,5 tundi; 20.09.2004.a - 5,5 tundi; 21.09.2004.a - 7,5 tundi.
12.A. Pinnari seletuse ja P. K ning K. S ütluste vastuolulisuse tõttu ei ole võimalik tõendatuks lugeda, milliste kaevetööde tegemises pooled 2004.a augustis ja septembris kokku leppisid ja kas need sel ajal tehti. I. S ja A. S ütluste kohaselt K. S ja P. K 2004.a augustis ja septembris Männituka elamurajoonis kaevetöid ei teinud. A. Pinnar seletas, et 30.09.2004.a kirjutati 30.09.2004.a arve välja, arve võidi teha mingil muul kuupäeval. Septembri arve ei saa tegelikkusele vastata, kuna see kajastab ka kaevetööde töötunde 2004.a oktoobris. Kostja eitas 3(6)
kokkuleppe olemasolu kaevetööde tegemiseks 2004.a oktoobris ja hageja ei väitnud kokkuleppe olemasolu 2004.a oktoobri kohta, mistõttu hageja tegevus kinnitab, et arvete ja hageja tunnistajate ütluste alusel ei saa lugeda usaldusväärselt tõendatuks kaevetööde tegemist ja töötundide arvu. Tunnistajate P. K ja K. S töötasu sõltus tööandjale esitatavatest töötundidest. Kuivõrd on tuvastamata, milliseid kokkulepitud kaevetöid hageja tegi, ei ole võimalik tuvastada ka hageja poolt tööde üleandmist kostjale. Hageja tasu nõue ei kuulu rahuldamisele, tõendamata on kokkuleppe täitmine. Tasunõude tõendamatuse tõttu ei saa rahuldada ka viivise nõuet. Apellatsioonkaebuse põhjendused
13.Grenor Trade OÜ palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus rikkus materiaal- ja menetlusõigusnorme. Otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud.
14.Kohus leidis ekslikult, et kohaldamisele kuuluvad VÕS-i töövõtulepingu sätted. Poolte vahel sõlmitud lepingu suhtes tuleb kohaldada VÕS-i käsunduslepingu sätteid. Lepingu kvalifitseerimine osutus võimalikuks alles viimasel kohtuistungil. Poolte vahel kehtisid kokkulepped lepingu sõlmimise, tasumise ja täitmise kohta ning viimasel kohtuistungil selgus pärast tunnistajate ja hageja seadusliku esindaja ülekuulamist, lepingu täpne sisu. Poolte õiguslik hinnang ei ole kohtule siduv.
15.On arusaamatu, kuidas kohus leidis, et pooled leppisid kokku töövõtulepingu olulistes tingimustes. Tunnistajate ütlustest ja hageja seadusliku esindaja seletustest nähtub, et pooled sõlmisid lepingu, mille kohaselt andis hageja kostja tellimusel kostja kasutusse hageja traktori koos juhiga. Kokkuleppe kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale traktori kasutamise eest töötundide alusel. Konkreetsed juhised anti traktoristidele kostja poolt kohapeal, jooksvalt ja vastavalt vajadusele. Pooled ei leppinud kokku tulemuse saavutamise ja tulemuse eest tasumise korras ning VÕS 36. ptk sätteid kohaldada ei saa.
16.Käsunduslepingu kohustuslikuks tunnuseks ei ole konkreetse tulemuse saavutamine. Seetõttu ei ole asjakohane kohtu seisukoht, et kuivõrd on tuvastamata, milliseid kokkulepitud kaevetöid hageja tegi, ei ole võimalik tuvastada ka hageja poolt tööde üleandmist kostjale ja hageja tasu nõue ei saa kuuluda rahuldamisele, kui kokkuleppe täitmine on tõendamata.
17.Käsunduslepingu tasu maksmise kohustus kaasneb VÕS § 619 alusel pärast teenuse osutamist (käsundi täitmist) vastavalt kokkulepitud tasumäära alusel. Tunnistajate P. K ja K. S ütluste ning hageja seadusliku esindaja seletustega on tõendatud vähemalt hagis nõutud ulatuses (119 h) kaevetöödega seotud teenuse osutamine hageja poolt, 240 krooni +km tunnitasu kokkuleppe olemasolu ja täidetud käsundi suhtes pretensioonide puudumine.
18.Kohus hindas puudulikult tõendeid ja ei põhjendanud, miks ta ei nõustunud hageja väidetega. Kohus rikkus TsMS § 438 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8. Kohtul tuleb tuvastada, kas hageja täitis augustist septembrini 2004.a kostjale käsundi. Käsundi täitmise üle otsustamisel peab kohus lähtuma TsMS §-st 438 ja § 442 lg-st 8 ning analüüsima kõiki tunnistajate ütlusi. Kui kohus mõnda ütlust ei arvesta, peab kohus seda põhjendama. Kohus ei võtnud P. K ja K. S ütluste osas seisukohta. Samuti ei nähtu, miks peaks tunnistajate I. S ja A. S ütlustest nähtuma, et hageja ei viibinud vaidlusalusel perioodil objektil. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustunud hageja väitega, et hageja osutas augustist oktoobrini 2004.a kostjale lepingulist teenust kokku 119 tundi.
19.Kui kohus jättis töövõtulepingu sätetele tuginemise tõttu analüüsimata tunnistajate ja hageja seadusliku esindaja ütlused, oleks kohus pidanud põhjendama, miks kohus ei nõustunud hageja väitega, et poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping ja et käsund vaidlusalusel perioodil täideti.
20.Hageja palus ringkonnakohtul hinnata uuesti kõiki asjassepuutuvaid tõendeid. Hageja poolt kostjale vaidlusalusel perioodil käsundi täitmine on tõendatud tunnistajate P. K ja K. S ütlustega. I. S ja A. S ütlused selle kohta, et nad ei näinud P. Ke ja K. S objektil, ei tõenda asjaolu 4(6)
puudumist. I. S ja A. S subjektiivne arvamus selle kohta, et P. K ja K. S ei viibinud vaidlusalusel perioodil objektil ja ei täitnud käsundit, ei mõjuta objektiivset asjaolu, et P. K ja K. S täitsid käsundit. Selle kohta on käesolevas asjas kogutud piisavalt tõendeid. Vastus apellatsioonkaebusele
21.OÜ Gellert ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
22.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
23.Apellant vaidlustas maakohtu seisukoha, mille kohaselt oli pooltevahelise suhte näol tegemist töövõtulepinguga, leides, et tegelikult sõlmiti poolte vahel käsundusleping. Ringkonnakohus apellandi sellekohaste väidetega ei nõustu. Nii käsundusleping (VÕS § 619) kui ka töövõtuleping (VÕS § 635) võivad olla suunatud teenuse osutamisele, kusjuures peamise erisusena kohustub käsundisaaja käsundiandja huvides üksnes tegutsema, vastutades eeskätt käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsuse järgimise eest, töövõtja aga kohustub saavutama teatud kokkulepitud tulemuse ning vastutab ka selle tulemuse lepingutingimustele vastavuse eest. Maakohus on pooltevahelise suhte iseloomule hinnangu andnud leides, et poolte kokkuleppe kohaselt kohustus hageja tegema kostja tellimusel 2004.a aprillist alates Männituka elamurajoonis rataslaadur-ekskavaatoriga kaeve-, planeerimis- jm töid elamute ehitamise ettevalmistamiseks, mis vastab töövõtulepingu mõistele. Kohus on analüüsinud hageja esitatud arveid, mille kohaselt on hageja aprillist juulini 2004.a kaeve- ja planeerimistöid ka teostanud. Vaidlus puudub selles, et nimetatud ajavahemikus on tööd teostatud ja kostja on nende eest ka tasunud.
24.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kaeve- ja planeerimistöid on nende olemuse põhjal alust pidada tulemuse, s.o teatud tagajärje saavutamisele suunatud töödeks. Käsunduslepingu puhul (nt raviteenuse osutamine, vara haldamine vmt) on käsundiandja huvitatud eeskätt teenusest kui niisugusest, samal ajal kui ehitustööd, sh ka kaeve- ja planeerimistööd on oma olemuselt suunatud tulemusele ning mitte üksnes teenuse kui niisuguse osutamisele. Kokkulepitud tulemusena VÕS § 635 tähenduses on käsitatav iga konkreetse töölõigu lõpuleviimine, mh näiteks konkreetse trassi rajamine.
25.Kolleegium nõustub vastustajaga selles, et asja materjalidest ei nähtu, nagu oleksid pooled kokku leppinud hageja poolt kostjale määratlemata otstarbel ja eesmärgil traktoriteenuste (koos juhiga) osutamises ning nagu kohustunuks kostja tasuma hagejale ainuüksi niisuguse teenuse eest traktori töötundide arvestuse alusel. Kõik arved on hageja poolt esitatud kaeve- ja planeerimistööde eest, mis viitab kokkuleppele konkreetse sisuga teenuste osutamises. Käsunduslepinguks ei muuda pooltevahelist lepingusuhet ainuüksi see, et kostja andis hageja töötajatele objektil juhiseid, kuna ka töövõtusuhtele on omane tellija poolt töövõtjale töö tegemisel või teenuse osutamisel juhiste ja korralduste andmine.
26.Ringkonnakohus märgib ka, et nii käsundi kui töövõtu puhul tekib käsundiandjal või vastavalt tellijal kohustus tasuda niisuguse teenuse eest, mille osutamises on kokku lepitud ning mis on ka tegelikult teostatud. Erisused kahe lepinguliigi vahel ilmneksid eeskätt siis, kui vaidlus puudutaks osutatud teenuste kvaliteeti, mis aga ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Pooled vaidlevad sellegi üle, kas augustis ja septembris 2004.a kostja hagejalt üldse teenuseid tellis. Maakohus märkis, et kostja ei ole kokkuleppe olemasolu kaevetööde tegemiseks 2004.a augustija septembrikuus omaks võtnud ning lepingulise suhte olemasolu vaidlusalustel kuudel ei ole tõendamist leidnud; samuti, et asjas esitatud tõenditega ei ole võimalik usaldusväärselt tõendatuks lugeda, milliste konkreetsete tööde tegemises elamurajoonis pooled vaidlusaluseks 5(6)
ajavahemikuks kokku leppisid. Samuti vaidlesid pooled selle üle, kas hageja kostjale vaidlusalusel ajavahemikul tegelikult teenuseid osutas, millist küsimust maakohus on oma otsuses samuti hinnanud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt lasub tõendamiskoormis nimetatud asjaolude osas hagejal. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtade ja põhjendustega, mille kohaselt ei ole vaidlusalust ajavahemikku puudutava kokkuleppe olemasolu ega tööde tegelik teostamine asjas piisavat tõendamist leidnud.
27.Kolleegiumi arvates puudub ringkonnakohtul alus hinnata asjas kogutud tõendeid erinevalt maakohtust. TsMS § 652 lg 5 kohaselt uurib ja hindab ringkonnakohus uuesti esimese astme kohtu menetluses uuritud ja hinnatud tõendeid vaid juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks. Asja materjalidest ei nähtu menetlusnormide olulist rikkumist tõendite uurimisel ja hindamisel. Maakohus on otsuses muude tõendite hulgas hinnanud kõigi tunnistajate ütlusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hageja seadusliku esindaja Allar Pinnari seletuse ja tunnistaja P. K ja K. S ütlustega ei ole võimalik usaldusväärselt tõendatuks lugeda, milliste konkreetsete tööde tegemises elamurajoonis pooled 2004.a augustiks ja septembriks kokku leppisid ja kas need on ka sel ajal tehtud. Kolleegium märkis eelpool, et hageja nõude rahuldamise eeldusena tulnuks hagejal tõendada nii kokkuleppe olemasolu teenuste osutamiseks 2004.a augustis ja septembris kui ka kokkulepitule vastavate teenuste tegelik osutamine.
28.Pooled taotlesid jätta menetluskulud vastaspoole kanda. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31. detsembrini 2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja 8 kohaselt jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral apellandi kohtukulud tema enda kanda. Maakohtu otsusega on hagejalt kostja kasuks õigusabikulude katteks välja mõistetud 5 % hagi rahuldamata jäetud osast, mistõttu TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel jäävad ka vastustaja apellatsioonimenetluses kantud täiendavad õigusabikulud vastustaja enda kanda.
A. Tänav
M. Seppik
K. Kullerkupp
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.