Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-17-104840 Edasikaebamise õigus Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 ja § 637 lg 21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul kui kohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist.

Kohtu selgitused Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

TCM Estonia OÜ esitas 15.03.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1034,23 euro saamiseks. Kohus edastas võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik XXX XXX esitas vastuväite. Pärnu Maakohus andis nõude üle Viru Maakohtule asja lahendamiseks hagimenetluses.

Hagiavaldus ja hageja seisukohad TCM Estonia OÜ esitas 28.04.2017 Viru Maakohtule hagiavalduse XXX vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 06.09.2016 võlatunnistuse, mille allkirjastamisega kinnitas kostja, et kohustub tasuma hagejale võlgnevuse kokku 706,30 eurot. Kokkuleppe kohaselt moodustab intress 10% aastas ning võla tasumisega viivitamise korral kohustus kostja tasuma viivist 0,06% päevas tasumata summalt. Kostja ei täitnud omapoolseid kohustusi. Seetõttu palub hageja välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 532,80 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 66,49 eurot. Koos hagiavaldusega esitas hageja järgmised tõendid: -

06.09.2016 sõlmitud kokkulepe (t.l 19 pöördel), mille kohaselt andis kostja konstitutiivse võlatunnistuse ja kinnitas, et võlgneb hagejale 706,30 eurot, nõudesummale lisandub 10%

2-17-104840

-

aastas intresse ja võla tasumisega viivitamise korral kohustus kostja tasuma viivist 0,06% päevas; Kokkuleppe lisa - maksegraafik (t.l 20).

Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnistanud, leidis, et võlgnevuse suurus on ülemäära suur. Kostja tunnistas, et võlgnes hagejale 540,50 eurot, hageja nõue 1034,23 eurot on aga kaks korda suurem. Kohus teatas pooltele, et lahendab asja lihtmenetluses ning andis tähtaja täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks. Pooled ei ole täiendavaid tõendeid ega kompromissi esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

2-17-104840 VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei ole palunud viivise vähendamist VÕS § 162 alusel ega üldse tuginenud viivise ebamõistlikule suurusele. Kohus ei tuvastanud ka, et viivise määr oleks mingil põhjusel tühine. Seega leiab kohus, et hageja viivise nõue 66,49 eurot on põhjendatud. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi täies ulatuses ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 532,80 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 66,49 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab kõik menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja palus välja mõista kostjalt 125 eurot riigilõivu ja 270 eurot õigusabi kulud. Kohus leiab, et hageja õigusabi kulud 270 eurot on põhjendatud TsMS § 175 lg 1 alusel. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud kokku 445 eurot. TsMS § 174 lg 1 alusel tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras menetluskulude summalt alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.