Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
30.06.2017, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Aktsiaselts Hansa Bussiliinid hagi KIVIMERK OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
682,30 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts Hansa Bussiliinid (registrikood 10122514, asukoht Pargi 5A, Viljandi linn, Viljandi maakond), lepinguline esindaja Ferenc Koso (e-post [email protected]) Kostja: KIVIMERK OÜ (registrikood 12681643, asukoht Rahu tn 2, Sindi, Pärnu maakond; e-post [email protected]), seaduslik esindaja Rünno Kivi
Kohtuistung
31.05.2017, osalesid F. Koso, R. Kivi
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista KIVIMERK OÜ-lt Aktsiaseltsi Hansa Bussiliinid kasuks võlgnevus 654,85 eurot (millest põhivõlg 559,79 eurot, võla sissenõudmise kulu 40 eurot ja 30.06.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 55,06 eurot)
3.Välja mõista KIVIMERK OÜ-lt Aktsiaseltsi Hansa Bussiliinid kasuks viivis, arvestatuna põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 559,79 eurot) alates 01.07.2017 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
4.Menetluskulud jäävad täies ulatuses Kivimerk OÜ kanda.
5.Määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks kokku 881 eurot (millest riigilõiv 125 eurot, lepingulise esindaja ajakulu 600 eurot ja transpordikulu 156 eurot, kõik summad on ilma käibemaksuta) ning mõista see summa KIVIMERK OÜ-lt Aktsiaseltsi Hansa Bussiliinid kasuks välja.
6.KIVIMERK OÜ on kohustatud väljamõistetud menetluskuludelt tasuma hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei tähenda otsuse edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
2-16-130063 maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Hansa Bussiliinid AS müüs KIVIMERK OÜ -le kaupa (auto varuosad) ja osutas teenust (auto remont). Hagjea väljastas kostjale kauba ning teenuse eest arve summas 559,79 eurot. Vastavalt esitatud arvele kohustus kostja tasuma arvel märgitud tähtajaks. Arve on täies ulatuses tasumata. Kuna arve osas kostja ühtegi pretensiooni esitanud ei olnud ja peale mitmekordset lubaduse andmist arve tasumiseks arvet tasutud polnud, alustas hageja 22.12.2016 maksekäsu kiirmenetlust. Kostja esitas makseettepanekule üllatuslikult vastuväite, põhjendusega, et teostatud tööd kostjat ei rahuldanud. Kauba saamise osas väidab kostja, et hinnad olid temaga kooskõlastamata. Kostja viibis nii kauba tellimise kui tööde teostamise ajal pidevalt kõrval, kaup paigaldati tema silme all ja autoga hageja töökojast minema sõites võttis kostja tööd vaikimisi vastu. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga võlgneb kostja hagejale esitatud arvest tulenevalt kokku 559,79 eurot, mis on kostja põhivõlgnevuseks. Hagejal on õigus nõuda kostjalt seadusjärgset viivist määraga 0,022% päevas iga makseaja ületanud päeva eest. Hageja nõuab kostjalt viiviseid 305 päeva eest perioodil 08.04.2016 – 07.02.2017 summas 37,56 eurot. Samuti nõuab hageja vastavalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ja eeltoodu alusel kostjalt tasumata põhivõla summalt (559,79 eurot) viivise tasumist alates 07.02.2017.a. iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni seadusliku viivise määraga 0,022 % päevas. Vastavalt VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuna kostja on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud ning hagejal on tekkinud viivise nõudeõigus kasutab hageja seda õigust ja nõuab kostjalt kahju summas 40 eurot. Hageja palub hagi rahuldada ja mõista kostjalt välja põhivõlg 559,79 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 37,56 eurot , viivis võlgnetavalt põhisummalt (559,79 eurot) alates 08.02.2017 määraga 0,022% iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kahju 40,00 eurot. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
Kostja tunnistab hagi osaliselt. AS Hansa Bussiliinid on teostanud kostja sõiduki Iveco Daily 699BNB aknatõstuki elektrijuhtmestiku remonttööd. Kostja on nõus hüvitama Aktsiaseltsi Hansa Bussiliinid arve nr 145183 31,03,2016.a. alusel järgnevad arvesisu osad: F-MATPRN -ABIMATERJALID -1 tk - 12,50 42560938 AKNATÕSTUKI BLOKK -1tk-84,07 69502253 KESKLUKU KONTAKT - 1tk - 20,42 69502252 KONTAKT KESKKLUKULE - 1tk- 97,50 Remonttööde tunde on kostja nõus tasuma 1 - 1,5 h, mis kostja hinnangul on nende varuosade paigaldamisele kuluv reaalne aeg, sh kontaktide vahetamiseks kuluv tööaeg on ca 5min.
2-16-130063 Kogusummas on kostja nõus tasuma 256,49 eurot+ km. Lisaks nõustub kostja tasuma viivised summalt 256,49 kuni summa tasumiseni. Kostja toob välja, et kontakt küljeuksele IV Pluss AS hinnapäringu alusel on A varuosa hind 51,51 eurot, kostjale on müüdud hinnaga 97,50 eurot Hansa Bussiliinide AS poolt. Kostja peab mitmekordset hinnavahet ebamõistlikuks. Kostja märgib, et soovib hagejaga sõlmida kompromissi ning on nõus tasuma menetluskuludena riigilõivust 50%. Kostja ei ole nõus tasuma hageja õigusabikulusid. 07.04.2017 eelistungil kostja täiendas vastuväiteid. Kostja ei ole arvet tasunud, sest arve on põhjendamatu. Hageja on teinud töid (keskluku detailide paigaldus), mida kostja ei tellinud. Tööd on väga halvasti tehtud, puudustega. Juhtmed on lõigatud pooleks, valed juhtmed omavahel valesti kokku ühendatud. Paigaldatud varuosade hinda kostjaga ei kooskõlastatud. Diagnostikale ja vea otsingule kulus hagejal palju aega, sest tööle on võetud ebapädevad inimesed. Tehtud tööd ei vasta nõuetele, töid ei ole kostjale üle antud, kostja sai bussi kätte ja sõitis minema. Kostja pretensioone tööde kohta ei esitanud, arvele vastuväiteid ei esitanud, lihtsalt jättis tasumata õigustühise arve. Kostja tellimusel Skuba Eesti OÜ kohtumenetluse ajal teostas juhiukse klaasitõstuki mootori juhtmestiku kontrolli, vea otsingu ja diagnostika. Sellega tehti selgeks, milliseid töid on teostanud AS Hansa Bussiliinid elektrik. Selgus, et lubamatult on ühendatud erinevad vooluahelad. Pistikus oli tõstetud ümber juhtmete originaaljärjekord. Skuba Eesti OÜ taastas klaasitõstuki juhtmestiku originaalskeemi järgi. See töö hõlmas AS Hansa Bussiliinide elektriku töö ümbertegemist ja esialgse olukorra taastamist. Esialgse olukorra taastamine hõlmas juhiukse klaastitõstuki mootori juhtmestiku vahepistiku klemmide ringiühendamist skeemi järgi. Skuba Eesti OÜ töö tulemusel selgus, et vea kõrvaldamiseks oleks vaja olnud vahetada klaasitõstuki toiteahela kaitse, mis oli läbi sulanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Kohus, arutanud asja poolte esindajatega 07.04.2017 eelistungil ja 31.05.2017 kohtuistungil ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2.Kohus tuvastas, et kostja tellimusel hageja 23.03.-24.03.2016 teostas kostjale kuuluva bussi Iveco Daily, registrinumbriga 699 BNB, remonttööd. Remondi ja hooldustööde tellimuse nr 230316 (toimikus lk 43) kohaselt oli tellimuse sisuks; kesklukk ei tööta, elektritööd. Tellimuslehe kohaselt on tööde teostamisel kasutatud järgmisi abimaterjale ja varuosasid: Aknatõstuki blokk hinnaga 93,41 eurot; keskluku kontakt 22,69 eurot, kontakt kesklukule 108,33 eurot, abimaterjal. Töö teostajate ajakulu on tellimuslehel välja toodud järgmiselt: Töö M. Vunk 8,5; töö Tooma 0,5. Hageja kohtuistungil selgitas, et tööhulga ühikuks on tund. Tellimuslehel puudub kostja allkirja töö ja kauba vastuvõtmise kohta, kuid kostja esindaja kinnitas, et sai samal päeval bussi kätte ja sõitis minema. Asjas ei ole vaidlust ka selle üle, et kostja on hageja esitatud arve kätte saanud, arve on tasumata. Kostja kinnitas, et ei ole töö, paigaldatud varuosade ega arve kohta hagejale mingeid pretensioone esitanud.
3.Eeltoodud asjaolude põhjal on poolte vahel töövõtulepingust tulenev õigussuhe. Varuosade müügile kohalduvad ka müügilepingu sätted. Võlaõigusseaduse(VÕS) § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel (VÕS § 637 lg 4). VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui
2-16-130063 tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. VÕS § 208 lg-st 1tulenevalt on müügilepingu kohaselt müüja kohustatud andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatav asi ning teha võimalikuks omandi üleminek osjale, ostja põhikohustuseks on müüjale tasuda asja ostuhind rahas ja võtta asi vastu.
4.Praeguses asjas ei ole vaidlust, et kostja on remonttööd ja selle käigus paigaldatud varuosad vastu võtnud – kostja kinnitas, et sai pärast tööde teostamist bussi kätte ja sõitis sellega ära. Seega kostja faktiliselt võttis töö vastu, sõltumata sellest, et töö üleandmise kohta akti ei koostatud. Pooled ei ole kumbki ka esile toonud, et poolte kokkuleppe kohaselt tulnuks üleandmise kohta vormistada kirjalik akt. Kuna kostja on töö vastu võtnud, muutus hageja nõue sissenõutavaks töö 24.03.2016 vastuvõtmisega.
5.VÕS § 8 lg 2 kohasel on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Kohustus loetase kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (VÕS § 76 lg 3). VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punkt 1 ja § 108 lg 1 annavad võlausaldajale õiguse nõuda raha maksmise kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist. Hageja on tööde ja paigaldatud varuosade eest esitanud kostjale 31.03.2016 arve, tasumise tähtajaga 07.04.2016. Kostja ei ole arvet tasunud. Seega alates 08.04.2016 on kostja oma kohustuste täitmisega viivituses ja rikub lepingut. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja põhinõue summas 559,79 eurot.
6.VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda lepingulist kohustust rikkunud võlgnikult viivist. Pooled ei ole viivisemääras kokku leppinud, seega kohaldub VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgne viivisemäär, mille kohaselt viivisemääraks on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele poolaasta kaupa kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Hageja arvestuste järgi on alates arve tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni viivis muutunud sissenõutavaks summas 37,56 eurot. Hageja taotleb kostjalt välja mõista ka alates hagiavalduse esitamisest lisanduva viivise. TsMS § 367 võimaldab nõuda viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid protsendina põhivõlast. Kostja ei ole viivisenõudele vastu vaielnud. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 367 alusel kohus mõistab viivise välja otsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud osas summaliselt ja edasi protsendina põhivõlast, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Perioodil 08.04.2016 – 30.06.2016 kehtis viivisemäär 8,05% aastas (0,0219 eurot päevas), alates 01.07.2016 kuni 30.06.2017 on viivisemäär püsinud muutumatuna 8% aastas (0,0219 eurot päevas). Sellel perioodil võlasummalt 559,79 eurot eelnimetatud määras kokku 449 päeva eest arvestatud viivis on sissenõutavaks muutunud summas 55,06 eurot.
7.Hageja soovib kostjalt 40 euro ulatuses kohtueelse sissenõudmiskuludega tekkinud kahju hüvitamist. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja viivise nõudmise õiguse korral nõuda võlgnikult võla sissenõudmise kulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ka selles osas ning kostjalt tuleb hageja kasuks sissenõudmise kulu katteks 40 eurot välja mõista.
8.Kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja seisukohad menetluses on olnud vastuolulised. Kostja kirjalikus vastuses tunnistas nõuet osaliselt, nõustudes tasuma paigaldatud varuosade maksumuse summas 214,49 eurot, 1 – 1,5 töötunni eest 42 eurot ja viivist nendelt summadelt kuni summa tasumiseni. Samas kostja kohtuistungitel väitis, et töö ei vastanud nõuetele ning ta ei ole nõus maksma valesti tehtud töö eest. Kohus leiab, et kostja on kaotanud õiguse tugineda puudustel hageja tehtud töös, lisaks ei ole kostja puuduste olemasolu tõendanud.
9.VÕS § 641 lõike 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele
2-16-130063 peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Töö ei vasta muuhulgas lepingu tingimustele, kui sellel ei ole kokku lepitud omadusi (VÕS § 641 lg 2 p 1) või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (VÕS § 641 lg 2 p 2). Kostja väidetavad puudused hageja tehtud remontöödes ei takistanud kostjal bussi kasutamist. Hagi esitamise ajaks oli kostja bussi kasutanud aasta aega. Kostja väited, et hageja on margiesindus, kuid tehtud tööd ei vastanud tehase nõuetele, on paljasõnalised. Väidetavaid puudusi asus kostja tõendama rohkem kui aasta hiljem, pöördudes Skuba Eesti OÜ poole. Skuba Eesti OÜ 04.05.2017 arve (lk 53) kohaselt on kostja sõidukile Iveco Daily, 699 BNB, tehtud järgmised tööd: juhiukse klaasitõstuki mootori juhtmestiku kontroll-vea otsing ja diagnostika, juhiukse klaasitõstuki mootori juhtmestiku taastamine originaalskeemi järgi, juhiukse klaasitõstuk mootori juhtmestiku vahepistiku klemmide ringi ühendamine skeemi järgi, klaasitõstukite toiteahela kaitsme paigaldus – oli puudu. Asjas ei ole aga tõendeid selle kohta, millises olukorras oli kostja bussi juhiukse klaasitõstuki mootori juhtmestik pärast hageja tööde tegemist. Kostja poolt viimasel istungil esitatud hageja autoelektriku Mihkel Vungi 24.04.2017 allkiri (lk 52) kostja esindaja koostatud kirjalikul tekstil ei tõenda, et hageja töötajad tegid ebakvaliteetset tööd. Tõendist nähtuvalt M. Vunk andis allkirja, tõendamaks, et „Iveco Daily 699BNB aknatõstuki elektrijuhtmestiku remonttööd on teostanud AS Hansa Bussiliinide poolt ja see on hetkel muutmata kujul.“ Selle tõendi põhjal ei ole võimalik hinnata tehtud tööde kvaliteeti ja see ei tõenda kostja väiteid, et hageja töölised lõikasid juhtmed läbi ja ühendasid valesti, mitte tehase skeemi järgi. Hageja esindaja selgitas, et tema teada M. Vungi allkirjaga saamiseks näitas kostja elektrikule bussiust, millelt oli kate eemaldatud, ja küsis, kas on midagi muudetud; elektrik M. Vunk olevat vastanud, et ei ole, kõik on nii, nagu tehase poolt ette nähtud. Lisaks ei ole asjas ühtegi tõendit, mis kinnitaksid, et 04.05.2017 Skuba Eesti OÜ-le viidi buss samas seisukorras, nagu seda näidati 24.04.2017, s.o 10 päeva varem, M. Vungile. Põhjendatud on hageja kahtlused, et juhtmestikku ja klemme on tahtlikult ümber tõstetud ja kaitse eemaldatud pärast hageja elektrikule näitamist.
10.VÕS § 643 sätestab, et kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Kostja sõlmis töövõtulepingu oma majandus- ja kutsetegevuses. Selles asjas on kostja kinnitanud, et viibis ise mõlemal päeval töö tegemise juures, ta nägi, et tööd tehakse ebakvaliteetselt ja valesti. Kostja esindaja ei olnud tehtava töö kvaliteediga rahul, kuid ei pidanud võimalikuks töid katkestada, sest kostja arvates ei saanud tema tellija esindajana töölistele korraldusi anda, seda saanuks teha töökoja juhataja. Kuna tööde tegemise töökoja juhataja haiguse tõttu töökojas ei viibinud, siis ei saanud kostja ka töökoja juhataja poole pretensioonidega pöörduda.
11.VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. VÕS § 644 lg 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kostja ei ole enne kohtumenetlust hagejale teatanud, et töö on puudustega.
12.VÕS § 644 lg 3 näeb ette, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kostja sõlmis bussi remonttöödeks töövõtulepingu oma majandus- ja kutsetegevuses, kuid ei ole hagejale töö nõuetelevastavusest enne kohtumenetlust üldse teatanud. Seega kostja teatas
2-16-130063 hagejale töö nõuetele mittevastavusest aasta pärast seda, kui oli ise puudustest teada saanud ning kohtumenetluses puudustest teatamist ei saa lugeda mõistliku aja jooksul teatamiseks. Teatamata jätmist ei saa pidada ka vabandatavaks, sest kostja väidetel viibis ta ise kohal mõlemal päeval, mil töid tehti, nägi kohe, et töö ei vasta nõuetele, kuid ei teatanud sellest kellelgi. Samuti ei esitanud kostja oma vastuväiteid hagejalt arve saamisel, kuigi väidetavalt just töö puuduliku kvaliteedi tõttu pidas kostja hageja arvet põhjendamatuks ja jättis selle tasumata. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus rahuldab hagi täies ulatuses ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 654,85 eurot ja alates 01.07.2017 lisanduva viivise, arvestatuna protsendina põhivõlast 559,79 eurot. Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis kulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning § 174 lg 1 alusel määrab kindlaks ka menetluskulude suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
14.Hageja esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt on hageja menetluskulud kokku 1261 eurot, millest riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 1136 eurot. Hageja palub selles summas kulud kostjalt välja mõista ja kohustada kostjat tasuma väljamõistetu menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni kulude tasumiseni. Kohus leiab, et kahtlusteta on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu riigilõiv, mille tasumine on hagi menetlusse võtmise eelduseks.
15.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja tehtud toimingud ja nende ajakulu järgmine: 1) 07.02.2017 kliendiga kohtumine, dokumentidega tutvumine, hagi koostamine ja esitamine – ajakuluga 3,0 tundi, tunnitasu 100 eurot (summa ilma käibemaksuta); 2) kostja esitatud hagi vastustega tutvumine, hageja arvamuse kujundamine, kliendiga kompromissi võimaluste arutamine – 1 tund / á 100 €;) istungiks ettevalmistamine, 07.04.2017 istungil osalemine – 2 tundi/ á 100 €; 4) 31.05.2017 istungiks ettevalmistumine, istungil osalemine – 2 tundi/ á 100 € Lisaks taotleb hageja hüvitada esindaja ajakulu 07.04.2017 ja 31.05.2017 istungitele ja tagasi sõitmiseks 2 x 3 tundi, tunnitasuga 30 eurot (ilma käibemaksuta) ning transpordikulu TallinnPärnu-Tallinn 0,3 €/km (2x 260 km) kokku 156 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega, hageja on käibemaksukohustuslane.
16.Kostja leiab, et hageja esindaja õigusabi osutamiseks märgitud aeg on liialdatud ja ei ole selles ulatuses vajalik. Tegemist on lihtsa ja väikesemahulise vaidlusega. Ilmselt põhjendamatu on hageja poolt kahe kohtuistungi ettevalmistamiseks koos kohtuistungil osalemisega kulutatud ajahulk 4 tundi. Kostja peab põhjendatuks reaalselt kohtuistungil osalemise aega, mis nähtub protokollidest. Kostja vastustega tutvumise ja nendele arvamuse kujundamise ajakuluga kostja nõustub 0,5 tunni ulatuses hageja märgitud 1 tunni asemel. Kokku peab kostja hageja õigusabile kulutatud aeg põhjendatuks ja vajalikuks 4,5 – 5,5 tunni ulatuses.
17.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu õigusabi osutamiseks selles asjas on 6 tundi. Kohus nõustub kostja vastuväidetega kohtuistungil osalemisega seotud ajakulu kohta. Tegemis on lihtmenetluses lahendatava asjaga, keerulist õiguslikku vaidlust ei ole ning kohtuistungiks ettevalmistumiseks ei olnud olulist aega vaja. Protokollide kohaselt 07.04.2017 istung kestis 40 minutit, 3.05.2017 istung 55 minutit. Kohus
2-16-130063 loeb põhjendatuks hageja esindaja kulu kohtuistungiteks ettevalmistumiseks ja istungitel osalemiseks kokku 2 tundi, hageja märgitud 4 tunni asemel. Kohtupraktikas on aktsepteeritud lepingulise esindaja tunnitasu suurust 120 – 140 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 100 eurot on mõistlik.
18.Põhjendamatu on taotlus hüvitada esindaja poolt sõidule kulutatud aega. Tegemist ei ole kuluga, mille hüvitamist kostjal oleks õigus nõuda. Riigikohus on mitmes lahendis märkinud, et sõidukuludest on kostjal tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 144 p 2 alusel õigus nõuda üksnes kohtuistungitele sõitmisega seotud otseste sõidukulude hüvitamist, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. Kostjal ei ole õigust nõuda hagejalt kohtuistungitele sõitmise ajakulu hüvitamist õigusabi tunnitasu alusel. TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu.
19.Põhjendatud on hageja lepingulise esindaja transpordikulude hüvitamise taotlus tariifiga 0,3 eurot kilomeetri kohta. Analoogselt hüvitatakse transpordikulud riigi õigusabi korras määratud esindajale. Marsruudil Tallinn – Pärnu – Tallinn kahel korral läbitud 260 km eest tuleb seega transpordikulu hüvitise suuruseks 2 x 78 eurot = 156 eurot. Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks kokku 881 eurot, sh riigilõiv 125 eurot, lepingulise esindaja ajakulu 600 eurot ja transpordikulu 156 eurot. Kõik summad on ilma käibemaksuta. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 881 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 alusel on kostja kohustatud väljamõistetud menetluskuludelt tasuma hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.