Hageja määratud esindaja advokaat Vladimir Sadekov
ja viiviste 40 250 krooni
Kostja JA(isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja advokaat Helen Tomberg Menetlustoimingu tegemise
Kirjalik menetlus
viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata JA taotlus hagi aegumise kohaldamiseks.
2.Jätkata asjas menetlust. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.GK esitas 13.12.2006 hagi JA vastu kahju 300 000 krooni hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 19.09.1996 laenulepingu, mille alusel andis kostja hagejale laenu summas 2 000 USD tähtajaga kaks kuud, s.o. kuni 19.11.1996. Hageja sai 22.11.1996 teada, et temale kuuluv ja Tallinnas XXX asuv korter on müüdud AB. Hooneregistrist sai hageja andmeid selle kohta, et temale kuuluv korter oli müüdud kostja poolt AB 19.09.1996 hageja poolt kostjale antud volikirja alusel. Kuna hageja ei ole kunagi volikirja kostjale andnud, pöördus hageja kohtusse eelnimetatud volikirja kehtetuks tunnistamiseks. Kohus jättis hagi rahuldamata ja otsus jõustus jaanuaris 2006. Vaatamata asjaolule, et hagejal ei
õnnestunud tõendada, et kostja kasutas korteri müümisel võltsitud volikirja, oli korteri võõrandamine kostja poolt tehtud laenulepingu tingimuste rikkumisega, mis põhjustas hageja valdusest korteri väljamineku ja hagejale varalise kahju. Hagiavalduse kohaselt oli laenulepingu alusel laenu tagastamise tähtajaks 19.11.1996. Vaatamata sellele müüs kostja 16.10.1996 hagejale kuuluva korteri AB 70 000 krooni eest. AB müüs 22.11.1996 korteri edasi AMja viimane müüs selle 09.02.1999 NS. Korteri võõrandamisest saadud raha 70 000 krooni jäi kostja poolt hagejale tagastamata. Samal ajal tagastas hageja kostjale laenu koos intressidega, mille kohta kostja andis hagejale ka allkirja. Kuna korter oli kostja poolt võõrandatud 19.09.1996 sõlmitud laenulepingu tingimuste rikkumisega ning korteri tagastamiseks hageja omandisse ei ole seaduslikke võimalusi, on hagejale tekitatud kahju summas 70 000 krooni, s.o. korteri müügihind. Seega, kasutades volikirja ning müües korteri, rikkus kostja laenulepingu tingimusi. Lepingu rikkumise korral on kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks rikutud. Hagi esitamise seisuga on analoogilise korteri turuhind 1 500 000 krooni. Arvestades, et 1996. aastal oli korteri turuhind väiksem, hindab hageja tekkinud kahju 300 000 kroonile. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista 300 000 krooni.
2.Hageja esitas 18.01.2007 hagiavalduse täpsustuse, milles vähendab oma nõuet ning palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 70 000 krooni ja viivised summas 40 250 krooni. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt võõrandas kostja hageja nimel korteri, kohustus tagastama viivitamatult esindatava nimel teostatud tehingu alusel saadud raha summas 70 000 krooni. Hageja leiab, et esindaja, kes teostas tehingu esindatava nimel, pidi tegutsema heauskselt ja mõistlikult. Kostja ei ole hagejale korteri müügi eest saadud raha tagastanud. See viitab hageja arvates kostja süülisele käitumisele. Hageja leiab, et tagastamise kohustus tuleneb 1996 kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) §-st 65, mille kohaselt tehing, mille on teostanud üks isik teise isiku (esindatava) nimel, muudab esindatava tsiviilõigusi ja –kohustusi. Seega asja suhtes õiguste muutmine puudutab vaid esindatavat, s.o. hagejat ning järelikult puudutab ainult hagejat ka varaliste õiguste muutmine, s.o. müügist saadud ostusumma saamise kohta. Hageja leiab, et selliseid õigussuhteid võib oma iseloomult ja juriidilisest tähenduselt võrrelda käsundiga. Vastavalt käsundi saaja kohustustele käsundi andja suhtes, on volitatu kohustatud käsundi täitmisel viivitamatult kogu saadu üle andma. Peale selle on rahasumma alates 1996. aastast oluliselt kaotanud oma väärtust. Kuivõrd õigusemõistmise eesmärgiks antud juhul on taastada hageja endine olukord, s.o. enne pettuse toimumist, siis on vajalik kohaldada kostja suhtes kõiki võimalikke trahvisanktsioone viiviste arvutamisel seoses kohustuse täitmise viivitamisega. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 70 000 krooni ja viivised summas 40 250 krooni.
3.Hageja esitas 24.05.2007 kostja vastuväidetele vastuse. Hageja nõustub vaheotsuse tegemisega. Samuti palub hageja võtta käesoleva asja juurde tsiviilasi nr 2/3/25-1817/99. Hageja leiab, et hagiavalduse suhtes ei saa kohaldada aegumise sätteid kuna ebaõige on kostja väide, et ainult aegumistähtaja kulgeb katkeb sama nõudega hagiavalduse esitamisega. Hageja on seisukohal, et aegumistähtaja kulgeb katkeb, kui on esitatud hagiavaldus, mis sisaldub teist nõuet, juhul kui vaidlus on samade poolte vahel ning ühe ja sama eseme üle. Käesoleval juhul on ebaseaduslikult võõrandatud korter ja selle tagajärjel on hagejale tekitatud kahju. Kriminaalasjas nr 1/2-1304/00 esitas hageja kostja vastu varalise nõude summas 70 000 krooni. See nõue jäeti läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras. Kriminaalasjas on otsus jõustunud 16.02.2004.a.
Hageja osundab Tallinna Ringkonnakohtu otsusele tsiviilasjas 2-06-4188, mille kohaselt juhul, kui hagi oli esitatud sellesama õigusliku vaidluse lahendamiseks poolte vahel, mis tulenes asjaolust, et hageja oli oma vahenditega soetatud ja parendanud kostjale kuuluvat vara eesmärgiga seda vara koos kostjaga kasutada, mida ta aga teha ei saanud. Esialgses hagis soovis hageja oma nõuet rahuldada varale kaasomanikuks saamise läbi, mille ebaõnnestumisel esitas rahalise hüvitise nõude. Seega hageja on kogu aeg olnud huvitatud tehtud materiaalsete kulutuste tagasisaamisest ja tegutsenud sel eesmärgil aktiivselt. Hageja leiab, et selle kohtulahendi alusel, võttes arvesse ja kasutades analoogiat, aegumistähtaeg katkes hagiavalduse esitamisega vaatamata sellele, et hageja nõue oli teine (tsiviilasi 2/3/25-1817/99), vaid suunatud materiaalsete kulutuste tagasisaamisele. Eeltoodu põhjal leiab hageja, et tema nõue on põhjendatud ega ole aegunud. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja taotleb aegumise kohaldamist ja vaheotsuse tegemist. Tehingu tegemise ajal, s.o. kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 113 lg 1 nägi ette hagi korras õiguste kaitse üldise aegumistähtaja 10 aastat. Sama seaduse § 116 luges aegumistähtaja kulgemise alguseks päeva, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Vaidlusalune tehing toimus 16.10.1996. Tallinna Linnakohtu 08.02.2005 otsusega tsiviilasjas nr 2/25-1817/99 on tuvastatud, et 16.10.1996 müüs kostja korteri A. B ja hageja ei lükanud ümber kostja A. B väiteid, et hageja oli korteri müügi juures ja et see oli tema soov. Samuti ei lükanud hageja ümber, et A. B müüs korteri edasi 22.11.1996.a. Samas vaidluses tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2005 ja Riigikohtu 12.01.2006 otsused jätsid Tallinna Linnakohtu otsuse muutmata ega tuvastanud asjaolusid teisiti. Tallinna Linnakohtu 26.01.2004 otsusest kriminaalasjas nr 1⁄2-1304/00 nähtuvad hageja kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt ta teadis oma korteri vormistamisest A. B nimele 22.11.1996, sest viibis tol päeval koos kostjaga notaribüroos. Seega sai hageja oma õiguste rikkumisest teada 16.10.1996, aga kõige hiljem 22.11.1996.a. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem, kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Käesoleval ajal on tehingust, kahju õigusvastasest tekitamisest ja alusetust rikastumisest tulenevate nõuete aegumistähtaeg kolm aastat. Seega aegus hageja nõue hiljemalt 01.07.2005.a. Kostja on seisukohal, et hageja nõue ei ole kuni 01.02.2002 kehtinud TsÜS § 121 lg 1 p 1 tähenduses katkenud ega kehtiva TsÜS § 160 lg 1 tähenduses peatunud. Vastavalt VÕSRS § 9 lg-le 1 kohaldatakse enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut. Seejuures on märgitud, et aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002. Kuna märgitud nõude aegumine algas enne 1. juulit 2002, tuleb sellele kohaldada kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS-i. Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 121 lg 1 p 1 nägi ette, et aegumistähtaja kulg katkeb hagi esitamisega. Sama paragrahvi teine lõige märkis ammendavalt, et katkenud aegumistähtaja kulg algab uuesti kohtus hagi läbivaatamata jätmisel, pankrotimenetluse lõppemisel, vahekohtus nõude läbi vaatamata jätmisel või kohustatud isiku poolt võla tunnistamist tõendava teo tegemisest. 1999.a. esitas hageja kohtusse hagi, milles taotles tunnistada kehtetuks notar Peeter Tehveri poolt 19.09.1996.a. tõestatud volikirja, samuti volikirja alusel kostja ja E. B vahel 22.11.1996
sõlmitud ostu-müügilepingu, A.B ja A. M vahel sõlmitud ostu-müügilepingu ja A. M ning N. S vahel 09.02.1999 sõlmitud ostu-müügilepingu. Käsundi alusel saadu või kahju hüvitamise nõuet ei ole hageja kunagi kostja vastu kohtusse esitanud. Viidatud kahe sätte koostoimest nähtub, et mitte iga sama hageja poolt sama kostja vastu esitatav hagi ei katkesta aegumistähtaja kulgu, vaid üksnes samal alusel samas nõudes hagi esitamine. Vastasel juhul oleks seadusandja märkinud katkenud aegumise uuesti algamise alusena ka kohtuotsuse tegemise. Seadus ei näinud ette ja kostja hinnangul ei saanudki ette näha, et hagi aegumine katkeb hagi esitamisega ebaõigel või ekslikul alusel ebaõiges või ekslikus nõudes. Kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 213 lg 1 p 3 andis hagejale selleks puhuks, kui hageja oli kahtleval seisukohal hagi aluse ja nõude õigsuses, võimaluse esitada kohtusse erinevad hagid tähtaegselt ja taotleda ühes neis menetluse peatamist seetõttu, et selle asja läbivaatamine sõltub teises asjas lahendamise tulemustest. Seda võimalust hageja ei kasutanud. Kuna kostja hinnangul ei ole hageja nõude aegumistähtaja kulg katkenud, on hagi aegunud ja kostja taotleb aegumise kohaldamist ning palub teha vaheotsus TsMS § 449 lg 3 alusel. Kostja ei tunnista nõuet ka sisuliselt. Kostja vastuse kohaselt hageja on teadlik, et kostja ei ole saanud vaidlusaluse lepingu järgi 70 000 krooni. Vaidlust ei ole selles, et hageja laenas kostjalt 19.09.1996.a. 2 000 USD, mille eest kohustus tasuma intresse 320 USD. Kokku pidi hageja tagastama 2 320 USD. Laenulepingu sõlmimise päeval moodustas 2 000 USD vastavalt Eesti Panga kursile 12,0812 krooni/USD kokku 24 162,40 krooni, koos intressiga 320 USD 3 866 krooni moodustas hageja kohustus kostja ees 28 028,40 krooni. Seda, et hageja on märgitud laenu saanud, pole ta vaidlustanud kuni tsiviilasjas nr 3-2-1-148-05 (Tallinna Linnakohtu tsiviilasi nr 2/3/25-1817/99, Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasi nr 22/657/05) kohtuvaidluse lõpuni 12.01.2006 ega vaidlusta ka käesoleval ajal. Hageja on teadlik, et tegelikult oli poolte tahe sõlmida pandileping ning kostja sai lepingu vastu 2 000 USD, s.o. sama summa, mille oli kostjalt laenuks saanud hageja. Kostja vastuse kohaselt on väär hagiavalduses sisalduv väide, et hageja on märgitud 2 000 USD ja intressid kostjale tagastanud. Hageja ei ole kostjale laenu tagastanud. Kostja andis hagejale allkirja mitte tema poolt raha tagastamise kohta, vaid selle kohta, et kostjal puuduvad hageja vastu pretensioonid. Selle allkirja andis kostja hagejale pärast seda, kui ta oli saanud korteritehingu eest N. S 2 000 USD, millele lisandus intress, soovides sellega avaldada, et tal ei ole muid täiendavaid nõudeid hageja vastu. Hageja pöördus kostja poole laenulepingu sõlmimiseks koos oma tuttava S , kelle nimele on korteriomand käesoleval ajal vormistatud. Kostjale on S võõras inimene. Kostja oli valmis korterit A. B nimelt tagastama kostja nimele 22.11.1996, mida hageja on ise tunnistanud kohtulikul ülekuulamisel kriminaalasjas nr 1⁄2-1304/00 ja mis on tuvastatud Tallinna Linnakohtu 26.01.2004 otsusega. Kohtuotsuse põhjendustest nähtub, et nimetatud päeval käis hageja koos oma tuttava S ja kostjaga kahel korral notaribüroos, kus pidi korteri kirjutama hageja nimele, kuid kuna hageja ei tagastanud võetud laenu koos intressidega ja jooksis notaribüroost minema, kirjutati korter S poolt näidatud isiku nimele A M. Juhul, kui kohus on seisukohal, et hagis märgitud 70 000 krooni nõue kostja vastu ei ole aegunud ja on põhjendatud, tuleb sellest maha arvata hagejal olnud kohustus kostja ees summas 28 028,04 krooni, mille suurust hageja ei ole vaidlustanud. Kostja leiab, et hageja viivisenõue on aegunud ja ebaselge. Vastavalt tehingu tegemise ajal kehtinud TsK § 191 lg-le 1 on leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Viivisearvestuses tuleb näidata, millise perioodi eest, millises viivisemääras ja päevamääras
ning millises summas kokku viivis on arvestatud. Hagiavaldusest seda ei nähtu. Kostja on seisukohal, et vaidlusele ei kohaldu VÕS-s viivise kohta sätestatu. Vastavalt VÕS, TsÜS ja VÕSRS §-le 2 kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, ja vastavalt sama seaduse §-le 11 kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002 enne VÕS, TsÜS ja VÕSRS jõustumist kehtinud seadust. Poolte vahel ei ole praeguseni kehtivat kestvuslepingut. Seega ei tugine seadusele viivisenõue vastavalt VÕS-le. Kostja on seisukohal, et viivisenõue on aegunud sõltumatult sellest, kas kogu hagi on aegunud või mitte. Hageja ei ole esitanud viivisenõuet enne 18.01.2007, see aga on 11 aastat pärast vaidlustatud tehingu tegemist. Eelpool toodust tulenevalt aegus viivisenõue hiljemalt 01.07.2005. Tulenevalt eeltoodust palub kostja teha vaheotsus aegumise kohaldamise taotluses ja menetluskulude jätmises hageja kanda. Aegumise kohaldamise taotluse rahuldamata jätmisel palub kostja jätta hagi rahuldamata. Juhul, kui kohus on seisukohal, et hagis märgitud 70 000 krooni nõue kostja vastu ei ole aegunud ja on põhjendatud, palub kostja sellest tasaarvestada hageja võlg kostja ees summas 28 028,40 krooni ja jätta viivisenõue rahuldamata. Kohtu põhjendused
5.TsMS § 403 lg 1 kohaselt poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Kostja esindaja on esitanud taotluse kohaldada aegumist ja teha vaheotsus kirjalikus menetluses. Hageja esindaja vaidles vastu hagi aegumise kohaldamisele, kuid soostus vaheotsuse tegemisega kirjalikus menetluses. TsMS § 449 lg 1 kohaselt kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
6.Käesolev vaheotsus käsitleb TsMS § 449 järgi ainult hagi aegumist. VÕSRS § 9 lg 1 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Tehingu tegemise ajal kehtinud TsÜS § 113 lg 1 (kuni 01.07.2002 redaktsioonis) kohaselt hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Kohus leiab, et märgitud nõude aegumisele tuleb kohaldada kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS-i. Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 121 lg 1 p 1 nägi ette, et aegumistähtaja kulg katkeb hagi esitamisega.
7.23.09. 1999.a. esitas hageja kohtusse hagi, milles taotles tunnistada kehtetuks notar P T poolt 19.09.1996.a. tõestatud volikirja, samuti volikirja alusel kostja ja E. B vahel 22.11.1996
sõlmitud ostu-müügilepingu, A.B ja A. M vahel sõlmitud ostu-müügilepingu ja A. M ning N. S vahel 09.02.1999 sõlmitud ostu-müügilepingu (tsiviilasi nr 2/3/25-1817/99). Tallinna Linnakohtu 08.02.2005 otsusest nähtub, et hageja on 23.03.1999 esitanud hagi kostja, Andrei B, A M ja N S vastu volikirja ja Tallinnas XXXasuva korteri ostu-müügilepingute kehtetuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2/3/25-1817/99). Nimetatud kohtuotsusega on hagi jäetud rahuldamata. Riigikohtu 12.01.2006 otsusega nr 3-2-1-148-05 jäeti hageja kassatsioonikaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2005 otsus muutmata. Kohus asub seisukohale, et TsÜS § 121 lg 1 p 1 (kuni 01.07.2002 redaktsioonis) kohaselt hagi aegumistähtaja kulg katkes 23.09.1999.
8.Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 121 lg 1 p 1 kohaselt aegumistähtaja kulg katkeb hagi esitamisega. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et katkenud aegumistähtaja kulg algab uuesti kohtus hagi läbivaatamata jätmisel, pankrotimenetluse lõppemisel, vahekohtus nõude läbi vaatamata jätmisel või kohustatud isiku poolt võla tunnistamist tõendava teo tegemisest. Kohus leiab, et ebaõige on kostja viide TsÜS § 121 lg 1 p 1 ja lg 2, mille koostoimest tulenevalt ei katkesta aegumistähtaja kulgu mitte iga sama hageja poolt sama kostja vastu esitatud hagi, vaid samal alusel ja samas nõudes hagi esitamine. Kohus ei nõustu kostja väitega, et käsundi alusel saadu või kahju hüvitamise nõuet ei ole hageja kunagi kostja vastu kohtusse esitanud ja vastasel juhul oleks seadusandja märkinud katkenud aegumise uuesti algamise alusena ka kohtuotsuse tegemise ning hageja võinuks esitada kohtusse erinevad hagid tähtaegselt ja taotleda ühes neis menetluse peatamist seetõttu, et selle asja läbivaatamine sõltub teises asjas lahendamise tulemustest (kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 213 lg 1 p 3).
9.Kuigi hageja on 23.03.1999 esitanud hagi volikirja ja ostu-müügilepingute kehtetuks tunnistamiseks, mitte käesolevat vaidlust puudutava ostu-müügilepingu alusel kahju hüvitamiseks või käsundi alusel saadu tagastamiseks, on kohus seisukohal, et käesolevas asjas on vaidlus sama eseme Tallinnas XXX asuva korteri võõrandamise üle. Seega oli hageja nõude aegumistähtaja kulg katkenud. Kohus asub seisukohale, et tehingust tuleneva nõude aegumine katkes 23.03.1999 hageja poolt kostja, A B, A M ja N S vastu volikirja ja ostu-müügilepingute kehtetuks tunnistamiseks hagi esitamisega kuni selles tehtud kohtuotsuse jõustumiseni. TsÜS § 121 lg 3 kuni aegumistähtaja katkemiseni möödunud aega uuesti alanud aegumistähtaja hulka ei arvestata.
10.Argumenteeritud on hageja osundamine kriminaalasjale nr 1⁄2-1304/00, et süüdistuse kohaselt tekitas kostja hagejale 70 000 kroonise materiaalse kahju, kuid riiklik süüdistaja taotles nimetatu jätta läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras (t lk 84-88). Asjakohane on hageja positsioon, et hagi on esitatud sellesama õigusliku vaidluse lahendamiseks poolte vahel, mis tulenes asjaolust, et hagejale kuuluv korter võõrandati. Esialgses hagis soovis hageja volikirja ja hagejale kuulunud korteri ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamist, mille ebaõnnestumisel esitas 23.12.2006 käsundist tuleneva rahalise nõude. Seega on hageja soovinud kostjalt vaidlusaluse korteri müügist saadu üleandmist. Kohus asub seisukohale, et hagejal tekkis hagemisõigus Riigikohtu 12.01.2006 otsuse nr 3-21-148-05 jõustumisest s o alates 12.01.2006. Kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Käesolev hagi on esitatud 13.12.2006. Seega ei ole hagi aegunud ja kostja taotlus aegumise kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus jätkab menetlust tuginedes TsMS § 449 lg 3.
Viivi Villemson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.