Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Egon Konsand
Määruse tegemise aeg ja koht
23. mai 2007 Tartu
Tsiviilasja number
2-06-7434
Tsiviilasi
OÜ Majanduskaitse Büroo pankrotiavaldus V.O. i vastu
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. septembri 2006 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Majanduskaitse Büroo määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib edasi kaevata 15 päeva jooksul Riigikohtule alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
Tartu Maakohus jättis 10.07.2006 otsusega OÜ Majanduskaitse Büroo pankrotiavalduse V.O. i vastu rahuldamata. Kohtuotsus jõustus 14.08.2006. Pankrotiseaduse (PankrS) § 150 lg 3 kohaselt kui pankrotimenetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma pankrotiavaldusest loobub, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. PankrS § 150 lg 1 p 3 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks muuhulgas ajutise halduri tasu. Käesoleva pankrotiasja menetluskuludeks on ajutise halduri tasu ja ajutise halduri poolt pankrotimenetluse läbiviimiseks tehtud kulud. Ajutine haldur Ene Ahas taotles ajutise halduri tasu summas 13 433 krooni (bruto) ja hüvitise ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks summas 1971.72 krooni, kokku 15 404.72 krooni väljamõistmist. Tartu Maakohus mõistis 20.09.2006 määrusega OÜ-lt Majanduskaitse Büroo välja ajutise pankrotihalduri E. Ahase kasuks 15 404.72 krooni ajutise halduri tasu ja kulude katteks. Määruse kohaselt on halduri poolt taotletud töötasu ja kulud põhjendatud ning vajalikud, samuti vastavuses pankrotimenetluse ülesannete mahu, keerukuse ja ajutise halduri kutseoskustega. Taotletav tasu on kooskõlas ka justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 §-s 2 sätestatud ajutise pankrotihalduri tasu arvestamise alustega. Seega tuleb ajutise halduri tasu ja pankrotimenetlusega seotud kulud taotletud ulatuses välja mõista võlausaldajalt.
OÜ Majanduskaitse Büroo esitas määrusekaebuse, milles palub Tartu Maakohtu 20.09.2006 määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt ei ole võlausaldaja loobunud pankrotiavaldusest. Kohtuistungil 20.06.2006 taotles võlausaldaja esialgselt menetluse peatamist, millega olid ka nõus nii ajutine pankrotihaldur kui ka võlgnik ise. Menetluse peatamise ettepanek tehti selleks, et anda võlgnikule võimalus oma võlgnevused tasuda, kuid kuna kohus ei nõustunud menetlust peatama jäi võlausaldaja oma pankrotiavalduses toodud seisukohtade juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankrot. Antud kokkulepet ei saa pidada pankrotiavaldusest loobumiseks, kuna kokkuleppe eelduseks oli see, et pankrotimenetlus peatatakse. Kokkuleppe p 3 kohaselt kinnitas OÜ Majanduskaitse Büroo, et peatab kokkuleppe täitmisel pankrotimenetluse ning pankrotimenetluse kulud jäävad võlgniku kanda. Kuna pankrotimenetlust ei olnud võimalik peatada, soovis võlausaldaja pankroti väljakuulutamist ega loobunud pankrotiavaldusest. Kokkuleppe p 3 kohaselt tuleb pankrotimenetluse kulud kanda võlgnikul. PankrS § 3 lg 2 alusel kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui nimetatud seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kannab menetluskulud isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et pankrotiavalduse rahuldamisel tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast ning sama paragrahvi lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kuna võlgnik oli maksejõuetu ja võlausaldaja soovis pankroti väljakuulutamist, tulnuks kohtul vastavalt asjaoludele, kas kuulutada välja pankrot või lõpetada menetlus raugemise tõttu. Kokkuleppe kohaselt tuli pankrotimenetluse kulud kanda võlgnikul. Eeltoodud põhjustel on valesti kohaldatud PankrS § 150 lg 3 ja määratud pankrotimenetluse kulud võlausaldaja kanda.
V.O. on esitanud ringkonnakohtule kirjaliku vastuse, milles märgib, et ei pea määruskaebust põhjendatuks.
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kuna vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, siis ei pea ringkonnakohus tulenevalt TsMS § 654 lg 6 vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. TsMS § 173 lõikes 1 sätestatakse, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 178 lõikele 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Asja materjalidest nähtub, et maakohus on menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kindlaks määranud oma 10.07.2006 otsuses, märkides resolutsioonis, et pankrotimenetluse kulud jäävad võlausaldaja OÜ Majanduskaitse Büroo kanda. Nimetatud kohtuotsust ei ole menetlusosalised vaidlustanud ning otsus on jõustunud 14.08.2006. Maakohtu 20.09.2006 määrusega, mis on käesoleval juhul määruskaebuse esitamisega vaidlustatud, on vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 kindlaks määratud kohtuotsusega OÜ Majanduskaitse Büroo kanda jäetud menetluskulude rahaline suurus. Nimetatud määrusega ei ole kindlaks määratud menetluskulude jaotust poolte vahel, nagu määruskaebuse esitaja seda ekslikult leiab. Kuna määruskaebuse esitaja ei ole vaidlustanud maakohtu 10.07.2006 otsust menetluskulude OÜ Majanduskaitse Büroo kanda jätmises, siis ei saa ta tulenevalt TsMS § 178 lg 1 ka vaidlustada maakohtu 20.09.2006 määrust tuginedes asjaolule, et menetluskulud on jäetud OÜ Majanduskaitse Büroo kanda ebaõigesti. TsMS § 174 lg 1 korras tehtud määruse vaidlustamise aluseks saaksid olla üksnes need asjaolud, mis puudutavad kohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude koosseisu ja rahalist suurust, kuid määruskaebuse esitaja ei ole nende osas esitanud ühtegi vastuväidet. Eeltoodud asjaoludel puudub maakohtu 20.09.2006 määruse muutmiseks või tühistamiseks alus.
Egon Konsand kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.