2-07-7504/13 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Võlgniku juhatuse liime I.U väitel puudub tal informatsioon rahalistest vahenditest, mis teiste juhatuse liikmete käes, samuti seadmetest, mis jäid üüritud tootmisruumidesse (väidetavalt ruumide omanik ei lasknud teda enam üüritud ruumidesse). Hinnates võlgniku varasid võlgniku esitatud bilansiandmetest lähtuvalt ning hinnates neid konservatiivselt (st. varade osas, mille kohta ei ole kindlat teavet – väärtus on null krooni), siis kokku võlgnikul varasid 69 krooni. Kohustused Ajutisele haldurile võlgniku esitatud andmetest tuleneb, et kohustusi äriühingul: Erinevad laenud omanikelt summas 508 625 krooni (s.o. ainult põhivõla nõuded). Võlad hankijatele 213 484 krooni (s.o. ainult põhivõla nõuded). Kõik kohustused on lühiajalised, mille täitmise tähtaeg saabunud. Kokku võlgniku kohustusi, mis ajutisele haldurile teada, on 722 109 krooni. (lisanduvad võlad intresside ja viiviste osas – summa teadmata). Seega võlgniku omakapital on selgelt negatiivne – seda -722 000 krooni võrra. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad märkimisväärselt äriühingu varasid. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu. Selgitanud välja, et puuduvad piisavad rahalised vahendid ja muu vara kohustuste täitmiseks, et puudub kasumlik tegevus, et välja selgitatud andmetel kohaselt on võlgniku omakapital selgelt negatiivne. Ajutine haldur seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt maksejõuetu. IV Hinnang võlgniku maksevõimelisusele Võlgnikul puudub sellises väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis realiseerida, et tasuda võlgnevused oma kreeditoridele. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ning võlgniku finantsolukord on pidevalt halvenenud. Kuna võlgniku majandustegevus on lakanud, siis ei ole võimalik võlgniku majandusliku olukorra järsk paranemine. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 järgi võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Hinnates eeltoodut olen seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgnik vastuses pankrotiavaldusele on tunnistanud püsivat maksejõuetust.

allikaks on olnud omanike antud laenud. 2003.-2004.a.-l oli tehtud investeeringuid tootmistegevuse alustamisse. Võlgniku tegevus on olnud kogu aeg kahjumlik. Ajutise halduri hinnangul võlgnik muutus maksejõuetuks, kui lõppes tootmisruumide üürileping, võlgnikul kadus võimalus majandustegevusest saada tulu varasemate kahjumite katmiseks. Võlgniku majandustegevus lõppes 2005.a. algul. Tagasivõitmisnõuete esitamise võimalust ei ole ajutine haldur tuvastanud. Tagasinõudmise nõuete esitamise osas on ajutisel halduril seisukoha võtmine raskendatud, kuna ajutise halduri päringule ei ole vastanud kõik juhatuse liikmed. Samuti ajutine haldur ei suuda hetkel hinnata võlgniku tehingute majanduslikku sisu selles tähendusest, et kas nad ei ole olnud teadvalt kahjulikud võlgnikule. Nimetatus on võimalik seisukoht võtt edasise pankrotimenetluse käigus. Võlgniku juhatuse liikme I U esitatud seisukoha kohaselt on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks 1 juhatuse liikme N B poolt teabe varjamine kogu võlgniku majandustegevusest. Ajutine haldur ei ole hetkel suutnud tuvastada tagasivõitmiste võimalusi kui ka tagasinõudmise õiguste olemasolu. Kuid nimetatuga seonduvalt saab kontrollida edasises menetluses. Edasises pankrotimenetluses tuleb võtta seisukoht juhatuse tegevuse osas seoses ÄS § 180 sätestatu kohustuste järgimisega. Saadud andmete aluselt tehtud esialgse analüüsi põhjal Võlgniku maksejõuetuse põhjusteks ei olnud kuriteo tunnustega teod või teod, millel raske juhtimise tunnused. Maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolud PankrS tähenduses. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimaluste olemasolu, tagasinõudmiste osas tuleb võtta seisukoht edasise menetluse käigus. Ajutine haldur palub kuulutada välja OÜ P KG (RK xxx, asukoha aadress R xxx J) pankrot. Määrata pankrotihaldur. Ajutine haldur annab oma nõusoleku asuda täitma pankrotihalduri ülesandeid. Kinnitada ajutise halduri tasu ja hüvitis kulutuste katteks. Kutsuda kokku võlausaldajate esimene üldkoosolek. Avaldada pankroti teada ja esimene üldkoosolek aeg väljaandes Ametlikud Teadaanded ning teates teavitada, et: võlausaldajad on vastavalt pankrotiseaduse §-le 93 kohustatud hiljemalt 2 (kahe) kuu jooksul arvates pankrotiteate ilmumise päevast teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud, annab haldur esitajale vähemalt 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste tähtaegsel kõrvaldamisel loetakse nõudeavaldus esitatuks avalduse esialgse esitamise päeval. Kui puudusi ei kõrvaldata, võib võlausaldajate üldkoosolek lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast pankrotiseaduse § 93 sätestatud kahekuulist tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosoleku, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud halduri teada võlausaldajate esimese üldkoosoleku kohta vastavalt pankrotiseaduse § 34 lg 1, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Kohtuistung Võlausaldaja esindaja kohtuistungile ei ilmunud, kuid palub kohtul pankrotiavaldus läbi vaadata ilma tema osavõtuta. Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur kohtule esitatud aruande juurde.

Kohus, kuulanud ära ajutise pankrotihalduri, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseadus (PankrS) § 31 lg 1 sätestab, et kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita ning võlgniku majandusliku olukorra kohest ja kindlat paranemist ei ole ette näha. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgniku varaline seis ei võimalda rahuldada võlausaldaja nõudeid. Võlgnikul puudub vara ja majandustegevus ning võlgniku omakapital on negatiivne. Võlgniku omakapital on olnud negatiivne pikemat aega, kuid võlgnik pole pankrotiavaldust esitanud. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul on kohustusi 722 109 krooni väärtuses. Vaidlust ei ole selles, et võlgniku majandustegevus on katkenud ja võlgniku majanduslik seis tulevikus ei parane. Eeltoodust võib järeldada, et võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ja määrata pankrotihaldur. Ajutine pankrotihaldur Tarmo Villman on nõus jätkama pankroti väljakuulutamise korral pankrotihaldurina. Ajutise halduri tasu Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ja hüvitist ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks (PankrS § 23). Justiitsministri 18.12.2003. a määrusega nr 71 kinnitatud Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra § 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotlus on põhjendatud ning ajutise pankrotihalduri andmed, arvestades täidetud ülesannete iseloomu ja mahtu ning ülesannete täitmisele kulunud aega, vastavad tegelikkusele. Ajutise pankrotihalduri taotluse kohaselt on ajutine haldur teinud tööd 16 tundi (tunnitasu 800 krooni). Pankrotimenetluse teenindamise kulud on 1 500 krooni.