IK hagi CT vastu 35 000 euro, viivise 532,62 euro ja lisanduva viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.12.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
38 350,12 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
IK apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): IK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg (e-post: XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): CT (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Meelis Masso ja vandeadvokaadi abi Indrek Kukk (e-postid: XXXXXX ja XXX) Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: Tallinna notar Aivar Mesikäpp (asukoht Rävala pst 3/Kuke tn 2, 10143 Tallinn, e-post XXX)
4.Mõista välja IK-lt CT kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 240 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb IK-l tasuda CT-le 1(12)
Tsiviilasi nr: 2-16-6645 käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Kolmanda isiku menetluskulusid ringkonnakohtus rahaliselt kindaks ei määrata, sest kolmandal isikul menetluskulud puuduvad.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.IK (hageja) esitas 28.09.2015 Harju Maakohtule hagi CT (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 35 000 eurot, seisuga 28.09.2015 sissenõutavaks muutunud viivise 532,62 eurot ja alates 29.09.2015 viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt müüs hageja 02.11.2012 enda omandis oleva korteri asukohaga Mustamäe tee 124, Tallinn. Müügihind oli 36 000 eurot (sh 1000 eurot maakleritasu), mille ostja kandis ekslikult kostja arvelduskontole nr 17001327270 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis. Notariaalsesse lepingusse märgiti ekslikult kostja arvelduskonto number ning ostja tasus korteri ostu-müügihinna kostja arvelduskontole. Hageja on korduvalt suuliselt palunud kostjal 35 000 eurot hagejale tagastada, kuid kostja seda käesoleva ajani teinud pole. 15.07.2015 esitas hageja kostjale kompromissettepaneku, milles sisaldus ka nõue 2012. a lepingu alusel saadud 35 000 euro tagastamiseks, kuid kohtuvälise kokkuleppeni pooled ei jõudnud. Kostja esindaja teatas 06.08.2015 hagejale, et kostja on raha kulutanud maja ehitusele ja hageja on selle asjaoluga ka kursis. Hageja vaidles kostja paljasõnalisele ja ebaõigele väitele vastu ning nõudis jätkuvalt kostjalt 35 000 euro tagastamist. Kostjal puudub igasugune õiguslik alus hagejalt 35 000 euro saamiseks. Seega kohustub kostja tagastama hagejale 35 000 eurot VÕS § 1028 lg 1 alusel.
3.Alternatiivselt nõuab hageja kostjalt 35 000 euro tagastamist VÕS § 398 lg 1 alusel. Juhuks, kui kohus peaks tuvastama poolte vahel laenusuhte olemasolu, on hageja esitanud ka laenulepingu ülesütlemise avalduse, et poolte vahel tekkinud vaidlus oleks võimalik lahendada käesoleva tsiviilasja raames. Kuigi VÕS § 398 lg 1 nõuab laenulepingu ülesütlemisest 2 kuud ette teatamist ning see periood pole veel saabunud, on tavapärast kohtuasjade pikkust arvestades tõenäoline, et maakohtus toimuv menetlus ei lõppe enne 2015 detsembrikuud. Seega on menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas hagis alternatiivse nõude esitamine.
4.Kostja on esitanud kohtule teadlikult valeväiteid. Kostja vastuse lisaks 9 on Päikesepaiste OÜ pakkumine nr 1803001 koos kahe arvega, mille kohaselt on kostja tasunud 21.04.2015 ja 12.10.2015 kokku 17 880 eurot sularahas poolte kaasomandis oleva Vahi tee 33 kinnistu küttesüsteemi eest. Nimetatud väite näol on tegemist kostja teadliku valeväitega ning kohtule esitatud tõendid on fiktiivsed. Esiteks ei ole usutav, et kostja tasus 17 880 eurot sularahas. Teiseks nähtub Domus Kinnisvara poolt
2(12)
Tsiviilasi nr: 2-16-6645 25.10.2012 koostatud Vahi tee 33 turuväärtuse eksperthinnangust, et: 1) krunt oli heakorrastatud ja sinna oli külvatud muru – tegemist on töödega, mida kunagi ei tehta enne 600 m maakontuuri paigaldamist; 2) hoone ehitustehnilise seisukorra kohta on märgitud: „Mõlemal korrusel vesipõrandakütte torustik, katel paigaldatud ja töökorras“; 3) hoone küttesüsteemi kohta on märgitud: „Maaküttesüsteem, töökorras“; 4) 25.10.2012 või varem tehtud fotodel on näha maja tehnosüsteemid, sh paigaldatud maasoojuspump. Kostja kui ka tema isa (RT) tegutsevad ehituse valdkonnas, mistõttu saab kostja kerge vaevaga esitada kohtule piiramatul hulgal fiktiivseid arveid. Eriti lihtne on kostjal esitada arveid, mis on „tasutud“ sularahas. Kostjal on nii soov kui ka reaalne võimalus hankida fiktiivseid arveid ka edaspidi, mida esitada antud tsiviilasjas tõendina kostja poolt väidetavalt tehtud kulutuste kohta. Kostja poolt esitatud ja tulevikus esitatavate tõendite usaldusväärsuse hindamisel on kostja ja tema isa vastavate võimalustega arvestamine kindlasti oluline. Suurem osa kostja poolt esitatud tõenditest on asjakohatud.
5.Kuna 2012. a notariaalse lepingu poolteks olid nii hageja kui ka kostja, märgiti lepingusse ekslikult kostja arvelduskonto number ning hageja seda eksimust ei märganud. Nimetatud eksimus ei tähenda aga seda, et hageja peaks esitama nõude notari vastu ja kostja rahasummat hagejale tagastama ei pea. Kui kostja on seisukohal, et tal on õiguslik alus keelduda hagejale 35 000 euro tagastamisest, peab kostja esitama kohtule vastavad tõendid. Olukorras, kus kostja on saanud hagejalt 35 000 eurot ning poolte vahel puudub kokkulepe, mille kohaselt ei ole kostjal kohustust tagastada nimetatud summa hagejale, saab tegemist olla üksnes tähtajatu laenu või alusetu rikastumisega.
6.Hageja on seisukohal, et kohustust ei ole tekkinud. Seega puudus hagejal vajadus esitada ka lepingu tühistamise avaldus. Hagejal puudus kohustus tasuda kostjale 35 000 eurot. Sellest tulenevalt läheb tõendamiskoormis täielikult üle kostjale, kes peab tõendama, et kohustus siiski oli. Seega polnud hageja eksimuses mitte kohustuse olemasolus (kohustust pole kunagi olnudki), vaid soorituses. Laenu tagastamise nõue on esitatud kohtule alternatiivselt ning eesmärk oli vältida olukorda, kus kohus loeb (näiteks kostja väidetele tuginedes) 35 000 eurot laenuks ning jätab hagi rahuldamata, kuna hageja pole esitanud kostjale tähtajatu laenulepingu ülesütlemise avaldust. Alternatiivse nõude esitamine oli vajalik, kuna tegelikkuses puudus hagejal kohustus tasuda kostjale 35 000 eurot, kuid hagejale polnud teada, milliseid vastuväiteid võib kostja hageja nõudele esitada. Kuigi nimetatud asjaolu pole käesoleva tsiviilasja lahendamiseks oluline, on hagejale ka teada kostja poolt 35 000 euro kasutamine – kostja tasus enda sõidukite liisingud, käis reisil ning kasutas raha muuks meelelahutuseks. Hageja ning enda perekonna huvides kostja vaidlusalust rahasummat kasutanud pole. Lisaks on ka eksimuse korral võimalik sõlmida laenuleping. Kui kostja oleks väitnud, et tegemist on laenuga, siis võib see õiguslikus mõttes olla ka laen ja kehtiv laenuleping. Siis peaks kostja jällegi tõendama, et tegemist polnud laenulepinguga. Kostja vastuväited
7.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
8.Pooled elasid koos elukaaslastena ning nende kooselust sündis laps. Pooled tegutsesid seltsinglastena VÕS § 580 lg 1 mõttes ning kasvatasid ühist last, panustasid igapäevaselt ühisesse leibkonda, võtsid ühiselt pangalaenu ja soetasid kaasomandisse kinnistu, millele ehitasid perele koduks maja. Hageja müüs 02.11.2012 temale kuulunud korteriomandi aadressil Mustamäe tee 124-61, Tallinn. Hageja palvel tasuti
3(12)
Tsiviilasi nr: 2-16-6645 kostja kontole eelnimetatud korteriomandi ostuhind vastavalt notariaalse lepingu pdele 3.2. ja 3.3.2. (28 800 eurot + 6200 eurot). Kummastav on hageja väide, et antud summad tasus ostja kostja arvelduskontole ekslikult, arvestades asjaolusid, et notariaalse lepingu p-des 3.2. ja 3.3. on märgitud, et „...tasuma Müüja palvel...“ ja „...kannete tegemiseks Müüja soovil alljärgnevalt:...“. Samuti nähtub notariaalse lepingu lõppsätetest, et notariaalakt on osalejatele akti tõestaja juuresolekul ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Seega ei saa olla tegemist eksimusega.
9.Hageja nõude alus on kostjale mõistmatu ja arusaamatu. Hageja tugineb väitele, et kostja on tema kulul justkui alusetult rikastunud ja väidab, et summad kanti kostja kontole ekslikult. Samas on hageja esitanud alternatiivnõude ka lepingulisel alusel, väites, et tegemist oli tähtajatu laenuga. Vastava väidetava laenulepingu on hageja ka üles öelnud. Samas ei ole ülesütlemisavaldusest tulenev laenu tagastamise tähtaeg tänaseks veel saabunud, mistõttu ei ole vastav nõue ka sissenõutavaks muutunud. Seega on laenulepingu sätete alusel esitatud nõue ilmselt perspektiivitu, rääkimata asjaolust, et hageja väited väidetava laenulepingu osas on täielikult sisustamata.
10.Kostja selgitas, et 10.10.2007 omandasid pooled kaasomandisse kinnistu asukohaga Vahi tee 33, Vahi küla, Harku vald, Harjumaa (registriosa nr 12443702). Lepingu p-st
2.1.6.nähtuvalt ei olnud kinnistul müügi hetkel ehitisi. Kinnistu omandamise järgselt on kinnistule ehitatud elumaja. Pooled tegutsesid seltsinglastena eesmärgiga rajada ühine kodu. Kostja tasus kinnistu soetamiseks esmase sissemakse ja ostuhinna ning on kogu pangaga sõlmitud laenulepingu kehtivuse ajal tasunud ainuisikuliselt kõik laenumaksed ning investeerinud hoone ehitusse kogu oma raha. On ilmne, et vastava hoone ehitamiseks on kulunud märkimisväärselt raha ja maja ei ilmunud kinnistule ilma varaliste panusteta. Ilmselgelt ei ole kostjal säilinud kõiki ehitusega kaasnevaid kuludokumente, kuid säilinud on teatud osa dokumente, mis kinnitavad, et ka hageja korteri müügist saadud 35 000 eurot on kulunud hoone ehitusele.
11.Viivisenõue on esitatud lepingust tuleneva nõude osas, mis ei ole isegi (seisuga 13.10.2015) sissenõutavaks muutunud, mistõttu viivise nõue on ebaseaduslik ja viivise arvutuskäik ei ole üldse järgitav.
12.Väidetava eksimuse korral oleks pidanud hageja eksimust märkama viivitamatult, s.o mitte hiljem kui 06.11.2012, mil täitus kolm päeva lepingu allkirjastamisest (vt 02.11.2012 lepingu p 3.2.) ja esitama tehingu teisele poolele tühistamisavalduse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 99 lg 1 p 2 kohaselt võib tehingu tühistada eksimuse korral kuue kuu jooksul arvates eksimusest teadasaamisest. Hageja seda aga teinud ei ole. Kolmanda isiku seisukoht
13.Kohtu poolt 23.05.2016 määrusega kostja poolel iseseisva nõudeta kolmanda isikuna menetlusse kaasatud Tallinna notar Aivar Mesikäpp on seisukohal, et 02.11.2012 tehingu ülekanded on tehtud vastavalt poolte tahtele ja soovile. Antud tehingu puhul kontrolliti notarile laekunud infot. Osaühingu Doomus Kinnisvara Vahendus vahendaja LK saatis tehingu andmed tehingu ettevalmistamiseks, mille teisel lehel on kirjas, et hind on 36 000 eurot ning seal on ka viide, et 35 000 eurot kantakse kostja arvelduskontole. Lepingu p-s 3.3.1. märgitud Osaühingu Doomus Kinnisvara Vahendus kontole 1000 eurot viitab, et maakler tegutses müüja (hageja) käsundi alusel. Tegelikult oli maaklerile see info antud, et 35 000 euro andmine toimuks kostjale. Kolmas isik rõhutab, et kui lepingus ei ole kirjas arvelduskonto numbrit, siis see räägitakse läbi, millisele kontole raha kantakse ja kellele. See on ka väga oluline
4(12)
Tsiviilasi nr: 2-16-6645 seetõttu, et seda ostu finantseeris pank, kelle jaoks on oluline, et raha väljamaksu aluseks oleks õige info, mistõttu kontrollib pank üle nii saaja kui ka kontonumbri. Lepingu p 3.2. kohaselt jagunes ostuhind selliselt, et pank tegi väljamakse 28 800 eurot, võeti ostja allkiri raha üleandmiseks. Lepingu p 3.3. kohaselt notari deposiidi kontole hoiustatud 7200 eurot maksti välja selliselt, et 1000 eurot Osaühingule Doomus Kinnisvara Vahendus vahenduse eest (lepingu p 3.3.1.) ning 6200 eurot kostja kontole (lepingu p 3.3.2.). Lepingus tuuakse alati välja see, kelle arvelduskontole see läheb ja see, et see toimub müüja (hageja) palvel. Alati antakse pärast lepingu parandamist see osalistele kontrollimiseks, kas parandused on õiged. Raha ülekandmine ei saanud olla ekslik ja see oli selge tahe, et raha laekuks nii nagu on lepingus toodud. Vähetõenäoline on, et siin eksitus oli. Kui eksitus oleks olnud, oleks see kohe ka välja tulnud. Kolmas isik on veendunud, et leping ei olnud ekslikult sõlmitud raha määramisel kostjale. Hageja nõue kostja vastu 35 000 euro saamiseks on esitatud nende kooselu lõppemise järel, mitte kooselu ajal, mis viitab sellele, et neil mingeid erimeelsusi selle raha ülekande osas ei olnud. Maakohtu otsus
14.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, mõistes hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud summas 2 280 eurot ning viivise menetluskulude tasumisega viivitamisel.
15.Otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: pooled elasid koos elukaaslastena ning nende kooselust sündis 20.01.2007 laps; 10.10.2007 notariaalse lepinguga (notari ametitoimingute raamatu registri nr 5167) omandasid pooled kaasomandisse kinnistu asukohaga Vahi tee 33, Vahi küla, Harku vald, Harju maakond (vt I kd, tl 116-129). Lepingu p 2.1.6. kohaselt ei paiknenud lepingu esemeks oleval kinnistul ehitisi. Kostja tasus kinnistu soetamiseks esmase sissemakse ja ostuhinna (vt I kd, tl 150, 152, 153); 02.11.2012 notariaalse lepinguga (notari ametitegevuse raamatu nr 3437) müüs hageja temale kuulunud korteriomandi aadressil Mustamäe tee 124-61, Tallinn hinnaga 36 000 eurot (vt I kd, tl 7-18). Lepingu p 3.2. järgi kohustub ostja ostuhinnast 28 800 eurot tasuma kolme pangapäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest müüja (hageja) palvel kostja kontole nr 17001327270 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis ja lepingu p 3.3. järgi on ostuhinnast 7200 eurot enne lepingu sõlmimist hoiustatud notarikontole ning lepingupooled lepivad kokku, et notar edastab hoiustatud raha kahe pangapäeva jooksul arvates lepingu kinnistusosakonnale esitamisest ning tingimusel, et lepingu kinnistusosakonnale esitamise päeva seisuga ei ole lepingu esemeks oleva kinnistu registriosas kandeid, mida ei ole kajastatud lepingus ja enne lepingu kinnistusosakonnale esitamist ei ole esitatud lepingus nimetamata kinnistamisavaldusi selliste kannete tegemiseks, müüja (hageja) soovil järgnevalt: 1) 1000 eurot Osaühing DOMUS KINNISVARA VAHENDUS kontole nr 221025699589 Swedbank AS-is selgitusega „Mustamäe tee 124-61“ (lepingu p 3.3.1.); 2) 6200 eurot kostja kontole nr 17001327270 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis (lepingu p 3.3.2.); Harju Maakohtu 03.11.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-60107 on keelatud hagejal läheneda kostjale lähemale kui 100 meetrit (vt I kd, tl 51-55); hageja on esitanud 15.07.2015 kostjale kompromissettepaneku, milles sisaldus ka täiendav nõue 2012. a lepingu alusel saadud 35 000 euro tagastamiseks (vt I kd, tl 2024); kostja esindaja teatas 06.08.2015, et kostja on raha kulutanud maja ehitusele ja hageja on selle asjaoluga kursis (vt I kd, tl 26).
5(12)
Tsiviilasi nr: 2-16-6645
16.Praegusel juhul kostja ei eita hagis märgitud 35 000 euro saamist, kuid leiab, et pooled tegutsesid seltsinglastena VÕS § 580 lg 1 mõttes eesmärgiga rajada ühine kodu (Vahi tee 33 kinnistule maja) ning see raha kulus hoone ehitamisele, st 35 000 eurot oli hageja kui seltsinglase panus. Hageja väidetel puudus tal kohustus tasuda kostjale 35 000 eurot (vt III kd, tl 7, 9). Seega on pooltel vaidlus eeskätt selle üle, kas raha tasumiseks (summas 35 000 eurot) eksisteeris õiguslik alus või mitte. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas 02.11.2012 notariaalsesse lepingusse märgiti ekslikult kostja arvelduskonto number.
17.Kohus leiab, et antud vaidluses ei kuulu kohaldamisele VÕS § 1028 lg 1, kuna hageja ei ole väitnud, et kostja sai temalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena. Kohus ei nõustu hageja väitega, et ostja kandis ekslikult kostja arvelduskontole 35 000 eurot. 02.11.2012 sõlmitud notariaalse lepingu alusel müüs hageja enda omandis oleva korteri ja lepingu järgi kanti müügisumma kostja arvelduskontole. Lepingu tekst loeti akti tõestaja juuresolekul ette, anti enne heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks ning akti tõestaja juuresolekul andis hageja lepingule allkirja.
18.Kohtu hinnangul ei ole poolte esitatu põhjal tuvastatavad asjaolud, mis võimaldaksid pidada 02.11.2012 tehingut tehtuks eksimuse mõjul. Korteri müügitehingus hageja poolt tehtud tahteavaldused raha ülekandmise kohta kostja arvelduskontole on läbinud notari kontrolli. Hageja ei ole kohtule isegi täpsustanud, millal ta väidetava eksimuse avastas. Samuti ei ole hageja teinud tehingu tühistamise avaldust ning praeguseks ajaks on hageja kaotanud ka tehingu tühistamise õiguse. Lisaks märgib kohus, et kuivõrd hageja oli ise vaidlusaluse lepingu pooleks, siis sellise märkimisväärse summa saamata jäämine ei jääks märkamata. Veel viitab teingu tegemise ajal raha ülekande osas erimeeluste puudumisele asjaolu, et hageja on asunud kostjalt raha tagasi nõudma alles pärast nenede kooselu lõppemist ning poolte vaheliste suhete halvenemist. Alusetu rikastumise sätete alusel hageja nõuet 35 000 euro väljamõistmiseks kostjalt rahuldada ei saa.
19.Hageja on esitanud ka alternatiivse nõude mõista 35 000 eurot kostjalt välja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Hageja arvates olukorras, kus kostja on saanud hagejalt 35 000 eurot ning poolte vahel puudub kokkulepe, mille kohaselt puudub kostjal kohustus tagastada nimetatud summa hagejale, saab tegemist olla üksnes tähtajatu laenu või alusetu rikastumisega. Kohus hageja sellise seisukohaga ei nõustu. Hageja on esitanud 28.09.2015 kostjale ka laenulepingu ülesütlemise avalduse (vt I kd, tl 28-30). Avaldusest nähtub, et hageja ütleb kooskõlas VÕS § 398 lg-ga 1 alates 01.12.2015 üles poolte vahel sõlmitud suulise laenulepingu, mille alusel on hageja andnud 2012. a kostjale laenu 35 000 eurot.
20.Kostja väidete järgi ei ole ta hagejaga laenulepingut sõlminud. Kohus märgib, et üksnes rahasumma ülekandmine kostja arvelduskontole ei anna alust lugeda laenuleping sõlmituks ning seetõttu tuleb kohtul hinnata, kas väidetava laenusuhte pooled on teinud tahteavaldusi laenulepingut vaidlusaluse summa suhtes sõlmida. Kohus palus 23.05.2016 määrusega nimetatud asjaolusid hagejal täiendavalt selgitada. Kohtu hinnangul ei ole hageja arusaadavalt viidatud asjaolusid selgitanud ega tõendanud (vt III kd, tl 9). 26.10.2016 toimunud istungil selgitas hageja esindaja K. Lindeberg, et alternatiivne hagi nõue esitati vältimaks olukorda, et kostja väidetele tuginedes loeb kohus poolte vahelise suhte laenulepinguks ning seetõttu tegi hageja ka laenulepingu ülesütlemise avalduse (vt III kd, tl 62). Veel selgitas hageja esindaja, et see on tema nägemus sellest, kuidas kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe. Seega on hageja alternatiivse nõude osas tegemist õigusliku konstruktsiooniga, millele nõuet rajada, kuid tegelikkuses ei ole poolte vahel sellist kokkulepet olnud. Poolte poolt
6(12)
Tsiviilasi nr: 2-16-6645 välja toodud asjaolude ning esitatud tõendite pinnal ei ole hageja poolt laenu andmine kostjale summas 35 000 eurot ega laenulepingu sõlmimine kohtu hinnangul tõendatud.
21.Kohtu hinnangul esitatud väidete ja tõendite (sh kostja vande all antud ütluste) põhjal järeldada, et pooled tegutsesid seltsinglastena VÕS § 580 lg 1 mõttes eesmärgiga rajada ühine kodu (Vahi tee 33 kinnistule maja) ning 35 000 eurot oli hageja, kui seltsinglase panus ühise kodu rajamisse. Kohtu eeltoodud järeldust kinnitavad mh ka asjaolud, et pooled võtsid Vahi tee 33 kinnistule ühise kodu rajamiseks ühiselt pangast laenu, hageja korter oli ühise laenu lisatagatiseks, kinnistu osteti kaasomandisse, 02.11.2012 notariaalses lepingus kinnitas hageja selget tahet, et raha liiguks kostja arvelduskontole, sest kostja organiseeris ja korraldas maja ehitust. Samuti on kostja 26.10.2016 toimunud kohtuistungil vande all kinnitanud, et vaidlusalune summa (35 000 eurot) kulus ehitustöödele (vt III kd, tl 65-66) ning oluline on see, et maja ehitati valmis. Ka hageja on 29.10.2015 menetlusdokumendi p-s 3.7. märkinud, et on loomulik, et elukaaslased (hageja ja kostja) jaotavad omavahel ühised kohustused (vt II kd, tl 107) ning hageja esindaja K. Lindeberg kinnitas 26.10.2016 kohtuistungil, et hageja on Vahi tee 33 elamu ehitusse panustanud, kuigi konkreetseid summasid ta ei osanud öelda (vt III kd, tl 62).
22.Lisaks märgib kohus, et kuivõrd eelnevalt on tuvastatud poolte vahel (seltsingu)lepingu olemasolu, ei saa ka seetõttu praegusel juhul olla tegemist alusetu rikastumisega. Lepingu sõlmimine soorituse tegija ja muu isiku vahel välistab nõuded soodustatu vastu mh alusetu rikastumise õiguse (VÕS §-d 1027-1042) alusel, sest soorituseks on sellisel juhul olemas lepinguline alus ning soorituse tegijal võib olla lepingust tulenev nõue isiku vastu, kes on lepingu teiseks pooleks (vt nt Riigikohtu 01.01.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-06, p 12; 01.11.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-21-91-06, p-d 12 ja 14; 05.12.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-07, p-d 16 ja 17).
23.Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirjad (vt III kd, tl 57-59 ja 78-80), mille järgi on tema menetluskuludeks õigusabikulud summas 2280 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulude viimasest (31.10.2016) nimekirjast nähtub, et tsiviilasja menetluse käigus on kostjale osutatud õigustoiminguid kokku 19 tunni ulatuses, tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa ka muul põhjusel käibemaksu tagasi küsida (TsMS § 174 lg 10). Veel kinnitas kostja, et kõik kulud on vajalikud, põhjendatud ja täies ulatuses seotud kohtumenetlusega tsiviilasjas 2-15-14382. Kostja palus menetluskulud välja mõista koos seadusest tuleneva viivisega.
24.Kostja esindajate põhjendatud õigusabikulude rahaliseks suuruseks hindab kohus 1900 eurot (19 h x 100 eurot), millele lisandub käibemaks 20%, seega kokku 2280 eurot. Kostja esindajate tunnitasu suuruseks on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et kostja esindajateks on vandeadvokaat ja vandeadvokaadi abi, peab kohus sellist õigusabiteenuse tunnihinda mõistlikuks ja põhjendatuks. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmisest keerulisema menetlusega, arvestades siinkohal hageja nõudeid ja nende aluseid, kostja vastuväiteid, menetluses esitatud taotlusi (mh on menetlusse kostja taotlusel kaasatud kolmas isik) ning menetlusosaliste poolt esitatud tõendite mahtu. Seejuures tuleb arvesse võtta ka asjaolusid, et antud tsiviilasja raames on peetud kohtuistung, kus on mh kostja vande all ülekuulatud, kohtuasja materjale on kogunenud kolme köite jagu ning menetlus on kestnud üle aasta. Kohus on seisukohal, et esindajate toimingud olid kostja esindamiseks vajalikud ja toimingute ajakulu vastab tsiviilasja sisule ja mahule ning on põhjendatud 19 tunni ulatuses.
25.Kolmas isik kinnitas 26.10.2016 toimunud kohtuistungil, et temal menetluskulud puuduvad (vt III kd, tl 67).
7(12)
Tsiviilasi nr: 2-16-6645
Apellatsioonkaebus
26.Hageja vaidlustab maakohtu lahendi täies ulatuses ning palub ringkonnakohtul teha uue lahendi, millega hagi täies ulatuses rahuldada.
27.Kohus tuvastas ebaõigesti, et pooled tegutsesid seltsinglastena VÕS § 580 lg 1 mõttes eesmärgiga rajada uus kodu. Täielikult arusaamatu on see, kuidas tuvastas kohus hageja selge tahte, et 35 000 eurot tasutakse kostjale seetõttu, et kostja organiseeris ja korraldas maja ehitust. Arusaadav ei ole ka väidetava seltsingulepingu sisu. Kohus on jätnud hindamata küsimuse, kas 35 000 eurot on kasutatud maja ehituseks. Kostja pole kordagi nimetanud summat, mis majaehituseks kulus. Kohus on jätnud arvestamata kohtule esitatud tõendid, et pooled võtsid kinnistu ostmiseks ja maja ehituseks kokku laenu summas 151 470 eurot, laenusumma kanti kostja arvelduskontole ja kinnistu maksis 60 076 eurot. Kohus on jätnud analüüsimata, kas on üldse usutav, et 20072012 toimunud ehituse ajal võis maksta 208,2 m2 suuruse maja ehitus üle 91 394 euro. Kohus on jätnud tähelepanuta hageja väited, et kostja kasutas hagejalt saadud 35 000 eur erinevate ostude tegemiseks, mitte elamu ehituseks. Kostja kinnitas kohtuistungil, et käis pärast 35 000 eur saamist mitmel kallil reisil: Tais, Filipiinidel ja mujal. Lisaks kasutas kostja 35 000 eur selleks, et osta liisingult välja sõiduauto, mida kostja kasutas. Hageja on seisukohal, et kinnistu ostmine ja ehitamine toimus kostja arvelduskontole kantud pangalaenu arvelt ning hageja on nii kinnistu ostmisse kui ka elamu ehitusse panustanud, kuna kooselu ajal tasuti pangalaenu hageja ja kostja rahaliste vahendite arvelt. Juhul, kui käesolev hagi jääb rahuldamata, tasub hageja kinnistu ostmise ning elamu ehitamise eest kostjast suuremas ulatuses, kuna kostjale jääb 35 000 eur ning lisaks nõuab kostja hagejalt 50 % ulatuses laenumaksete tasumist.
28.Kohus tuvastas sisuliselt, et pooled sõlmisid juba enne kinnistu ostmist suulise seltsingulepingu. Kohus on jätnud tähelepanuta, et seltsinguleping, mille eesmärk on kinnisasja omandamine seltsinglaste ühisomandisse peab olema notariaalselt tõestatud. Notariaalselt tõestatud peavad olema ka hüpoteegi seadmise ning korteri võõrandamise tehingud ehk kui pooled sõlmisid vastavad kokkulepped, siis pidid need kokkulepped olema notariaalselt tõestatud.
29.Kohus on lahendi tegemisel tuginenud üksnes kostja poolt esitatud väidetele, kuid pole vähimalgi määral analüüsinud kostja väidete usutavuste küsimust. Kohus heidab hagejale ette, et hageja esitas kostja vastu kirjaliku nõude alles pärast kooselu lõppemist. Selline kriitika on aga asjakohatu, kuna on loomulik, et kooselu ajal pooled omavahel nõudeid ei esita, kuna moodustatakse üks leibkond.
30.Kokkuvõtvalt nähtub kohtule esitatud tõenditest ja faktilistest asjaoludest, et pooled pole seltsingulepingut sõlminud, seda täitnud (kostja ei kasutanud 35 000 eur elamu ehitamiseks) ning seltsingulepingu sõlmimine polnud võimalik, kuna selline suuline seltsinguleping oleks tühine.
31.Käesoleval juhul puudub vaidlus, et kostja arvelduskontole tasuti 35 000 eur. Hageja on menetluses rõhutanud, et tal puudus kohustus kostjale 35 000 eur tasumiseks. Kostjal oli kohustus tõendada, et kostja on saanud 35 000 eur hageja kohustuse täitmise tulemusena, mistõttu puudub kostjal kohustus tagastada hagejale 35 000 eurot. Võimalik ei ole olukord, kus kohus tuvastab, et seltsinguleping puudus ehk hagejal puudus kohustus tasuda kostjale 35 000 eur, kuid kohus jätab ikkagi hagi rahuldamata ilma, et kohus kvalifitseeriks osapoolte vahelise õigussuhte. Vastus apellatsioonkaebusele
8(12)
Tsiviilasi nr: 2-16-6645
32.Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda.
33.Kolmas isik seisukohta ei esitanud. Ringkonnakohtu seisukoht
34.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
35.Asja materjalidest nähtub, et 02.11.2012 müüs hageja temale kuuluva korteriomandi aadressil Mustamäe tee 124, Tallinn müügihinnaga 36 000 eurot ning lepingu p 3.2 kohaselt kohustus ostja ostuhinnast 28 800 krooni tasuma kolme pangapäeva jooksul kostja arveldusarvele ja notari juures hoiustatud raha summas 6 200 eurot kohustus notar edastama samuti kostja kontole. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 02.11.2012 lepingus nimetatud summad tasuti kostja arvelduskontole.
36.Hageja arvates sai kostja korteriomandi müügist saadud raha ekslikult, kuna kostjal puudus igasugune õiguslik alus hagejalt 35 000 euro saamiseks. Hageja seisukoha järgi rikastus kostja alusetult hageja arvel. Alternatiivselt leidis hageja, et juhul, kui kohus tuvastab hageja ja kostja vahel laenusuhte olemasolu, siis nõuab hageja hagiga laenusumma tagastamist.
37.Ringkonnakohtu arvates tõi hageja apellatsioonkaebuses õigesti esile, et kuna poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja sai hagejalt 35 000 eurot, siis oli käesolevas asjas kostja tõendada, et tal oli hagejalt mingi alus rahasumma saamiseks. Maakohtus väitis kostja, et hageja ei kandnud 35 000 eurot temale üle alusetult, sest poolte vahel oli sõlmitud seltsinguleping. Kostja väidete kohaselt kasutati hageja korteri müügist saadud 35 000 eurot kinnistule aadressiga Vahi tee 33 Vahi küla Harku vald Harjumaa elamu ehitamiseks (I kd, tlk 48 p 22).
38.Maakohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled elasid koos elukaaslastena ning nende kooselust sündis 20.01.2007.a laps. Apellatsioonkaebuses ei ole hageja neid asjaolusid vaidlustanud.
39.Asja materjalidele lisatud 10.10.2007.a kinnistu müügilepingust, hüpoteekide loovutamise lepingust, hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingust, ühishüpoteegi seadmise lepingust ja asjaõiguslepingutest (I kd, tlk 116-129) nähtuvalt ostsid hageja ja kostja kinnistu Harjumaa, Harku vald, Vahi küla, Vahi tee 33 AS-ilt Piirikivi Kinnisvara. Nimetatud lepingu p 2.1.6 järgi ei paiknenud müügi hetkel lepingu esemeks oleval kinnistul ehitisi. Lepingu p 4.2.2. kohaselt kohustusid ostjad, so hageja ja kostja tasuma müüjale müügihinnast 615 600 krooni hüpoteegipidaja kontole, kusjuures ostjad ja hüpoteegipidaja kinnitasid, et müügisumma tasumise kohustuse täitmiseks on sõlmitud krediidileping. Ostjate ja hüpoteegipidaja kinnitus lepingus toetab ringkonnakohtu arvates hageja väidet, et kinnistu ostmiseks ja elamu ehitamiseks oli krediidiasutusega sõlmitud laenuleping nii hageja kui kostja poolt. 10.10.2007 lepingu p 1.2.1., 1.2.2.,1.2.4 p 8 järgi loovutas senine hüpoteegipidaja hagejale kuulunud korteriomandil aadressil Tallinna linn, Mustmäe tee 124 lasuvad hüpoteegid Nordea Bank Finland Plc-le ning kokku lepiti, et uue hüpoteegipidaja hüpoteegid tagavad nii hageja, kui ka kostja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende lisadest tulenevaid nõudeid. Lepingu p 9 järgi seati hagejale ja kostjale kuuluvatele kinnistu aadressil Harjumaa, Harku vald, Vahi küla, Vahi tee 33 kaasomandiosadele ühishüpoteek summas 2 600 000 krooni.
40.Kinnistusregistri väljavõtte kohaselt kuulub kinnistu aadressil Harjumaa, Harku vald, Vahi küla, Vahi tee 33 1/2 mõttelises osas hagejale ja 1/2 mõttelises osas kostjale (I kd, tlk 145). Kostja väidete kohaselt rajati ostetud kinnistule elamu. Asja materjalidele lisatud Uus Maa Kinnisvarabüroo eksperthinnangu kohaselt paikneb Vahi tee 33,
9(12)
Tsiviilasi nr: 2-16-6645 Vahi küla, Harku vald, Harjumaa eramu, mille väärtuseks 26.09.2014 seisuga on 186 500 eurot. Seega on kostja väide elamu rajamise kohta ostetud kinnistule tõendatud.
41.Nagu eelpool esile toodud, müüs hageja 02.11.2012 temale kuuluva korteriomandi aadressil Mustamäe tee 124, Tallinn müügihinnaga 36 000 eurot ning lepingu p 3.2 kohaselt kohustus ostja ostuhinnast 28 800 krooni tasuma kolme pangapäeva jooksul kostja arveldusarvele ja notari juures hoiustatud raha summas 6 200 eurot kohustus notar samuti kandma kostja kontole. Hageja väitel lõppes poolte kooselu 2013.a märtsikuus (II kd, tlk 107).
42.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et käesolevas asjas esitatud tõenditega ei ole võimalik tuvastada poolte vahel seltsingulepingu olemasolu. VÕS § 580 lg 1 järgi seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Seltsingulepingu regulatsioonist nähtub, et tegu on eelkõige ühisele majanduslikule eesmärgile orienteeritud lepinguga. Kuigi seltsingu sätete kohaldamist ei õigusta ainult see, kui pooled on lisaks kooselule korraldanud ka ühise majapidamise, ei tähenda see seda, et seltsingusuhe abieluvälise kooselu korral poleks võimalik.
43.Asjas puudub vaidlus, et poolte vahel kirjalikku seltsingulepingut sõlmitud ei ole. See ei välista aga ringkonnakohtu arvates poolte vahel seltsingulepingu tuvastamist, sest seltsinguleping võib TsÜS § 77 lg 1 ja VÕS § 11 lg 1 järgi olla sõlmitud mh suuliselt. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et poolte vahel seltsingulepingu tuvastamist välistab see, et leping ei ole notariaalses vormis. Olukorras kus seltsingulepingu pooled lepivad kokku, et vara omandatakse asjaõiguslikult nende kaasomandisse ei pea kokkulepe, et omandatud vara kasutatakse seltsingu eesmärgil, olema sõlmitud notariaalses vormis.
44.Nagu iga teise lepingu puhul, saab ka seltsingulepingu lugeda sõlmituks siis, kui esineb lepingupoolte vastastikuste tahteavalduste kokkulangevus ja tahe olla lepinguliselt seotud. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 järgi leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. TsÜS § 68 lg 1 järgi tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti, lg 2 järgi otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, lg 3 järgi kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg.
45.Selleks, et lugeda poolte vahel seltsinguleping sõlmituks, tuleb käesolevas asjas tuvastada esiteks poolte ühine tahe majanduslikult ühise vara (kinnisasja ostmiseks ja sellele elamu ehitamiseks) kestvaks loomiseks ning teiseks tuvastada, et mõlemad pooled tegid selle vara omandamiseks olulised ja võrreldavad rahaliselt hinnatavad panused. Ringkonnakohtu arvates on seltsingulepingu sõlmimine poolte vahel tõendatud ja maakohus on põhjendatult tuvastanud seltsingulepingu olemasolu poolte vahel. Kostja on sõnaselgelt seltsingulepingu olemasolu kinnitanud ning hageja tahe seltsingulepingu sõlmimiseks nähtub järgmistest asjaoludest: Hageja omandas kostjaga kaasomandisse kinnistu; pooled rajasid sinna ühise kooselu jätkamiseks elamu; pooled sõlmisid krediidiandjaga kinnistu ostmiseks ja sinna elamu ehitamiseks laenulepingu; laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist tagasid mõlemad pooled oma kaasomandi osadele ühishüpoteegi seadmisega ning lisaks tagas laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist hageja korteriomandile seatud hüpoteek; kuigi poolte
10(12)
Tsiviilasi nr: 2-16-6645 vahel on vaidlus, kes ja millal laenumakseid krediidiasutusele tasus, sest hageja väidetel tasusid mõlemad pooled laenumakseid (III kd, tlk 109 pöördel p 2.1.10.) ja kostja väidetel ainult tema, puudub poolte vahel vaidlus, et kostja on laenumakseid tasunud; hageja, müües maha endale kuuluva korteriomandi (millel lasuv hüpoteek tagas poolte sõlmitud laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi) avaldas otsest tahet kanda müügisummast 35 000 eurot kostja arveldusarvele; hageja ei ole väitnud, et raha ülekandmisel oli elamu valmis. Kostja vande all antud seletustest nähtub samuti poolte vahel seltsingulepingu sõlmimise tahe – pooled olid teadlikud vajadusest mõlema poolte panusteks, et saavutada konkreetne varaline eesmärk.
46.Hageja väite kohaselt ei ole kostja menetluses avaldanud, et hagejalt saadud 35 000 eurot kasutas ta maja ehituseks. Hageja väide ei ole põhjendatud, sest seda asjaolu on kostja selgesõnaliselt korduvalt kinnitanud. See, et kostja väidete järgi ei ole tal säilinud kõiki elamu ehitusega seotud kuludokumente, ei lükka ümber seltsingulepingu olemasolu. Käesoleva asja lahendamisel ei oma tähtsust see, milliste konkreetsete ehitustööde või materjalide ostmiseks hageja poolt kostjale ülekantud 35 000 eurot kulus. Oluline on see, et kostja on sõnaselgelt, sh vande all antud seletustega tunnistanud hageja poolt panuse tegemist seltsinguvara soetamiseks. Alles seltsingu likvideerimisel (asjas esitatud väidete kohaselt on kostja esitanud hageja vastu hagi kaasomandi lõpetamiseks, mida menetletakse tsiviilasjas nr 2-15-5345), peale seda kui seltsingu kohustused on täidetud, st ühiselt vara soetamiseks võetud laen tagastatud, hinnatakse seltsinguvarast tagastamiseks seltsinglaste panuste suurust ning olenevalt seltsingulepingu sõlminud poolte väidetest võib hindamisele kuuluda ka see, kas seltsinguvara omandamiseks võetud laenu on kasutatud sihtotstarbeliselt ehk seltsingu konkreetse varalise eesmärgi saavutamiseks.
47.Kuna poolte vahel oli sõlmitud seltsinguleping, siis ei ole põhjendatud hageja väide, et kostja on saanud 35 000 eurot hagejalt alusetult. Maakohus on põhjalikult selgitanud oma seisukohta, miks hageja väidetav eksimus 02.11.2012 tehingu tegemisel tõendamist ei leidnud. Ringkonnakohus leiab, et eksimus 02.11.2012 tehingus ostusumma kostja arvelduskontole kandmise kohta ei ole käesolevas asjas esiletoodud asjaoludel ka eluliselt usutav. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et alternatiivne alus poolte vahel laenulepingu sõlmimise kohta on jäänud tõendamata. Hageja ei ole esile toonud väidetava laenulepingu sõlmimise asjaolusid.
48.Apellatsioonkaebuses vaidlustas hageja ka maakohtu poolt hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse, väites, et kohus pole õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust kontrollinud ning kahe lepingulise esindaja kasutamine ei olnud põhjendatud.
49.Ringkonnakohus hageja väidetega ei nõustu. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus esmalt, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 09.03.2016 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14). Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule kolleegiumi arvates praegusel juhul ette heita ei saa. Apellatsioonkaebus ei sisalda ringkonnakohtu hinnangul selliseid põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Maakohtu põhjendustega mittenõustumine ei anna iseenesest alust maakohtu otsuses toodud põhjenduste muutmiseks või maakohtu otsuse tühistamiseks.
50.Maakohus hindas, et käesoleval juhul oli tegemist keskmiselt keerulisema menetlusega ning esindajate toimingud kostja esindamiseks olid vajalikud ja põhjendatud.
11(12)
Tsiviilasi nr: 2-16-6645 Maakohus on hinnanud, et lepinguliste esindajate tunnitasude suurus on mõistlik ja põhjendatud.
51.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kahe esindaja kulu võetud vaid istungil osalemise eest. Kuna ka hageja ise kasutas istungil kahte lepingulist esindajat ja menetluskulude nimekirja kohaselt nõudis mõlema lepingulise esindaja ajakulu hüvitamist, siis ei saa ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et menetlus ei olnud sellise keerukusastmega, mis välistaks kahe lepingulise esindaja kulu hüvitamise istungi aja eest.
52.Kostja menetluskulu nimekirja kohaselt on kulunud märkimisväärselt aega kompromissläbirääkimistele. Läbirääkimiste käiku, sh poolte poolt esitatud kompromissi tekste kohtutoimik ei sisalda. Samas nähtub toimikust maakohtu ettepanek pooltele kompromissi sõlmimiseks, kostja esindaja vastus kohtule, et kompromissläbirääkimised luhtusid, hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on kompromissläbirääkimistele kulunud veelgi rohkem aega, kui seda sisaldab kostja menetluskulude nimekirjas jäädvustatu. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et poolte vahel toimusid aktiivsed kompromissläbirääkimised, kuid kompromissi sõlmimiseni pooled siiski ei jõudnud. Seega on kostja menetluskulude nimekirjas läbirääkimiste kulu põhjendatud. Menetluskulude jaotus
53.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud kostja ja kolmanda isiku menetluskulud hageja kanda. Kolmandal isikul hüvitatavaid menetluskulusid ringkonnakohtus ei olnud, seega ringkonnakohus selles osas menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
54.Ringkonnakohtus esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad kostja lepingulise esindaja kulud kokku 240 eurot, mis kujuneb järgmiselt: apellatsioonkaebusega tutvumine
minutit, vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 1 tund 30 minutit. Esindaja tunnihind on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku koos käibemaksuga on kostja lepingulise esindaja kulu 240 eurot. Ringkonnakohus leiab, arvestades lepingulise esindaja ajakulu, esitatud dokumentide sisu, mahtu ja tunnihinda, et kostja lepingulise esindaja kulu on põhjendatud ja mõistlikus suuruses. Kostja taotlus menetluskulude tasumisega viivitamisel viivise väljamõistmiseks tuleb rahuldada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.