Kohtulahend

Kohtutäitur edastas 10. oktoobril 2006. a maakohtule kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse koos menetlusdokumentide kättetoimetamise aktiga.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

Menetlusdokumente prooviti kostjale isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 213 sätestab, et tahteavalduse kättetoimetamisel kohtutäituri vahendusel kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta sätestatut ja kohtutäitur võib kasutada kõiki kohtule dokumendi kättetoimetamiseks lubatud viise. Kohtutäituri ametitoiming on tasuline ja KTS 2527 lg 2 järgi tekib tasu saamise õigus pärast kättetoimetamisteatise esitamist kohtule, väljastades kohtutäituri tasu otsuse. Kohtutäitur on need nõuded täitnud ja tasu saamiseks ei sätesta seadus lisatingimusi. TMS § 2 lg 16 järgi on kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta täitedokumendiks. Ringkonnakohus leidis vääralt, et täituritasu väljamaksmisel ei ole kohus kohustatud isikuks. Rikutud on KTS §-s 28 sätestatut. Viidatud paragrahvi kohaselt võib kohustatud isik esitada kaebuse kohtutäituri tasu ebaõige määramise kohta kohtutäituri büroo asukoha järgsele maakohtule talle kohtutäituri tasu otsuse esitamisest alates ühe kuu jooksul.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

TMS §-d 212-216 reguleerivad tahteavalduse kättetoimetamist, mitte tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamist. See tuleneb selgelt ka TMS § 213 tekstist. TsMS § 306 lg 3 järgi korraldab menetlusdokumentide kättetoimetamist kohus, muu hulgas ka kohtutäituri vahendusel. Menetlusdokumendi kättetoimetamise üldised tingimused kohtutäituri vahendusel sätestab TsMS § 315. Selleks, et kättetoimetamine vastaks seaduse nõuetele, peab kättetoimetamine olema nimetatud paragrahvis sätestatud viisil dokumenteeritud. TsMS § 315 lg 2 esimese lause järgi koostatakse kättetoimetamise kohta kättetoimetamisteatis, millel peavad olema märgitud TsMS § 313 lg-s 3 nimetatud andmed. TsMS § 313 lg 3 järgi tuleb kättetoimetamisteatisel märkida muu hulgas järgmised andmed: 1) dokumendi kättetoimetamise aeg ja koht (lg 3 p 1); 2) dokumendi vastuvõtnud isiku nimi ja allkiri, välja arvatud, kui dokument jäeti seaduses märgitud põhjusel tegelikult üle andmata (lg 3 p 7); 3) dokumendi vastuvõtmisest keeldumise korral märge selle kohta ja dokumendi mahajätmise koha andmed (lg 3 p 5); 4) kui dokument anti üle muule isikule kui saajale, selle isiku nimi, kellele on dokument üle antud, ja põhjus, miks kättetoimetamine toimus sellele isikule (lg 3 p 3). Vastavalt TsMS § 315 lg 2 teisele lausele tagastatakse kättetoimetamisteatis pärast kättetoimetamist viivitamata kohtule. Kolleegium leiab, et TsMS § 306 lg-te 1�3 ja § 315 kohaselt saab kohtutäituri vahendusel menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugeda üksnes siis, kui kohtutäitur on TsMS §-des 306�327 sätestatud kättetoimetamise viise kasutades (erandite kohta vt otsuse p 12) tagastanud kohtule kättetoimetamisteatise, millest nähtub dokumendi kättetoimetamine adressaadile. Kolleegiumi arvates saab menetlusdokumendi kohtutäituri vahendusel kättetoimetatuks (kohtutäituri tasu maksmise tähenduses) lugeda ka siis, kui kohtutäitur on oma menetlusdokumendi kättetoimetamisele suunatud tegevusega täitnud need eeldused, mida TsMS § 317 näeb ette dokumendi avalikuks kättetoimetamiseks. Samas ei keela tsiviilkohtumenetluse seadustik kohtul andmast kohtutäiturile juhiseid konkreetse kättetoimetamisviisi kasutamiseks. Seetõttu oli maakohtul õigus teha täiturile ülesandeks anda dokumendid kostjale üle isiklikult allkirja vastu. Kohtu selline ettekirjutus on põhjendatud, vältimaks asja menetluse venimist tulenevalt TsMS § 412 lg-st 4, samuti TsMS § 415 lg 1 p-st 1. Praegusel juhul ongi maakohus andnud kohtutäiturile ülesande toimetada menetlusdokumendid kätte isiklikult allkirja vastu ja see tähendab, et kohtutäitur ei võinud kasutada muid kättetoimetamise viise.

Samas ei ole maakohtu juhis piisavalt selge, arvestades, et maakohus oli juba teinud toiminguid menetlusdokumentide kostjale üleandmiseks ja tuvastanud, et kostja ei ela rahvastikuregistris märgitud aadressil. Sellises olukorras pidanuks maakohus kohtutäiturit teavitama, et viidatud aadressil kostja kohtu andmetel ei ela. Sellega oleks välditud olukord, kus kohtutäitur tegi menetlusdokumentide kättetoimetamisel asjatuid toiminguid. Samuti tuli kohtul selgitada, et kohtutäituril tuleb juhul, kui kohtu ülesanne (menetlusdokumendi isiklik kättetoimetamine) jäi täitmata, pöörduda kohtu poole uute juhtnööride saamiseks. Siiski ei anna eespool kirjeldatu kolleegiumi arvates alust maksta kohtutäiturile seaduses ettenähtud tasu menetlusdokumendi kättetoimetamise eest, kui tegelikult jäi dokument adressaadile kätte toimetamata. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtutäitur selgitas välja kostja rahvastikuregistrijärgse elukoha (toimiku lk 40) ja püüdis sellel aadressil tagajärjetult kahel korral kostjale menetlusdokumente üle anda (toimiku lk 37). Sellisel juhul oleks kohtutäitur võinud ise küsida kohtult täiendavaid juhiseid ja muu hulgas ka luba toimetada adressaadile menetlusdokument kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu. Kohtutäituri seaduse § 2527 lg 1 kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamise eest tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt kohtutäituri tasu 250 krooni. Kohtutäituri seaduse § 2527 lg 2 järgi on kohtutäituril õigus nõuda tasu pärast kättetoimetamisteatise esitamist kohtule, väljastades kohtutäituri tasu otsuse. Eespool viidatud TsMS § 315 lg 2 ja § 313 lg 3 kohaselt peab kättetoimetamisteatisest muu hulgas nähtuma dokumendi kättetoimetamise aeg ja koht. Nendest normidest tuleneb see, et kohtutäitur võib nõuda menetlusdokumentide kättetoimetamise eest tasu vaid siis, kui menetlusdokument on adressaadile kätte toimetatud. Kohtutäitur on kohtutäituri seaduse § 2 lg 1 kohaselt avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik. Kohtutäituri sissetulek kujuneb KTS §-de 21 jj järgi tema ametikohustuste täitmise tulemustest lähtuvalt (vt nt § 23 lg 3). Seega on kohtutäituri seadusest tulenevalt kohtutäituri kanda kohtutäituri tasu mittesaamise riisiko, kui tema ametikohustuste hulka kuuluva toimingu tegemine ei vii sihile. Kuna menetlusdokumentide kättetoimetamine kuulub kohtu sellekohase korralduse alusel TsMS §-dest 306 ja 315 lähtuvalt kohtutäituri ametikohustuste hulka ning kohtu eespool kirjeldatud juhisest ei saa välja lugeda seda, et kohtutäitur pidi kättetoimetamist üritama üksnes kohtu viidatud elukoha aadressil, pidanuks kohtutäitur tegema täiendavaid toiminguid, saavutamaks menetlusdokumendi kättetoimetamist allkirja vastu ja tagastama adressaadi allkirjaga varustatud teatise kohtule. Ta võis menetlusdokumendi adressaadile kätte toimetada tulenevalt TsMS §-st 309 mis tahes kohas. Sel juhul oleks olnud käesolevas lõigus viidatud kohtutäituri seaduse sätted aluseks kohtutäiturile kohtutäituri tasu maksmiseks. Kolleegium märgib, et TsMS § 315 lg 1 teises lauses sätestatu, mille kohaselt märgib kohtukantselei ametnik toimikusse, millal ja millisel aadressil saatmiseks on dokument üle antud, omab üksnes tähendust toimiku täitmiseks juhtudel, mil kohtule on teada dokumendi vastuvõtja (eeldatavalt õige) aadress, kinnitamaks nn kättetoimetamismenetluse toimumist. See säte ei tähenda, et kui poole aadress ei ole teada, ei ole võimalik kohtutäiturit menetlusdokumendi kättetoimetamiseks kohustada või et kohtul on võimalik kohtutäiturit kohustada menetlusdokumendi kättetoimetamist korraldama vaid sel teadaoleval aadressil.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.