Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1(6)

2-17-102988

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Ziip OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja interneti vahendusel 31. märtsil 2014 lepingu nr 30183. Lepingu sõlmimisel võimaldas esialgne võlausaldaja kostjale võtta kiirlaenu. 31. märtsil 2014 esitas kostja laenutaotluse 300 euro saamiseks 90-ks päevaks intressiga 72 eurot laenu perioodiks. Kostja kohustus laenusumma 300 eurot ja intressi 72 eurot tasuma hiljemalt 29. juunil 2014. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude hagejale koos kõikide seadusest ja lepingust nr 30183 p 9 ja nõude loovutamise lepingust nr 270314 tulenevate õigustega. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus summas 330 eurot, millest laenu põhiosa summas 202,41 eurot, laenu intress summas 72 eurot, viivis summas 45,69 eurot, võla sissenõudmise kulud 9,90 eurot; samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates hagiavalduse 2(6)

2-17-102988 esitamisest, kuni põhinõude summa 202,41 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Juhul, kui kohus peaks leidma, et esialgse võlausaldaja ja kostja vahel ei ole sõlmitud kehtivat laenulepingut või laenuleping on tühine ja kohus ei rahulda hageja nõuet kostja vastu, mis tuleneb laenulepingust nr 30183, siis alternatiivse nõudena esitab hageja kostja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude summas 248,56 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt sellisel juhul välja mõista alates hagiavalduse esitamisest, kuni põhinõude summa 202,41 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavaldus alternatiivse nõude osas tuleb rahuldada. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjale koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja § 436 lõikest 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega ( RKTKo nr 3-2-1-122-08, p 19; RKTKo nr 3-2-1-116-10, p 40; RKTKo 3-2-1-106-13, p 24; RKTKo 3-2-1-32-06, p 14). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 86 lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg 3 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel.

3(6)

2-17-102988 Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Esialgne võlausaldaja oli andnud kohaselt laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Käesoleva tsiviilasja toimiku materjalidest nähtuvalt oli 31. märtsil 2014 kostjaga sõlmitud laenuleping, mille kohaselt laenuandja andis kostjale laenu 90-ks päevaks summas 300 eurot, intressiga 72 eurot, krediidikulukuse määraga 151,82% aastas. Eesti Panga kodulehel avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr laenu väljastamise ajal (31. märts 2014) oli 33,96%. Laenulepingu krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui 4 korda. Seega on kostjaga sõlmitud laenulepingust tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, mistõttu on tehing TsÜS § 86 lg 1 tulenevalt tühine. Sellest tulenevalt ei pea kohus lepingu tühisuse tuvastamiseks täiendavalt laenusaaja sundolukorda hindama (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13 p 22). Kuna hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine, ei rahulda kohus hageja nõuet kostja vastu, mis tuleneb laenulepingust nr 30183. Laenulepingu tühisuse tõttu ei ole hagejal õigust nõuda lepingus sätestatud määras ei intressi ega viivist. Hageja on esitanud kohtule alternatiivse taotluse juhul, kui kohus leiab, et laenuleping on tühine. Alternatiivse nõudena on hageja esitanud alusetult saadud summa tagastamist ning seadusejärgse intressi ja viivise väljamõistmist. Kohus on seisukohal, et hageja alternatiivne nõue tuleb rahuldada. VÕS § 1027 sätestab, et isik peab andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Kuivõrd esialgse võlausaldaja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on eeltoodud põhjustel tühine, on kostja kohtu hinnangul saanud hagejalt õigusliku aluseta tasumata 202,41 eurot, milline summa tuleb kostjal hagejale tagastada. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks õigusliku aluseta saadud 202,41 eurot. Hageja taotleb seadusejärgse intressi kostjalt väljamõistmist tuginedes VÕS § 1035. Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi, makstes intressi VÕS § 94 lg 1 sätestatud suuruses. Hageja nõuab laenu kasutamise eest seadusjärgse intressi 90 päeva eest summas 0,19 eurot. Laenu andmise hetkel (so 31.03.2014) kuni käesoleva ajani oli Ametlikes Teadaannetes avaldatud intressimääraks 0,15%. Seega kujuneb laenu kasutamise eest makstava intressi suuruseks 0,19 eurot (300×0,15%/365×90). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi laenu kasutamise aja eest suuruses 0,19 eurot.

4(6)

2-17-102988 VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kuivõrd laenuleping on tühine, saab hageja nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates laenu tervikuna tagastamise tähtajast, s.o alates 30. juunist 2014. Hageja on arvestanud seadusjärgset viivist tagastamata võlgnevuselt (202,41 eurot) perioodil 30. juuni 2014 kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni 18. aprillil 2017 summas 45,96 eurot. Kostjalt tuleb välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras perioodi eest 30. juuni 2014 kuni 18. aprill 2017 summas 45,96 eurot Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenu summa 202,41 eurot, intressi 0,19 eurot ja viivised summas 45,96 eurot, kokku 248,56 eurot. Hageja on taotlenud mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras. Kohus mõistab hageja kasuks välja viivised põhivõlgnevuselt (202,41 eurot) alates 19. aprillist 2017 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuni kostja poolt põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ning kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 75 eurot ja õigusabikulude summas 120 eurot, kokku 195 eurot väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 75 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalik täies ulatuses. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel, et esitatud on masshagi avaldus, mille koostamiseks, sealhulgas vajalike andmete kogumiseks, ei kulu kohtu hinnangul üle kahe tunni. Arvestades hagiavalduse ja asja keerukust üldiselt, on põhjendatud esindaja tunnitasu 60 eurot. Kohus leiab, et kokku moodustavad hageja vajalikud ja põhjendatud õigusabi kulud 120 eurot (60*2). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 195 eurot (75+120). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus mõistab TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

5(6)

2-17-102988 Kohtuotsuse täitmise viis ja kord Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja korra ning kohustab kostjat maksma kohtuotsusega välja mõistetud summad hageja arvelduskontole. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.