lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-14897/44

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-14897/44
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.06.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3353
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
ALM Invest OÜ12524814(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaupo Paal, Imbi Sidok-Toomsalu, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-14897

Tsiviilasi

TM hagi ALM Invest OÜ vastu hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15. veebruari 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TM apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

4393,63 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: TM (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Marko Jaani

kahju

Kostja: ALM Invest OÜ (registrikood 12524814), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Natalja Santaševa ja Ilja Santašev Istungi toimumise aeg

06. juuni 2017, avalik kohtuistung

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Harju Maakohtu 15. veebruari 2017 otsus ja teha uus otsus asja esimese astme kohtule astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.
2.Hagi rahuldada.
3.Välja mõista ALM Invest OÜ-lt kahjuhüvitis 3808 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 65,10 eurot ja viivis kahjuhüvitiselt (3808 eurolt) alates 05.10.2016 kuni selle täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras TM kasuks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Välja mõista ALM Invest OÜ-lt sissenõudmiskulud 40 eurot ja seda ületav kahjuhüvitis 175,89 eurot (kohtumenetluse eelsed kulud) TM kasuks.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada.
6.Esimese astme kohtu ja apellatsioonimenetluse kulud jäävad kostja ALM Invest OÜ kanda.
7.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.TM esitas 04.10.2016 Harju Maakohtule hagi ALM Invest OÜ vastu, paludes välja mõista kahjuhüvitise 3808 eurot, alates 19.07.2016 kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise 65,10 eurot ja viivise alates 05.10.2016 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 40 eurot ja kahjuhüvitisena kohtumenetluse eelsete kulude katteks 175,89 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja esitas 18.11.2016 alternatiivse nõude ja hinna alandamise avalduse, mille 29.11.2016 täpsustuse kohaselt palus hageja mõista kostjalt välja 2899,62 eurot.
3.Hagiavalduse kohaselt müüs kostja 26.03.2016 müügilepinguga hagejale mootorsõiduki Dodge Journey (XXXXXX; VIN-kood 3D4GGH7Y39T184079) hinnaga 5990 eurot. 28.03.2016 tehnoülevaatusel ilmnes sõidukil oluline varjatud puudus automaatkäigukasti vea näol. Hageja teavitas kostjat puudusest 29.03.2016 ja tegi ettepaneku, et müüja remondib auto või võtab selle tagasi.
4.Kostja sõiduki puudust ei kõrvaldanud ja hageja korraldas remondi ise. Remondi maksumus oli 3808 eurot. Müüdud asi ei vastanud lepingutingimustele sõltumata sellest, et müügilepingu objektiks oli kasutatud asi, kuna sõidukil olid puudused, mis välistasid selle eesmärgipärase, so ohutult liikluses kasutamise. Kostja vastutab puuduse eest, kuna eeldatakse, et puudus esines juba asja üleandmise ajal. Kuna tegemist oli tarbijamüügilepinguga, on lepingus sisalduvad kostja vastutust välistavad tingimused tühised.
5.Hageja esitas 11.07.2016 kostjale nõude tehtud kulutuste hüvitamiseks hiljemalt 18.07.2016. Kostja keeldus kulutuste hüvitamisest.
6.Lisaks on kostja kohustatud hagejale hüvitama sissenõudmiskulud VÕS § 1131 lg 1 määras, s.o 40 eurot ja seda ületava kahju 175,89 eurot. Bene Est Law Office OÜ õigusaabiteenuse 11.07.2016 arve kohaselt osutati hagejale kohtueelset õigusabi 215,89 euro eest. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja ei ole saanud hageja 29.03.2016 kirja, milles ta väidetavalt teatas autol ilmnenud puudustest. Hageja saatis kirja aadressile XXX, mida kasutab kostja äripartner Autokiirpant OÜ. Kostja aadress on YYY, kuhu kostja saatis oma 11.07.2016 nõudekirja. Seega sai kostja pretensiooni alles 11.07.2016, kui tal ei olnud enam võimalust arutada remondi küsimust või küsimust muul viisil lahendada.
9.Nõudekirjale ja hagiavaldusele ei ole lisatud kulutuste tegemist tõendavaid dokumente. Tegemist on seega tulevikus kantavate kulutustega.
10.Müügilepingu p 3 kohaselt oli ostjal võimalus teostada sõiduki kontroll ülevaatuspunktis, remonditöökojas või automargi esinduses ning teha proovisõitu. Hageja kinnitas ostumüügilepinguga, et ta on tutvunud igakülgselt ja põhjalikult sõiduki välise ja tehnilise seisukorraga. Samuti kinnitas ta, et on teadlik, et kuna tegemist on kasutatud sõidukiga, siis selle erinevad osad, detailid ja sõlmed võivad vajada väljavahetamist või remonti või olla purunenud või puruneda pärast seda, kui ostja hakkab sõidukit kasutama. Sõidukil võib ilmneda müüjale mitteteadaolevaid defekte ja puudusi. Seega hoiatati hagejat sõiduki seisundist, mistõttu tema väited selle kohta, et kostja on oluliselt rikkunud lepingutingimusi ei vasta tõele.
11.Kostja ei kinnitanud hagejale, et autole oleks tehtud täielik hooldus, vaid selgitas, et auto võib vajada remonti, kuna see on vana ja kasutatud. Sõidukil on kehtiv tehnoülevaatus ja pärast lepingu sõlmimist oli auto sõiduvõimeline. Hageja ei soovinud teostada sõiduki eelnevat ülevaatamist, kuigi selline võimalus tal oli. Selle võimaluse kasutamata jätmine oli hageja valik ja ta ei saa seetõttu esitada kostjale pretensioone.
12.Vaidlusaluse auto keskmine turuhind oli 8782 eurot, hageja ostis auto kõigest 5990 euro eest. Seega ei olnud sõiduki müügihind kõrgendatud ja vastas täielikult auto seisundile müügi ajal. Auto hinnast järeldubki, et see oli keskmise kvaliteediga.
13.Tõendamata on hageja väide, et kostja müüs talle ohtliku ja puudustega sõiduki, kuna asi ei sobi tavapäraseks kasutusviisiks. Hageja viidatud arvel tehtud märkusest ei tulene, et tegemist on oluliste puudustega, mida ei ole võimalik parandada või et sõidukit ei ole võimalik kasutada otstarbekohaselt. Kuna hageja registreeris sõiduki oma nimele ja vormistas liikluskindlustuse, siis ta ilmselt kasutab sõidukit otstarbekohaselt. Kuna remont on käesoleval ajal tegemata, ei ole tegemist ohtliku ja oluliste puudustega sõidukiga, mida ei ole võimalik kasutada.
14.Hageja viited müüja vastutuse eeldusele (VÕS § 218) ei ole õiged. Kuna müüdud asi ei olnud kostja kasutuses, ei pidanud ta olema teadlik sõiduauto puudustest. Tegemist oli vana autoga ja kostja hoiatas müümise ajal hagejat, et auto võib vajada remonti.
15.Hageja nõude suurus ei ole põhjendatud. Eesti Lammutuste Liidu varuosapäringule antud vastuse kohaselt maksab varuosa 500 eurot. Käigukasti vahetamise töö hind on 399,20 eurot. Vanale autole ei ole majanduslikult otstarbekas teha remonti hageja nõutud suuruses. Käigukast on mõistlik vahetada teise kasutatud töökorras käigukasti vastu.
16.Hageja nõue viivise väljamõistmiseks ei ole põhjendatud. Kostjal ei ole hageja ees kohustust, mida ta oleks rikkunud. Lisaks ei ole hageja kulusid veel kandnud, mistõttu ei ole hagejale midagi hüvitada. Kuna kostja ei ole kohustusi rikkunud, ei ole alust ka hinna alandamiseks.

Esimese astme kohtu otsus

17.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 1470 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses.
18.Otsuse kohaselt puudub vaidlus selles, et poolte vahel on sõlmitud sõiduauto müügileping, millega kostja müüs hagejale Dodge Journey reg nr XXX XXX hinnaga 5990 eurot. Hagi esemeks on hageja kui sõiduauto ostja nõue kostja kui müüja vastu tulenevalt sõiduauto väidetavast lepingutingimustele mittevastavusest. Vaidluse all olevad kulutused on hageja poolt esitatud asjaolude järgi tegemata, st hageja nõuab puuduste kõrvaldamiseks vajalike tulevaste kulutuste hinnangulise maksumuse hüvitamist.
19.Tunnistaja JR ütlustega on tõendatud, et esinev puudus, s.o viga automaatkäigukastis oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale, puudus ei tulenenud ostjast ja ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma. Tegemist on puudusega, mille sai avastada üksnes käigukasti lahtimonteerimisel. Samas ei vastuta kostja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest müüja vastutust piirava kokkuleppe tõttu.
20.Pooled leppisid müügilepingu p-s 3 kokku, et lepingule allakirjutamisega tõendab ostja, et talle on võimaldatud teostada antud sõiduki kontroll tema poolt valitud ülevaatuspunktis, remonditöökojas või automargi esinduses ning teha proovisõitu. Ostja on tutvunud igakülgselt ja põhjalikult antud sõiduki välise ning tehnilise seisukorraga. Ostja on teadlik sellest, et kuna tegemist on kasutatud sõidukiga, siis antud sõiduki erinevad osad, detailid ja sõlmed võivad vajada välja vahetamist või remonti, või olla purunenud või puruneda peale seda, kui ostja hakkab sõidukit kasutama. Kuna kasutatud sõidukil on olnud mitu omanikku, siis sõiduki tegelik läbisõit võib erineda läbisõidumõõdiku näidust. Sõidukil võib ilmneda müüjale mitteteadaolevaid defekte ja puudusi. Ostja ei oma seoses antud sõidukiga peale müügilepingu allakirjutamist müüja suhtes mingeid pretensioone ega rahalisi või mistahes teisi nõudmisi.
21.Kuna tegemist oli kasutatud sõiduautoga, saab eeldada, et selle osad on kulunud ja võivad puruneda. Sellest müüja ka teavitas ja lisas, et need puudused ei ole ka müüjale teada. Puudub vaidlus, et kostja tegeleb kasutatud mootorsõidukite ostmise-müümisega. Samuti puudub vaidlus, et kostja ei olnud konkreetse sõiduauto kasutaja, mistõttu ta ei pidanud sõiduauto käigukasti veast teadlik olema.
22.Müügilepingu p-s 3 sätestatud tüüptingimus on mõistlik, arvestades lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid. Tingimusega ei kalduta kõrvale seaduse olulisest põhimõttest ega piirata teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ega kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks (VÕS § 42).
23.Kokkulepe ei ole tühine ka VÕS § 106 lg 2 alusel, kuna erisäte VÕS § 221 lg 1 välistab, et vastutust saaks välistada kohustuse tahtliku rikkumise puhuks. Apellatsioonkaebus
24.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
25.Kaebuse kohaselt rikkus maakohus otsuse tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme, mis tõi kaasa ebaõige otsuse tegemisel. Samuti

rikkus maakohus põhjendamiskohustust ja kohustust anda hinnang kõigile poolte esitatud faktilistele väidetele.

26.Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 218 ja § 237 lg-t 1, kui leidis, et kostja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest müüja vastutust piirava kokkuleppe tõttu. Kostja vastutab sõltumata kokkuleppest. Müügilepingu p-s 3 toodud tingimused piiravad müüja vastutust selliselt, et sisuliselt on tarbijal välistatud tuginemine mistahes puudustele. Kuna VÕS § 237 lg 1 kohaselt on tarbijalemüügi puhul imperatiivsed kõik seadusest tulenevad sätted, on imperatiivne ka VÕS § 218 lg 2, mille kohaselt vastutab müüja tarbijalemüügi puhul asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale ja kuue kuu jooksul ilmnenud mittevastavuse puhul eeldatakse selle olemasolu asja üleandmise ajal. Maakohtu viidatud VÕS § 221 lg 2 on seejuures asjakohatu.
27.Maakohus tugines alusetult seisukohale, et kostja ei pidanud sõiduki puudustest teadlik olema. Maakohtu selline seisukoht on põhjendamata. Müüja peab tagama ostjale vähemasti keskmise kvaliteediga eseme ja ta ei vabane vastutusest ka juhul, kui ta samuti puudustest ei teadnud. Kohustuse rikkuja teadmine tema kohustuse rikkumisest ja asja puudusest ei ole vastutuse eeldus. Varjatud puudustest tulenevat müügieseme lepingutingimustele mittevastavuse riski kannab müüja, st asi ei vasta lepingutingimustele ka juhul, kui müüja puudustest ei teadnud (3-2-1-50-15 p 18 ja 3-2-1-100-15 p-d 33-35). Asjaolu, et müügilepingust ei nähtu, et mootorsõiduk pidi vastama mingile kokkulepitud kvaliteedistandardile ei tähenda, et asi ei pea kvaliteedinõuetele üldse vastama. Mootorsõiduki sihtotstarbeline kasutamine eeldab selle käivitumist ja ohutu sõitmise võimalikkust. Mittesõitev sõiduk ei saa olla vähemalt keskmise kvaliteediga.
28.Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 42 lg-t 1, kui leidis, et müügilepingu p 3 tingimus on mõistlik ega ole tühine. Maakohtu järeldus on selges vastuolus seaduse eesmärgiga, kuna tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest. Tarbijalemüügi regulatsiooni mõte on lihtsustada tarbija poolt müüja vastu nõuete esitamist.
29.Maakohtu põhjendused seoses müügilepingus toodud müüja vastust piiravate tingimuste kehtivuse ja mõistlikkusega on selgelt ebapiisavad. Kohus piirdus üksnes seaduse tsiteerimisega.
30.Maakohtu põhjendused seoses väljamõistetud menetluskulude suurusega on selgelt ebapiisavad ega ole veenvad. Kohtu põhjendus piirdub üksnes ühe lausega. Samuti ei võtnud maakohus arvesse kõiki olulisi asjaolusid ja jättis hageja seisukohad kostja menetluskulude ülepaisutatusse kohta sisuliselt käsitlemata. Maakohus rikkus oluliselt TsMS § 175 lg-s 1 sätestatut, kuna mõistis hagejalt kostja kasuks välja põhjendamatud kulud. Samuti on kostja õigusabiteenuse ajaline kestus ebamõistlikult suur. Vastus apellatsioonkaebusele
31.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
32.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega rahuldab hagi.
33.Hageja palus kostjalt välja müügilepingu rikkumise tõttu kahjuhüvitise 3808 eurot, alates 19.07.2016 kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise 65,10 eurot ja viivise alates 05.10.2016 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulude hüvitamiseks 40 eurot ja kahjuhüvitisena kohtumenetluse eelsete kulude katteks täiendavalt 175,89 eurot.
34.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ostis 26.03.2016 kostjalt kasutatud sõiduki Dodge Journey hinnaga 5990 eurot. Müügilepingus kostja kontaktandmed puuduvad. 28.03.2016 ilmnes sõiduki käigukasti viga ja sõidukiga ei olnud enam võimalik sõita. 01.06.2016 väljastas Hõbenool OÜ hagejale arve remondikulude 3808 euro tasumiseks. Arve on tasumata. Hageja esitas 11.07.2016 kostjale nõude remondikulude 3808 hüvitamiseks. Kostja keeldus sellest 08.08.2016 vastuses, tuginedes müügilepingu p-le 3.
35.Nimetatud lepingupunktis on märgitud, et lepingule allakirjutamisega tõendab ostja, et talle on võimaldatud teostada antud sõiduki kontroll tema poolt valitud ülevaatuspunktis, remonditöökojas või automargi esinduses ning teha proovisõitu. Ostja on tutvunud igakülgselt ja põhjalikult antud sõiduki välise ning tehnilise seisukorraga. Ostja on teadlik sellest, et kuna tegemist on kasutatud sõidukiga, siis antud sõiduki erinevad osad, detailid ja sõlmed võivad vajada välja vahetamist või remonti, või olla purunenud või puruneda peale seda, kui ostja hakkab sõidukit kasutama. Kuna kasutatud sõidukil on olnud mitu omanikku, siis sõiduki tegelik läbisõit võib erineda läbisõidumõõdiku näidust. Sõidukil võib ilmneda müüjale mitteteadaolevaid defekte ja puudusi. Ostja ei oma seoses antud sõidukiga peale müügilepingu allakirjutamist müüja suhtes mingeid pretensioone ega rahalisi või mistahes teisi nõudmisi.
36.Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et ostetud asja puudus, s.o viga automaatkäigukastis, oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale, puudus ei tulenenud ostjast ja ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma. Tegemist on puudusega, mille sai avastada üksnes käigukasti lahtimonteerimisel. Maakohtu poolt tuvastatu järgi on täidetud VÕS § 218 lg-s 2, § 101 lg-s 3 ja § 218 lg-s 4 sätestatud müüja vastutuse tingimused.
37.Maakohus jättis aga otsuse tegemisel kontrollimata, kas hageja on täitnud VÕS § 220 lg-s 1 sätestatud teavitamiskohustust. Asja materjalist nähtub, et hageja üritas 29.03.2016 kostjat teavitada käigukasti veast e-posti aadressil XXX, mille ta sai automüügi veebilehelt (t lk 11, 72). Sellega tuleb lugeda hageja teavitamiskohustus VÕS § 220 lg 1 järgi täidetuks, sest müügilepingu sõlmimisel ei avaldanud kostja oma e-posti aadressi YYY ega telefoninumbrit, mille kaudu oleks hageja saanud kostjaga kontakti võtta. Kostja kannab TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, sest hageja on tõendanud, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi.
38.Pooltel on jätkuvalt vaidlus selle üle, kas kostja peab hagejale hüvitama remondikulude näol tekkinud kahju ja tasuma sellelt viivist ning hüvitama ka seaduses sätestatud sissenõudmiskulud ja kahjuna kohtumenetluse eelsed õigusabikulud või on kostja vastutus müügilepingu p 3 alusel välistatud.
39.Maakohus leidis, et müügilepingu p-s 3 nimetatud tüüptingimus on mõistlik, arvestades lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid, sellega ei kalduta kõrvale seaduse olulisest põhimõttest ega piirata teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks (VÕS § 42). Samuti leidis maakohus, et kokkulepe ei ole tühine ka VÕS § 106 lg 2 alusel. Kohus põhjendas oma seisukohta sellega, et

tegemist oli kasutatud sõiduautoga, mistõttu saab eeldada, et selle osad on kulunud ja võivad puruneda, müüja teavitas sellest ostjat ja müüja ei pidanud olema sõiduauto käigukasti veast teadlik.

40.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et müügileping p-s 3 kui tüüptingimus on mõistlik ja ei ole tühine, sest sellega ei kalduta kõrvale seaduse olulisest põhimõttest ega piirata teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks.
41.Antud juhul on tegemist tarbijalemüügiga VÕS § 208 lg 4 tähenduses. VÕS § 106 lg 1 kohaselt võivad võlgnik ja võlausaldaja eelnevalt kokku leppida kohustuse rikkumise eest vastutuse välistamises või piiramises. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kokkulepe, mis ebamõistlikult välistab võlgniku vastutuse, tühine. VÕS § 237 lg 1 sätestab tarbijalemüügi puhul piirangu, mille kohaselt on ostja kahjuks käesolevas jaos sätestatust ja käesoleva seaduse üldosas lepingu rikkumise puhuks kasutatavate õiguskaitsevahendite kohta sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine.
42.Antud juhul on müügilepingu p-s 3 välistatud hageja kui tarbijast ostja igasuguste pretensioonide, rahaliste ja muude nõuete müüjale esitamine. Ringkonnakohtu hinnangul on selline välistus ostjat ebamõistlikult piirav olenemata sellest, et ostetud asjaks oli kasutatud asi. Sellega on vabastatud müüja igasugusest vastutusest ja ostjat takistatakse kasutamast kõiki õiguskaitsevahendeid, välistades ostja võimaluse oma õigusi reaalselt kaitsta. Selline kokkulepe on ringkonnakohtu hinnangul keelatud ja tühine nii VÕS § 106 lg 2, § 237 lg 1 kui ka VÕS § 42 lg-te 1 ja 3 p 1 järgi, mille kohaselt on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega välistatakse tingimuse kasutaja seadusest tulenev vastutus.
43.29.03.2016 e-kirjas nõudis hageja kostjalt kas automaatkäigukasti remontimist kostja kulul või auto tagasiostmist. Seega nõudis hageja kostjalt sõiduki parandamist (puuduse kõrvaldamist) VÕS § 222 lg 1 kohaselt, kuna müüdud sõiduk ei vastanud lepingutingimustele (st oli puudusega) VÕS § 217 lg 1 mõttes. Hageja tugineb nii VÕS § 217 lg 2 p-le 2, kuna sõiduk ei ole sihtotstarbeliselt kasutatav (käigukasti viga ei võimalda sõidukit kasutada) kui ka VÕS § 77 lg 1 teisele lausele, sest sõiduk ei olnud vähemalt keskmise kvaliteediga.
44.Ringkonnakohus leiab, et ka kasutatud sõiduki ostmisel saab ostja eeldada, et seda saab sihipäraselt ja probleemideta kasutada vähemalt mõistliku aja jooksul. Selliseks ajaks ei saa lugeda kahte päeva. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist puudusega, mida müüdud autoga võrreldavatel kasutatud autodel tavaliselt ei esine.
45.Hageja võib VÕS § 222 lg 5 järgi nõuda kostjalt sõiduki parandamiseks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist, kui kostja on müügilepingut rikkunud ja vastutab rikkumise eest. Puuduse kõrvaldamine hõlmab puudusest tingitud käigukasti asendamise kulude hüvitamist. Sarnaselt võib ostja VÕS § 225 järgi nõuda müüjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. Kahju hüvitamise nõude eeldused on antud juhul täidetud, nagu ringkonnakohus eelnevalt tuvastas ja kostjal on kohustus hüvitada hagejale sõiduki parandamiseks tehtud kulutused. Seega tuleb järgnevalt teha kindlaks vastavate kulutuste suurus.
46.Hageja esitas oma nõude tõendamiseks Hõbenool OÜ arve, mille järgi on remondikulud suurusega 3808 eurot (t lk 12-13). Kostja väitel oli võimalik käigukast vahetada odavamalt ja ta esitas selle tõendamiseks Ardesia OÜ Betooni-autolammutuse vastuse kostja päringule, mille kohaselt on kasutatud käigukasti hind koos juhtplokiga

MPS6 500 eurot (t lk 47). GearsSkill OÜ hinnapakkumise järgi maksab käigukasti vahetus koos õliga ja käigukasti filtriga 399,20 eurot (t lk 49).

47.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik kostja tõendeid kahju suuruse kindlakstegemisel arvestada. Kostja ei ole väitnud, et hageja esitatud arvel märgitud varuosad või tööd oleks olnud ebavajalikud. Seega oleks kostja pidanud oma väite tõendamiseks, et käigukasti oleks saanud vahetada odavamalt, esitama võrreldavad hinnapakkumised kõigi varuosade ja tööde kohta. Kostja tõendites ei ole kajastatud kõiki remondiks vajaminevad varuosi ja töid.
48.Asja lahendamisel ei ole tähtsust kostja väitel, et hageja ostis vaidlusaluse sõiduki keskmisest turuhinnast madalama hinnaga. Kostja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et katkine käigukast müügihinda ei mõjutanud.
49.Ekslik on kostja arusaam, et hageja oleks pidanud remondi tegema kõige odavamas remondiettevõttes. Ostjal ei ole kohustust selgitada enne auto remontimist välja kõige odavamat remondivõimalust. Hõbenool OÜ ei ole margiesindus ja tuleb eeldada, et töö tegemisel ei kasutatud originaalvaruosi (nn A varuosad). Samuti tuleb eeldada, et OÜ Hõbenool varuosade hind ja töötunni hind ei ületa keskmist turuhinda. Kostja ei ole neid eeldusi ümber lükanud. Seega on hagi kahju hüvitamiseks 3808 euro suuruses põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
50.Põhinõude rahuldamise tõttu kuulub rahuldamisele ka hageja nõue kahjuhüvitiselt viivise saamiseks VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause ning lg 2 esimese lause alusel, samuti tulevase viivise osas TsMS § 367 alusel. Hageja arvestas viivist alates 19.07.2016, s.o järgmisest päevast pärast hageja poolt kostjale kohustuse täitmiseks antud tähtaega, milleks oli 18.07.2016 (t lk 14). Kostja ei ole viivise arvestust vaidlustanud. Kostjalt tuleb välja mõista hagi esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis 65,10 eurot ja sealt edasi viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kahjuhüvitise tasumiseni.
51.VÕS § 1131 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt ka sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot ja sama paragrahvi lg 2 alusel seda ületava kahju hüvitamist, mis on antud juhul 175,89 eurot. Hageja kohtueelsete õigusabikulude suurus oli 215,89 eurot, mis on tõendatud Bene Est Law Office 02.08.2016 arvega nr 2115 ja 23.08.2016 maksekorraldusega selle tasumise kohta (t lk 18,19). Kostja nende tõendite kohta vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb hagi rahuldada ka sissenõudmiskulude hüvitamise osas. Menetluskulud
52.Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad kõik maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
53.TsMS § 174 lg-te 3 ja 5 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse tervikuna kindlaks maakohus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, so pärast kohtuotsuse jõustumist. Kaupo Paal

Imbi Sidok-Toomsalu

Ande Tänav

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja