Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Otsuse tegemise aeg ja koht
04. juuni 2007.a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-07-11399
Tsiviilasi
Oü avaldus pankrotimenetluse pankroti väljakuulutamiseks 16. mai 2007. a
Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised ja nende esindajad
algatamiseks
ja
Avaldaja: OÜ (reg kood XXX asuk XXX); Avaldaja seaduslik esindaja: juhatuse liige ST (IK XXX eluk XXX) ja juhatuse liige VA (IK XXX eluk XXX); Ajutine pankrotihaldur: OE (IK XXXasuk XXX).
Resolutsioon
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtuotsusele osas, millega kohus määras ajutisele haldurile tasu võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud ja avaldus Kohtule 26.03.2007. a esitatud avalduse kohaselt on äriühingu tegevusalaks pagari-, kondiitri- ja kulinaartoodete valmistamine. 22.03.2007. a seisuga on osaühingu koguvõlgnevus kreeditoride ees ligikaudu 1 000 000 krooni. Osaühing ei suuda nõudeid rahuldada, tegemist on püsiva maksejõuetusega. Maksejõuetuse põhjustas suurima kliendi AS (90% käibest) lahkumine 01.03.2007. a. Ajutise pankrotihalduri arvamus Võlgnik on esitanud bilansi seisuga 28.02.2007.a. Antud bilansi kohaselt on võlgnikul:
Ajutise halduri hinnangul kajastab bilanss ebaõigelt võlgniku varade reaalset seisu. Mitmesugused nõuded kajastavad arveldustena aktsionäridega nõuet üle 1 milj kr, kuid tegelikult on ainuosanikul nõue võlgniku vastu 4,8 milj kr. Laojääk on reaalselt oluliselt väiksem kui bilansis. Nõuded ostjate vastu ei ole kogu ulatuses tõenäoliselt laekuvad. Enamuse põhivarast moodustab liisitud vara, mis tuleb AS-ile tagastada, kuna viimane on lõpetanud liisinglepingu. 2006. aasta majandusaasta aruannet võlgnik veel koostanud ei ole. 2005.a. majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul 31.12.2005.a. seisuga järgmised varad:
Võlgniku vara koosnes enamuses AS-lt renditud tootmisseadmetest. Liisingvara väärtuseks hinnati 01.02.2005.a. liisinguandja poolt 972 500 kr. AS on liisinglepingu ülesöelnud ja tänaseks on seadmete valdus liisinguandjale üle antud. Võlgniku esindaja esitatud varanimekirja kohaselt kuuluvad võlgnikule veel erinevad küpsetusnõud- ja tarvikud, kontori mööbel ja arvutid. Samuti on võlgniku raamatupidamises kajastatud puidutöötlemisseadmed (treipink, höövelpink jm seadmed), mis võlgniku endise omaniku sõnul asuvad Haapsalus.
liisinguleping nr XXX millega võlgnik liisis suurköögi seadmeid. Käesolevaks ajaks on leping AS poolt lõpetatud. Võlgniku vara koosneb peamiselt erinevatest nõuetest, millede sissenõudmise võimalused peavad selguma edasises pankrotimenetluses. Võlgniku majandustegevuses kasutatud peamise vara moodustasid liisinguandjale kuulunud köögiseadmed, mis kuuluvad liisinguandjale tagastamisele. Võlgniku enda vara moodustavad väheväärtuslikud köögitarbed, arvutid ja mööbel. Ajutise haldurina hindan võlgniku vara väärtuseks kokku ca 300 000 krooni. Võlgniku 28.02.2007.a. bilansi kohaselt on võlgnikul järgmised kohustused:
Võlgniku peamine võlausaldaja on ainuosanik SIA , kes on võlgniku andnud laenu 299 500 eurot (4 686 156 kr). Nõudele lisanduvad kõrvalkohustused. Muudest võlausaldajatest omavad suurimaid nõudeid: OÜ
202 500 krooni (üürivõlgnevus)
AS
135 919,15 krooni
OÜ
129 249,53 krooni
OÜ
126 283,41 krooni
Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu-ja tollikeskuse andmetel on võlgnikul seisuga XXX maksuvõlgnevus summas 89 290 krooni, millest põhivõlg on 87 843 krooni ja intressid 1447 krooni. Seega on võlgnikul teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 9 000 000 krooni. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku võlad ületavad mitmekordselt varasid. Võlgniku tegevus on lõppenud ja võlgnikul puuduvad ka vahendid ja kliendid tegevuse taasalustamiseks. Võlgniku majandusaasta aruannetest nähtuvalt on võlgnikul olnud väga suured tegevuskulud, mille tõttu on võlgniku tegevus tootnud pidevalt kahjumit. Samuti on maksejõuetuse tekkimise üks põhilisi põhjuseid majandustegevuse liiga suures osas sidumine ühe tellijaga. Müük AS-le moodustas võlgniku käibest ca 90 %. Lepingu lõppedes ei suutnud võlgnik majandustegevus ümber korraldada. Ajutise halduri esialgselt hinnangul ei ole maksejõuetust põhjustanud pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Maksejõuetuse täpsemad põhjused peavad selguma edasises pankrotimenetluses. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi praegu tuvastanud ei ole. Kohtuistung Kohtuistungil jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada pankrot. Mõned raamatupidamisdokumendid on esitamata põhjusel, et puudus ligipääs raamatupidamisprogrammile. Äriühing lõpetas tegevuse 20.03.2007. a. Ajutine pankrotihaldur jääb oma aruandes toodud seisukohtade juurde ja palub välja kuulutada pankrot. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus OEi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Kui võlgnik on maksejõuetu, võib
kohus pankroti välja kuulutada, vaatamata sellele, et esineb käesoleva seaduse § 15 lõike 2 punktis 6 nimetatud alus pankrotimenetluse algatamata jätmiseks. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul vara väärtuses ca 300 000 krooni. Võlgnikul on kohustusi kogusummas 9 000 000 krooni. Võlgniku kohustused võlausaldajate ees on suuremad kui PankrS § 15 lg 2 p 3 sätestatud nõude alampiir. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja kui isik on maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine pankrotihaldur OE on esitanud tasunõude 17 töötunni eest kokku summas 13 600 krooni. Võlgniku esindaja ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks ja hüvitiseks vajalike kulutuste eest brutosumma 15 300 krooni. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.