MM hagi Swedbank AS vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks ja tasaarvestuse tunnustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.04.2017.a määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MM määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (määruskaebuse esitaja): MM (isikukood
XXXXXXXXXX)
Kostja: Swedbank AS (registrikood 10060701)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 18.04.2017.a määrus osas, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast MM hagi Swedbank AS vastu varalise kahju tekitamise eest hüvitise nõudes. Tühistatud osas saata asi maakohtule tagasi hagi menetlusse võtmise uueks lahendamiseks. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
Keelduda menetlusse võtmast MM 23.12.2016 hagi Swedbank AS vastu mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise nõudes.
2.2.Keelduda menetlusse võtmast MM 23.12.2016 hagi Swedbank AS vastu tasaarvestuse tunnustamise nõudes (alus: TsMS § 371 lg 1 p 4).
3.Rahuldada MM määruskaebus osaliselt.
4.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas MM kanda.
5.Käesoleva määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata Harju Maakohtu 18.04.2017.a määruse mittevaralise kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmisest keeldumise osas 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi 1(5)
Tsiviilasi nr 2-17-785 esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud
1.23.12.2016.a esitas hageja kostja vastu hagi (täpsustades seda 20.03.2017.a), milles palus tuvastada kostja poolt hagejale põhjustatud materiaalse ja moraalse kahju tekkimine ja selle suurus (õigusliku aluseta kinnistu sundtäitmisele pööramisest, kinnistu arestimisest ja omandiõiguse piiramisest alates 15.02.2010.a kuni 21.10.2013.a) ja mõista hageja kasuks kostjalt välja varalise kahju hüvitis 66 809,44 eurot ja mittevaralise kahju hüvitis 50 000 eurot. Hagi kohaselt rahuldas Harju Maakohus 19.03.2012.a otsusega tsiviilasjas nr 2-10-6145 hageja hagi osaliselt, leides et kostja poolt 14.12.2009.a teate alusel poolte vahel sõlmitud laenulepingute nr 04-599935-EV ja nr 06-221609-EV ennetähtaegne ülesütlemine alates 30.12.2009.a oli tühine ning tuvastades, et võlgnevus summas 146 897,39 eurot on arvestatud õigusvastaselt. Kostja 04.10.2013.a teate nr B06.10-200-05 kohaselt taastas kostja laenulepingute nr 04-599935-EV ja 06-221609-EV ülesütlemisele eelnenud olukorra ning palus, et hageja tasuks võlgnevused koos lisanduvate maksetega hiljemalt 15.10.2013.a. Seisuga 14.10.2013.a oli kinnistusregistris endiselt kehtiv keelumärge kostja kasuks. Samuti puudusid andmed kinnistusosakonnas kohtutäituri avalduse kohta keelumärke ja käsutuskeelu kustutamise kohta. 14.10.2013.a esitas hageja avalduse kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamiseks ja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, taotledes lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 022/2010/1098, vabastada kinnistu arestist ja tühistada keelumärge. Asjas toimus jätkuvalt (alates 15.02.2010.a) täitemenetlus vastavalt kohtutäituri täitmisteatele täiteasjas nr 022/2010/1098. Hageja esitas 14.10.2013.a kostjale vastuse, milles taotles kahju tekitamise lõpetamist, laenulepingute nr 04-599935-EV, 06-221609-EV ülesütlemisele eelnenud olukorra taastamist, mh kohtutäiturile täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lõike 1 p-s 1 sätestatud avalduse tegemist. 16.10.2013.a otsusega uuendas kohtutäitur täiteasjas 022/2010/1098 täitemenetluse, täitemenetluse peatamise tinginud asjaolude äralangemise tõttu. Hageja esitas 17.10.2013.a hagi kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-1349181). 22.10.2013.a otsusega lõpetas kohtutäitur täiteasjas nr 022/2010/1098 täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel ja esitas kinnistusosakonnale avalduse eemaldada kinnisasja registriosa numbriga 493701 koormav keelumärge. Kinnistusregistri väljavõttest nähtuvalt on keelumärge kustutatud 31.10.2013.a kohtutäituri 22.10.2013.a avalduse alusel. Vaidlust ei ole selle üle, et alates 15.02.2010.a kuni 31.10.2013.a oli hageja kinnisasi arestitud. Selle tulemusel oli hagejal kinnistu käsutamine õigusvastaselt piiratud, sh kinnistu müümine. Hageja esitas 15.11.2013.a vastuse korduvteatisele 22.10.2013.a nr B06.10-200-05/ kahjunõude ja tasaarvestamise taotluse. Hagejale on kinnisvaramaaklerid juhtinud tähelepanu, et tehingute tegemine (kinnistu müümine) on takistatud, kuna kinnistul oli kehtiv keelumärge. See on olnud tehingute ärajäämise põhjus. Seega oli takistatud kostja õigusvastase tegevusetuse tagajärjel alates 15.02.2010.a kuni 31.10.2013.a kaebuse esitajal omandi käsutamine ja valdamine. Ebaõige täitemenetluse põhjustamise eest tuleb kostjalt välja mõista moraalne kahju (hingelised üleelamised) ja materiaalne kahju. Hageja on saanud kahju, mis ei ole nõude esitamise ajal selge, mida saab hinnata lähtuvalt kahju tõenäolisest suurusest ning tõenäosuse piires, kuid mis on tekkinud kostja intressi ja viivise nõudest alates 15.02.2010.a ja peale 08.06.2013.a. Kostja hindas kahju suurusena intressi ja viivise kogusummat (62 103 eurot) tulenevalt laenulepingutest nr 04-599935-EV ja nr 06-221609-EV.
2(5)
Tsiviilasi nr 2-17-785
2.Harju Maakohus keeldus 18.04.2017.a määrusega menetlusse võtmast hagi kahju tekitamise eest hüvitise nõudes ja tasaarvestuse tunnustamise nõudes. Kohus märkis, et 22.12.2015.a kohtuotsuse kohaselt tsiviilasjas 2-15-2155 on juba varasemalt tuvastatud, et kostja poolt kinnistu, asukohaga Tallinn Välja tn 38, õigusliku aluseta arestimisest, sundtäitmisele pööramisest ning omandiõiguse piiramisest kahju tekkimine hagejale ei ole tõendatud. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et täitemenetlusega täiteasjas 022/2010/1098 on kostja hagejale kahju tekitanud. Asjaolu, et kinnisvaramaaklerid on avaldanud, et tehingute tegemine, et müüa hagejale kuuluv kinnistu, on takistatud, kuna kinnistusraamatust nähtub kinnisasja käsutamist keelav keelumärge, ei tõenda, et kostja oleks keelumärke seadmisega tekitanud hagejale kahju. Pooled ei vaidle, et hagejal on võlgnevus lisaks kolmanda isiku ees, kes on samuti koormanud sama kinnistu hüpoteegiga ning kes koheselt pärast keelumärke eemaldamist seadis sinna uue keelumärke. Seega on kostja tõendanud, et kostja kasuks seatud keelumärke olemasolu iseenesest ei saanud hagejale kahju tekitada. Kuna samasugune hagejale tekkinud väidetav kahju oleks tekkinud ka teisest keelumärkest, ei ole hageja väited, et kostjalt tuleb välja mõista kahjuhüvitis, põhjendatud. Kostja on veenvalt põhjendanud, et kinnisasja käsutamine ei saanud olla piiratud kuni keelumärke kustutamiseni kostja tegevuse tõttu, sest tsiviilasjas nr 2-10-6145 seatud hagi tagamise abinõuna kohaldatud täitemenetluse peatamise tõttu ei olnud võimalik varasemalt täitemenetluse kestel kinnistusraamatusse kohtutäituri poolt sisse kantud keelumärget kostja varale varem kustutada, enne kui kohus oleks otsustanud kohtu seatud hagi tagamise abinõu tühistamise. Hageja ei tõendanud temal tekkinud väidetavat kahju ega selle suurust. Tallinna Ringkonnakohus jättis hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Tallinna Ringkonnakohus nõustus maakohtuga selles, et kostja ja kohtutäituri kasuks hageja varale seatud keelumärge hagejale mingit kahju tekitada ei saanud. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, mille menetlusse võtmise kohta ei ole käesoleva määruse tegemiseks hetkeks Riigikohus seisukohta võtnud. Kuivõrd kostja ja kohtutäituri kasuks hageja varale, asukohaga Tallinn, Välja tn 38, seatud keelumärkest hagejale kahju tekkimise üle poolte vahel tsiviilasjas nr 2-15-2155 vaidlus käesoleva määruse tegemise hetkel kestab, siis on samade poolte vahel kohtu menetluses asi sama eseme kohta samal alusel ja selline hageja nõue tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 5 alusel jätta menetlusse võtmata. Hageja ei ole käesolevas hagiavalduses esitanud samal alusel kahju tekkimise kohta täiendavaid uusi asjaolusid ega põhistusi, mistõttu ei ole kohtul käesolevas tsiviilasjas võimalik asuda eeltoodud kohtu põhjendustest teistsugusele seisukohale. Käsitletava nõude puhul leidis kohus, et täiendavate põhistuste puudumise tõttu puudub ka piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on hagejale edukas ja esitatud nõudega oleks hagejal taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2).
3.04.05.2017.a esitas hageja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 1 osas, millega kohus keeldus menetlusse võtmast hageja hagi kahju tekitamise eest hüvitise nõudes ja saata selles osas maakohtule asi tagasi uueks lahendamiseks. Tsiviilasja nr 2-15-2155 ese ei ole kahju nõue, vaid kostja tahteavalduste alusel kujundatud nõuete tühisuse tuvastamine nii nagu hageja tähtpäeval esitatud 20.03.2017.a hagiavalduse lk 6 on selgitanud, mis oli ühtlasi ka asjas menetluse peatamise taotluse alus. Samuti märkis hageja materiaalse kahju nõude esemes ära nõude summa 66 809,44 eurot ning on moraalse kahju nõude jätnud diskretsiooni korras kohtu hinnata. Samuti esitas hageja tähtpäevaks tõendid. Materiaalse ja moraalse kahju nõuded ei välista üksteist. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses moraalse kahju nõude menetlusse võtmata jätmise põhjust põhjendanud, seega on valesti kohaldanud TsMS §-i 371 lg 1 p 2 ja lg 2 p 2, rikkudes menetlusõiguse normi
3(5)
Tsiviilasi nr 2-17-785 (TsMS § 465 lg 2 p 8). Hageja ei nõustunud, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus ei saa enne asja menetlusse võtmist hinnata tõendeid (sh kohtuotsust 2-15-2155, mida ei ole asja juurde esitatud, puudub toimikus), ega hinnata asja edukust.
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
5.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast hageja hagi varalise kahju nõudes ja saata selles osas asi maakohtule tagasi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Ülejäänud osas tuleb määrus jätta muutmata.
6.Määruskaebuse kohaselt vaidlustas hageja maakohtu määrust üksnes osas, millega kohus keeldus kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmisest. Seega TsMS § 651 lg 1 ja § 659 kohaselt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast hagi kahju tekitamise eest hüvitise nõudes. Maakohtu määruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud nõude menetlusse võtmisest keeldumise õigsust ringkonnakohus kaebuse piiridest tulenevalt ei kontrolli. Selles osas ei saa käesolev määruskaebusmenetlus maakohtu määruse kehtivust mõjutada.
7.Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et 23.12.2016.a hagiavalduses ja 20.03.2017.a täienduses on hageja lisaks kahju hüvitise nõudele esitanud ka nõude tuvastada kahju tekkimine ja selle suurus. Maakohus on hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruses nõudena käsitlenud aga üksnes sooritusnõuet. Määruskaebuse esitamisel ei ole hageja tuginenud sellele, et maakohus oleks tema mingi nõude osas jätnud menetlusse võtmise otsustamata. Ka hagiavalduses ei ole hageja põhjendanud ega toonud kohtu ette asjaolusid, millest kohus saaks järeldada, et tal on eriline tuvastushuvi sooritusnõude aluseks oleva asjaolu tuvastamisel TsMS § 368 lg 1 alusel. Seega tuleb eelnevast järeldada, et hageja ei soovinud esitada eraldi tuvastushagi vaid üksnes sooritushagi, mille lahendamise tulemusel tuvastatakse mh kahju tekkimine ja selle suurus.
8.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtu poolt vaidlustatud määruses esitatud põhjenduste alusel leida, et varalise kahju hüvitamise nõude menetlemisest tuleks keelduda. Maakohus leidis kahju hüvitamise nõude osas (eristamata varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet), et samade poolte vahel on kohtu menetluses sama eseme kohta samal alusel vaidlus, viidates tsiviilasjale nr 2-15-2155. Maakohus ei ole aga põhjendanud, miks ta leiab, et tegemist on sama esemega. Harju Maakohtu 22.12.2015.a otsuse kohaselt jättis maakohus küll hageja hagi rahuldamata kostja vastu, kuid otsusest nähtuvalt ei esitanud hageja hagi kostja vastu kahju hüvitamise nõudes. Maakohus on nimetatud asjas käsitlenud küll kahju hüvitamise nõuet, kuid seda üksnes sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi raames. Lisaks alusele peab sama olema ka hagi ese. Isegi kui tsiviilasjas nr 2-15-2155 jõustub kohtulahend, millega jäetakse rahuldamata hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mille raames kohus põhjendustes leidis, et hagejal ei ole tasaarvestatavat kahju hüvitamise nõuet samadel asjaoludel, mille alusel on ka käesolev hagi esitatud, ei ole tegemist sama esemega vaidlusega. Maakohus on märkinud ka täiendavalt, et tegemist on ka perspektiivitu hagiga, kuid ei ole seda sisuliselt põhjendanud, vaid on leidnud, et kuivõrd hageja ei ole esitanud samal alusel kahju tekkimise kohta täiendavaid uusi asjaolusid ega põhistusi, ei ole kohtul võimalik varasematest
4(5)
Tsiviilasi nr 2-17-785 kohtu põhjendustest teistmoodi leida. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus ei saa keelduda perspektiivituse tõttu nõude menetlusse võtmisest, arvestades teise esemega kohtuasjas esitatud vastuväiteid ja kohtu põhjendusi. Seega ei ole ka see maakohtu põhjendus alus, et keelduda hagi menetlusse võtmisest varalise kahju hüvitamise nõude osas. Eeltoodud põhjustel tuleb maakohtu määrus varalise kahju hüvitamise nõude osas tühistada ja saata hagi selles osas maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
9.Mittevaralise kahju nõude osas leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti hagi menetlusse võtmisest keeldunud. Selles osas tuleb aga maakohtu põhjendusi täiendada. Hageja on tuginenud kahju hüvitamise nõude puhul sellele, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping, mille kostja ütles tühiselt üles ning mille tulemusena algatati alusetult täitemenetlus ja seati hüpoteegiga koormatud kinnisasjale keelumärge kostja kasuks. Seega oli eelduslikult poolte vahel sõlmitud ka kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepe. Eeltoodud asjaolude tulemusel on hageja hinnangul tekkinud talle lisaks varalisele kahjule ka mittevaraline kahju. Tühiselt lepingu üles ütlemine ja alusetult täitemenetluse algatamine, mille tulemusel arestitakse alusetult võlgniku vara, on lepingutest tulenevate kohustuste rikkumine. Kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepe ei anna õigustatud poolele mitte üksnes täitemenetluse algatamise õigust, vaid see paneb õigustatud isikule kohustuse algatada täitemenetlus üksnes juhul, kui selleks on õiguslik alus. See tähendab, et kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepe kätkeb endas kohustust hoiduda täitemenetluse algatamisest juhul, kui selleks puudub õiguslik alus ning vastava kohustuse rikkumise puhul võib olla tegemist lepingust tuleneva kohustuse rikkumisega. Võlaõigusseaduse § 134 lg 1 kohaselt võib lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Käesoleval juhul ei leia ringkonnakohus, et eelnimetatud lepingulised kohustused olid suunatud mittevaralise huvi järgimisele. Seega selles osas maakohtu määrus tühistamisele ei kuulu ja jääb muutmata. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuivõrd hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks.
10.Kuivõrd maakohus ei ole menetluskulude jaotust märkinud, ei saa ringkonnakohus resolutsiooni märkida maakohtu menetluskulude jaotust. Kuivõrd määruskaebus esitati üksnes kahju hüvitamise nõude osas ning maakohtu määrus jääb muutmata ehk määruskaebus rahuldamata üksnes mittevaralise kahju nõude osas, jäävad selles osas ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda TsMS § 168 lg 1 alusel. Varalise kahju hüvitamise nõude osas otsustab maakohus menetluskulude jaotuse lõpplahendis. Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse pärast lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.