Tsiviilasi nr.2-07-3857
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aivar Pellja
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-07-3857
Tsiviilasi
XX hagi T. K. ja R. R. vastu võlgnevuse 18 887,07 krooni nõudes.
Menetlusosalised ja nende
Hageja : XX Esindaja: M. L. Kostja : T. K.
Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
esindajad Menetlusvorm
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §113, §101 lg.1 pp.1,3,4§ 142, 145 lg 1 ja §396, ning TsMS §162,§165 lg 3 §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada XX hagi T. K. ja R. R. vastu täies ulatuses. Välja mõista T. K. (is.kood xxxxxxxxx) ja R. R. (is.kood xxxxxxxxx) solidaarselt laenulepingu järgi võlgnevus summas kaheksateist tuhat kaheksasada kaheksakümmend seitse (18 887) krooni 07 senti X kasuks.
Kõik asjas kujunevad menetluskulud jätta kostjate kanda.
TSMS § 174 lg 1 ja 2 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (23.05.2007.a.). Kostja võib juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks või TsMS § 415 lg.1 pp.1-3 sätestatud asjaolude esinemisel, esitada 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 16.02.2005.a. sõlmiti poolte vahel laenuleping, mille alusel hageja andis kostjale T. K. laenu summas 25 000 krooni, intressiga 14% aastas laenujäägilt, laenu tagastamise lõpptähtajaga 15.08.2006.a. Lepingu tingimuste kohaselt laenu tagastamine ja intresside maksmine pidi toimuma perioodiliste maksetena, iga kuu 15. kuupäevaks. Laenu tagamine oli tagatud R. R. käendusega 32 500 krooni ulatuses käenduslepinguga nr. Hageja kinnitab, et kostjad pole võlgnevust tasunud, mistõttu palub kostjatelt solidaarselt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 18 887,07 krooni. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1 250 krooni. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluse käik 31.01.2007.a. väljastas kohus kostjatele hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisest arvates. Kostjaid hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.20-22/. Kostjad on menetlusdokumendid kätte saanud /tl.23,26/, kuid ei ole kuni käesoleva ajani kohtule vastanud. Kuna kostjad ei ole kohtule vastanud tuleb asjas
2 (4)
“Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele.
Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.7-13/ on tõendatud, et 16.02.2005.a. sõlmiti poolte vahel laenuleping nr., mille alusel hageja andis kostjale T. K. laenu summas 25 000 krooni, laenuintressiga 16% aastas ning tasumise lõpptähtajaga 15.08.2006.a. Kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti hageja ja kostja R. R. vahel 16.02.2005.a. käendusleping, millega kostja võttis endale kohustuse täita laenulepingust tulenevaid kohustusi, juhul kui, T.K jätab need täitmata. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Kostja kohustus laenu ja intressid tagastama osade kaupa annuiteetmaksetena iga kalendrikuu 15. kuupäeval. Asja materjalidega /tl.18/ on tõendatud, et kostjad pole hagejale intresse ja püsimakseid nõuetekohaselt tasunud. Asja materjalidega on tõendatud, et kostjad võlgnevad hagejale tagastamata krediidina on 17 552,27 krooni. VÕS §397 ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingus sätestatud määrast ja –tingimustest (16% aastas, tasumisega igakuuliselt 15.kuupäevaks), saades intressivõla suuruseks 1 133,19 krooni. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest, saades viivise suuruseks 201,61 krooni. VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostjad on kohustust rikkunud, tuleb kostjatelt hageja
3 (4)
kasuks välja mõista krediidilepingujärgne võlgnevus kogusummas 18 887,07 krooni. Käendus VÕS §142 lg.1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise ees. Asja materjalidega /tl.14-16/ on tõendatud, et laenulepingust tulenevate (T.K) kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti 16.02.2005.a. hageja ja kostja R. R. vahel käendusleping, millega kostja võttis endale kohustuse täita laenulepingust tulenevad kohustused, juhul kui T. K. jätab need täitmata. Käenduslepingu p.5 järgi vastutab käendaja maksimumsummaga 32 500 krooni. Asja menetluses on tuvastatud, et käendaja põhivõlgniku lepingujärgseid kohustusi ei täitnud. Seega on kostjad kohustust rikkunud. VÕS §145 lg.1 sätestavad, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendusleping sätestab käendaja solidaarvastutuse ega fikseeri käendaja piiritletud vastutust. Seega on hageja õigustatud nõudma käendajast kostja suhtes solidaarvastutuse kohaldamist.
Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( edaspidi TsMS ) § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg. 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lõike 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg. 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad hageja menetluskulud jätta kostjate kanda ning kulude väljamõistmise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Aivar Pellja kohtunik 23.05.2007.a.
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.