Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-17-7409

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagiavalduse kostja vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt valiti hageja liikmete üldkoosoleku 29. juuli 2007 otsusega kostja korteriühistu juhatuse liikmeks ja üheaegselt juhatuse esimeheks ning 03. detsembril 2016 toimunud üldkoosoleku otsusega kutsuti tema tagasi. Tagasikutsumise põhjuseks oli asjaolu, et ajavahemikul 2013-2015 omastas kostja hageja rahalised vahendid kogusummas 10 864,72 eurot, kandes neid osade kaupa hageja pangakontolt enda pangakontole jättes esitamata avansiaruandeid ning esialgseid raamatupidamisdokumente rahaliste vahendite sihtpärasest kasutamisest, ehk kasutas rahalisi vahendeid oma isiklikes huvides. Korteriühistu juhatusele 21. novembril 2016 esitatud avaldusega tunnistas kostja oma võlgnevust summas 10 864,72 eurot ning lubas kas esitada finantsdokumente raha sihtpärasest kasutamisest või kustutada võlgnevust 2016.aasta lõpuks. 03. detsembril 2016 toimunud üldkoosolekul kinnitas kostja võlgnevust ning lubadust kustutada seda 2016.a. lõpuks. 03. detsembri 2016 üldkoosolek otsustas võtta kostja 21.11.2016 kostja avalduse vastu, anda talle aega kuni 2016.aasta lõpuni 2(5)

2-17-7409 võlgnevuse kustutamiseks, viia revisjoni kostja poolt tekitatud kahju väljaselgitamiseks ning juhul, kui kostja ei kustuta võlgnevust lubatud tähtajaks, mõista kostjalt võlgnevust kohtu kaudu. Hagivalduse esitamise seisuga ei ole kostja finantsdokumente esitanud ega tekitatud kahju hüvitanud ja seoses sellega loeb hageja, et puuduvad mis iganes põhjused lugeda puudusolevat summat 10 849,12 eurot seotud hageja põhikirjalise tegevusega, milleks on põhikirja punkti 1.4. elumaja Puškini 23 korteriomandi objektiks olevate mõtteliste osade ja ühistule kuuluva krundi ühiseks majanduslikuks hooldamiseks. Revisjoniaktiga on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale aruandekohustusliku isikuna 10 849,12 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja tekitatud varaline kahju hüvitamiseks 10 849,72 eurot ja selle peale arvestatud viivist 8 % aastas, ehk 0,022% päevas kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edaspidi sama protsendina maksmata jäänud võlgnevuse jäägist, kusjuures viiviste summa 12. mai 2015 seisuga on 314,16 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjale koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest (t.l.-50-52). Hagimaterjalid on kostjale nõuetekohaselt kätte toimetatud (t.l.-71). Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1, § 127 lg 1 ja lg 4, § 128 lg 1 ja lg 2, § 136 lg 1, § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tekitatud kahju hüvitise 10 849,72 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise perioodil 01. jaanuar 2017 kuni 12. mai 2017 summas 314,16 eurot, kokku 11 163,88 eurot, ning viivised täitmata põhinõudelt alates 13. maist 2017 kuni põhinõude kohase täitmiseni viivisemääras 8 % aastas. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks. Taotluse kohaselt on hageja kohtukulud riigilõiv 600 eurot ja asja läbivaatamisega seotud kulud: dokumentaalsete tõendite eesti keelde tõlkimise eest 95 eurot; raamatupidamise kontrollimise ja revisjoniakti koostamise eest 150 eurot; dokumentaalsete tõendite skaneerimise eest 7,56 eurot. Kokku kohtukulud 600+95+150+7,56=852,56 eurot. Hageja kohtuvälised kulud on õigusabikulud hagiavalduse koostamise ja kohtusse esitamise eest 260 eurot, 2 tundi eest, lähtudes hinnast 130 euro/tund, millele lisandub käibemaks 52 eurot, kokku 312 eurot, sest hageja ei ole käibemaksukohustuslane ja õigusabikulud esialgse õigusalase konsultatsiooni saamiseks 20 eurot. 3(5)

2-17-7409 Kokku kohtuvälised kulud 312+20=332 eurot. Menetluskulude kogusumma on 852,56+332=1184,56 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 600 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 alusel põhjendatud. Hageja palub määrata menetluskulude suurus dokumentaalsete tõendite eesti keelde tõlkimise eest. TsMS § 143 p 1 kohaselt on tõlgikulud asja läbivaatamise kuludeks. Samuti ei ole võimalik tõendite tõlkimise kulusid eraldi välja mõista. TsMS § 32 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. TsMS § 33 lg 1 teise lause kohaselt võib kohus menetlusosaliselt nõuda dokumentaalse tõendi tõlkimist eesti keelde, kuid TsMS § 143 ei sätesta asja läbivaatamise kuluna tõendite tõlkimise kulu. Seega muukeelsete tõendite kohtule esitamine ning sellest tulenevate tõlkekulude kandmine on menetlusosalise oma risk. Kohus jätab hageja tõlkekulud menetluskuluna rahuldamata. Hageja palub määrata menetluskulude suurus raamatupidamise kontrollimise ja revisjoniakti koostamise eest ja dokumentaalsete tõendite skaneerimise eest. Kohus leiab, et tegemist on dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kuludena TsMS § 143 p 2 mõttes, seega asja läbivaatamise kulud. Kohtu hinnangul on ülalnimetatud menetluskulud vajalikud ja põhjendatud. Hageja õigusabi kulud on hagiavalduse koostamise ja kohtusse esitamise eest 260 eurot, 2 tundi eest, lähtudes hinnast 130 euro/tund, millele lisandub käibemaks 52 eurot, kokku 312 eurot, sest hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu (s.o 130 eurot käibemaksuta) on mõistliku suurusega ja ei ületa eelduslikult keskmist samasuguse õigusteenuse eest makstavat tasu. Arvestades tsiviilasja keerukust, esindaja poolt tehtud töö mahtu ja kvaliteeti on taotletav õigusabi tasu kokku summas 312 eurot (130*2+käibemaks 52 eurot) kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud. Hageja menetluskulud on ka õigusabikulud esialgse õigusalase konsultatsiooni saamiseks 20 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud esialgse õigusalase konsultatsiooni saamise eest kui õigusabi kulud ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et hageja viidatud õigusabikulud juriidilise abi kasutamise eest ei ole käsitatav kohtukuludena TsMS § 138 lg 2 ja § 143 mõttes. Kohtu arvates ei ole väidetavad õigusabikulud käsitatavad ka menetlusosalisele menetluse tõttu tekkinud vajalike kohtuväliste kuludena TsMS § 144 mõttes, mis tuleks TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi hüvitada. Õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (vt Riigikohtu 22. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10, p 12). Taotluse kohaselt maksis välja hageja juriidilise konsultatsiooni eest OÜ-le INFOLEX 20 jaanuaril 2017 20 eurot, seega 5 kuud enne hagiavalduse kohtusse esitamist. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kohtumenetluses oli hagejal lepinguline esindaja, kellele makstakse õigusabi kulud OÜ INFOLEX kaudu. Kohtumenetluses on hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Sergei Tšurkin (Advokaadibüroo Amos OÜ). 4(5)

2-17-7409 Kohus jätab hageja menetluskulud 20 eurot juriidilise abi kasutamise eest kostjalt välja mõistmata. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab hageja menetluskulud summas kokku 1069,56 eurot (600+150+7,56+312). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks kokku 1069,56 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus mõistab TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja esitas taotluse tagatise tagastamiseks seoses hagi tagamise rahuldamata jätmisega. Kohus lahendab tagatise tagastamise eraldi määrusega. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.