OÜ Bronx Wood hagi Peeter Massakas vastu kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu kehtivuse, hinna ja täitmise võimatuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
18 600 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Bronx Wood (registrikood: 10334558) Hageja lepingulised esindajad Ott Lepmets, Kristjan Nõges (e-post: [email protected] ) Kostja Peeter Massakas (isikukood: XXX) XXX Kostja lepinguline esindaja Tiit Vajak (e-post: XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
15. november 2016. a, sekretär Mairit juuresolekul
Sarapson ́i
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Bronx Wood nõue tuvastada raieõiguse võõrandamise lepingu lepingujärgne hind, Peeter Massakase lepingurikkumine ning lepingu täitmise võimatus läbi vaatamata.
2.Jätta rahuldamata OÜ Bronx Wood nõue tuvastada raieõiguse võõrandamise lepingust taganemise avalduse tühisus ja lepingu kehtivus.
4.Määrata Peeter Massakase menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista OÜ-lt Bronx Wood Peeter Massakase kasuks välja menetluskulu 1412,50 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused OÜ Bronx Wood (hageja) esitas 2.06.2016. a Tartu Maakohtule hagi Peeter Massakase (Massakas, kostja) vastu. Hageja palus tuvastada poolte vahel 14. aprillil 2016. a sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu p 3.1 ja 3-2 alusel tasumisele kuuluvaks raieõiguse võõrandamise hinnaks 9300 eurot, tuvastada kostja poolt 29. aprillil 2016. a esitatud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingust taganemise avalduse tühisus ja lepingu kehtivus, kohustada kostjat täitma poolte vahel 14. aprillil 2016 sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingut. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Lepingu täitmise nõude asemel esitas hageja 15.11.2016. a kohtuistungil nõude tuvastada kostja poolne lepingu p 7.8 rikkumine ja edasise lepingu täitmise võimatus. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale Tartu Maakonnas Rõngu vallas Teedla külas asuv XXX kinnistu katastritunnusega XXX, millel asub 5,42 ha metsamaad. 18. jaanuaril 2016. a tegi hageja koostööpartner OÜ Eesti Metsameister metsanduse konsulent A.R. telefoni teel kostjale kinnistul kasvava metsa raieõiguse võõrandamiseks hinnapakkumise summas 8300 eurot. Kostja oli pakkumisest sedavõrd huvitatud, et soovis sarnast hinnapakkumist ka oma teisel kinnistul katastritunnusega XXX kasvavale metsale. Kostja soovis mõlemat kinnistut hõlmavat ühist hinnapakkumist. OÜ Eesti Metsameister ei olnud huvitatud mõlemat kinnistut hõlmava hinnapakkumise tegemisest ja edastas informatsiooni sellisest võimalusest hagejale. Hagejale pakkus kirjeldatud võimalus huvi ning OÜ Eesti Metsameister vahendusel tegi hageja Peeter Massakale mõlemat kinnistut hõlmava ühise hinnapakkumise summas 13 000 eurot. Hageja esitas kirjeldatud hinnapakkumise telefonitsi OÜ-le Eesti Metsameister, kelle esindaja A.R. edastas hageja hinnapakkumise telefonitsi seejärel kostjale. Kostja sai hinnapakkumise kätte ning soovis selles osas oma pojaga läbi rääkida, sest kavatses ühe hinnapakkumisest hõlmatud kinnistu võõrandada oma pojale. 30. märtsil 2016. a võõrandas kostja kinnistu katastritunnusega XXX oma pojale. Võõrandamistehingu järgselt toimus edasine lepingueelne suhtlus hageja esindaja S.R.i ja kostja poja L.M.e vahel. Pooled lähtusid läbirääkimistel OÜ Eesti Metsameister poolt kostjale edastatud 13 000 euro suurusest hinnapakkumisest ja leppisid kokku, et vaatavad mõlemad kinnistud üheskoos üle. 7. aprillil 2016. a korraldasid hageja ja kostja kohtumise, mille juures viibis ka kostja poeg ning OÜ Eesti Metsameister metsahindaja K.H.. Pooled vaatasid mõlemad kinnistud ühiselt üle ja jõudsid arusaamale, et kostja kinnistule tuleb tellida uus metsamajandamiskava, misjärel hageja saab esitada mõlema kinnistu eest suurema ühise hinnapakkumise kui 13 000 eurot. Pooled kohtusid uuesti 14 aprillil 2016. a hageja koostööpartneri OÜ Eesti Metsameister Lõuna-Eesti peakontoris, mis ajaks oli hageja tellinud kinnistule uue metsamajandamiskava. Tunnistajatena viibisid kohapeal OÜ Eesti Metsameister metsahindaja K.L. ja juhataja T.L.. Kohtumisel teavitas hageja, et uue metsamajandamiskava alusel on pakutav hind mõlemal kinnistul kasvava metsa raieõiguse võõrandamise eest kokku 17 800 eurot, s.o 9300 eurot endiselt kostjale kuuluval kinnistul kasvava metsa raieõiguse eest ja 8500 eurot kostja pojale võõrandatud kinnistul kasvava metsa raieõiguse eest. Kostja võttis 9300 euro suuruse pakkumise vastu ja sõlmis hagejaga kinnistul kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping summas 8500 eurot sõlmiti kostja pojaga. 18. aprillil 2016. a asus hageja lepingut täitma ja kandis kostjale 9300 eurot.
29.aprillil 2016. a esitas kostja hagejale avalduse lepingust taganemiseks. Kostja leidis, et tegelikkuses lasus hagejal kohustus kanda kostja arveldusarvele 18 600 eurot. Kostja
hinnangul oli hageja hilinenud lepingu täitmiseks vajaliku makse sooritamisega niivõrd oluliselt, et see andis õiguse lepingust taganemiseks. 5. mai 2016. a vastuses avaldusele hageja leidis, et kostja avaldus on tühine, kostjaga sõlmitud leping on endiselt kehtiv ning nõudis kostjalt lepingu täitmist. Hageja leidis, et kostja avalduses esitatud väited ei ole kooskõlas poolte tegeliku tahtega lepingu sõlmimise hetkel, vaid ilmestavad lepingu teadlikku väärtõlgendamist, mis on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja andis kostjale lepingu täitmiseks täiendava tähtaja 9. maini 2016. a. 9. mail 2016. a kostja teatas, et keeldub lepingu täitmisest. Hageja leiab, et lepingu sõlmimisel hagejat esindanud S.R. ei olnud piisavalt hoolas. Kogenematuse tõttu ei pööranud ta hageja poolt ette valmistatud lepingu tekstile piisavalt tähelepanu ning eksis lepingu blanketile jäetud lünkade täitmisel. S.R. täitis kogemata dubleerivalt lepingu punkti 3.2, mis käsitleb lepingu hinna tasumise korda, tekitades nii moodi lepingu punktide 3.1 ja 3.2 vahel vastuolu. S.R.i eksimus jäi lepingu sõlmimisel ka kostjal märkamata. Ekslikult kirja pandud lepingu punkti 3.2.1. järgi oli lepingu sõlmimise hetkeks kostja isiklikult arveldusarvele hageja poolt just kui kantud juba 9300 eurot. Tegelikkuses ei olnud 9300 euro suuruse makse soovitamine enne lepingu allkirjastamist poolte tahteks ega sellest tulenevalt ka hageja lepinguliseks kohustuseks. Poolte tegeliku kokkuleppe kohaselt tuli hagejal sooritada üksnes ühekordne 9300 euro suurune makse nelja päeva jooksul alates lepingu allkirjastamisest. Kostja vastus Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole hagejaga kunagi läbirääkimisi pidanud ega hagejalt pakkumisi saanud, kostja ei ole kunagi pidanud läbirääkimisi ka A.R.i nimelise isikuga. A.R. ei ole kunagi esitanud kostjale pakkumist 13 000 euro peale. Kostja on raieõiguse müügi osas kohtunud ja pidanud läbirääkimisi OÜ Eesti Metsameister esindaja S.R.iga. Hageja nimi ilmus esmakordselt raieõiguse võõrandamise lepingusse ja oli kostja jaoks üllatav. Kostja ei ole ka volitanud OÜd Eesti Metsameister esindama end raieõiguse võõrandamisel või vastava teabe edastamisel kolmandatele isikutele. S.R. lubas korduvalt esitada kostjale kirjalik pakkumine, kuid ei teinud seda. Raieõiguse lepingu sõlmimise juures viibisid kolm isikut – S.R., kostja ja kostja poeg L.M.. T.L. ja K.L. viibisid küll samas ruumis, kuid ei osalenud lepingu sõlmimisel ja tegelesid oma asjade ajamisega. Lepingu koostas ning kõik lahtrid täitis S.R., kostja vaid allkirjastas lepingu. Kostja ei tulnud selle peale, et on võimalik lepingusse kahte erinevasse kohta kirja panna erinevad hinnanumbrid. Kostja jaoks oli oluline punkt, kus oli kirjas maksesumma koos tähtajaga. Vaieldamatu asjaolu on, et kostjale kuuluva raieõiguse harilik väärtus ületab 15 000 eurot. Kostja on tagastanud hagejale tema poolt tasutud 9300 eurot. Kostja sai uut metsamajandamiskava koostades aru, et raieõigus maksab üle 15 000 euro ja seetõttu sai lepingusse kokku lepitud hinnaks 18 600 eurot, nagu see nähtub ka lepingu punktidest 3.1 ja 3.2. Ei ole ühtki mõistlikku põhjust, miks hageja esindaja oleks pidanud nimetatud punktidesse kirja panema kaks makset, kui selles ei olnud poolte vahel kokku lepitud. Tulenevalt raieõiguse lepingu punktist 8.4. ei oma raieõiguse lepingu tõlgendamise koha pealt poolte lepingueelsed läbirääkimised ja hageja või kolmandate isikute esitatud pakkumised õiguslikku tähendust. Lepingut tuleb tõlgendada sellisena, nagu ta olemas on, arvestades raieõiguse tegelikku maksumust. Raieõiguse tegelik väärtus on oluliselt üle 9300 euro ja seetõttu on oluliselt madalama hinnaga tehing tühine. Kostjale teadaolevalt on XXX kinnistu raieõiguse harilikuks väärtuseks üle 15 0000 euro, hageja väidetel on õiglane hind 9 300 eurot. Kui raieõiguse väärtus on üle 15 000 euro, on tehing tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 2 p 1 ja p 2 alusel vastuolu tõttu heade kommetega, kuna tehing on tehtud kostja jaoks äärmiselt
ebasoodsatel tingimustel, pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ja hageja metsandusala asjatundjana teadis, et kostja teeb sellise tehingu tulenevalt oma kogenematusest. Raieõiguse müügi tehing on perekonnaseaduse (PKS) § 26 lg 1, § 31 lg 1 ja TsÜS § 87 alusel tühine, kuna raieõiguse müügiks puudus abikaasa nõusolek. Kostja on abielus J.M.ga alates 3. aprillist 1982. Kostja omandas XXX kinnistu asjaõiguslepinguga 5. veebruaril 1998. a. Hageja oli teadlik, et kostja abielus isikuna ei ole XXX kinnistu ainuomanik, kuid kinnitas metsandusala spetsialistina kostjale, et see ei oma raieõiguse müügi juures tähtsust, kuna kostja abikaasa ei olnud omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud. Kostja abikaasa ei ole tehingut heaks kiitnud. Raieõiguse müügi tehing on tühine, kuna XXX kinnistu oli tehingu teostamise ajal koormatud hüpoteegiga ja raieõiguse müügiks puudus hüpoteegipidaja nõusolek. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 333 sõnastusest tuleneb üheselt mõistetavalt, et kinnistu väärtuse vähenemine kui tehingu tagajärg ei tohi saabuda, mistõttu tehing on TsÜS § 87 lg 1 järgi tühine.
KOHTU SEISUKOHT
1.Kohus leiab, et hageja nõue tuvastada raieõiguse võõrandamise lepingu lepingujärgne hind ning täitmisnõude asemel esitatud nõuded tuvastada kotjapoolne lepingurikkumine ning lepingu täitmise võimatus tuleb jätta läbi vaatamata. 1.1 Hageja palub tuvastada raieõiguse võõrandamise lepingu lepingujärgne hind, milleks hageja arvates on 9300 eurot. Hageja esitas koos sellega ka lepingu täitmise nõude lähtuvalt nimetatud müügihinnast. Kohus leiab, et juhul, kui hageja esitab lisaks sooritushagile tuvastushagi, mille eseme kohta tuleb nagunii teha otsustus sooritushagi kohta tehtava kohtulahendi põhjendustes, on tuvastushagi ja sooritushagi käsitatav sama hagina samade poolte vahel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 5 alusel tuleb keelduda menetlemast hageja nõuet tuvastada lepingujärgne hind, kuna sama vaidlus tuleb lahendada hageja sooritusnõude (lepingu täitmise nõude) lahendamisel nagunii (vt Riigikohtu 28. septembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-16, p 12).
1.2.Täitmisnõude asemel esitas hageja nõuded tuvastada kostjapoolne lepingurikkumine ning lepingu täitmise võimatus. Tuvastushagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta üritab hagiga saavutada, ning kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena selle eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on TsMS§ 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (Riigikohtu 9. märtsi 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 13). Kohus leiab, et lepingujärgse kohustuse rikkumise tuvastamine ning lepingu täitmise võimatuse tuvastamine ei ole iseseisva tuvastushuvi aluseks. Hageja on 7.11.2016 kohtuistungil viidanud, et võimaliku kahju osas otsustatakse hiljem. Hageja eesmärk on näidata oma lepingupartnerile, et nemad ei olnud süüdi ning ei rikkunud lepingut tahtlikult. Käimasolevas kohtumenetluses ei ole hageja soovinud kahju hüvitamise nõuet esitada. Hageja huvi tuvastusnõude esitamiseks on ebaselge.
2.Kohus leiab, et nõue tuvastada raieõiguse võõrandamise lepingust taganemise avalduse tühisus ja lepingu kehtivus tuleb jätta rahuldamata.
2.1.Vaidlus puudub selles, et pooled sõlmisid 14. aprillil 2016. a kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu (tl 9-13). Tegemist on lepinguga, mis vastab võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 339 sätestatud rendilepingu tunnustele. Pooled vaidlevad selle üle, milline oli raieõiguse võõrandamise eest kokku lepitud hind, kas hageja rikkus lepingut, jättes kokku lepitud hinna tasumata ning kas kostja on lepingust kehtivalt taganenud. Samuti on kostja tuginenud lepingu tühisusele.
2.2.Kohus hindab esmalt kostja vastuväiteid lepingu tühisuse osas. Kostja tugineb kolmele alternatiivsele lepingu tühisuse alusele: vastuolu heade kommetega (TsÜS § 86 lg 2 p-d 1 ja 2), abikaasa nõusoleku puudumine (PKS § 31 lg 1) ning vastuolu seadusega (AÕS § 333, TsÜS § 87 lg 1 ). Kohus leiab, et leping ei saa olla tühine vastuolu tõttu heade kommete või seadusega (AÕS § 333). Vastuolule heade kommetega on kostja soovinud tugineda juhul, kui kohus asub seisukohale, et kokku lepitud raie maksumus oli 9300 eurot. Antud juhul asub kohus seisukohale, et kokku lepitud raie maksumus oli 18 600 eurot (vt otsuse p-d 2.3.-2.6). Seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on TsÜS § 87 lg 1 järgi tühine vaid juhul, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. AÕS § 333 kohaselt on hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul õigus koormatud kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada, kui ta sellega ei vähenda koormatud kinnisasja väärtust ega kahjusta hüpoteegipidaja õigusi muul viisil, välja arvatud juhul, kui see toimub korrapärase majandamise tulemusena. Kohus leiab, et AÕS §-s 333 sätestatud keelu vähendada koormatud kinnisasja väärtust eesmärgiks ei ole tuua kaasa kinnisasja väärtust vähendavate tehingute tühisus. Õiguskaitsevahendid kinnisasja väärtuse vähenemise ärahoidmiseks ning kinnisasja väärtuse vähenemisel on sätestatud AÕS §-des 334 ja 335. PKS § 31 lg 1 kohaselt on abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui abikaasa, kelle nõusolekuta või osaluseta tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. Kostja on abielus J.M.ga alates 3. aprillist 1982 (abielutunnistus tl 33). Kinnistusraamatu väljavõttest (tl 32) nähtuvalt omandas kostja XXX kinnistu 5. veebruari 1998 asjaõiguslepinguga. Kinnistu omandamise ajal kehtinud PKS1994 § 14 lg 1 kohaselt oli abielu kestel omandatud vara abikaasade ühisvara. Hageja ei ole vaidlustanud, et tegemist ei ole kostja ja tema abikaasa ühisvaraga. Seega eelduslikult kuulub XXX kinnistu kostja ja tema abikaasa ühisvara hulka. Vaidlus puudub selles, et tehing tehti kostja abikaasa osaluseta, kostja väitel ei ole abikaasa tehingut heaks kiitnud. Hageja tugineb sellele, et omandas kasvava metsa raieõiguse heauskselt alates lepingu objektiks oleva metsa oma valdusse saamisest, nagu seda sätestab AÕS § 95 lg 1. Kohus leiab, et hageja viide heausksele omandamisele ei ole asjakohane. Heauskne omandamine saab toimuda üksnes juhul, kui võõrandaja ja omandaja vahel on kehtiv omandi üleandmise kokkulepe. Samuti kohaldatakse AÕS §-i 95 üksnes vallasasjade omandamisele. Kasvav mets on TsÜS § 54 lg 1 järgi kinnisasja oluline osa. Heauskselt on AÕS § 95 lg 1 järgi võimalik omandada mahavõetud metsa, mis on TsÜS 50 lg 2 järgi vallasasi. Antud juhul ei olnud hageja raieõigust veel teostanud. Olenemata sellest, kas leping on kehtiv või mitte, jääks hagi rahuldamata; lepingu kehtivuse korral kohus leiab, et kostja on lepingust kehtivalt taganenud.
2.3.Lepingu p 3.1. kohaselt MÜÜJA müüb ja OSTJA ostab kinnistusraamatu registriosa nr XXX all registreeritud kinnistu koosseisus oleva katastriüksuse tunnusega XXX kasvava metsa raieõiguse hinnaga 9300 (9300€) eurot. Lepingu p 3.2.1. kohaselt oli tasumisele kuuluvast summast 9300 eurot ostja üle kandnud Peeter Massakase kontole ning müüja kinnitas selle saamist. Lepingu p 3.2.2. kohaselt tasumisele kuuluvast summas 9300 eurot kohustus ostja üle kandma Peeter Massakase kontole nelja päeva jooksul alates lepingu allkirjastamisest. Hageja arvates leppisid pooled kokku hinnas 9300 eurot, kostja arvates hinnas 18 600 eurot.
2.4.Lepingu tõlgendamist reguleerib VÕS § 29. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Poolte ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus on TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt poolel, kes sellele tugineb. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka VÕS § 29 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab VÕS § 29 lg 4 järgi lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (vt
Riigikohtu 18. juuni 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-14, p 13). Kuna hageja väidete kohaselt oli poolte ühiseks tahteks lugeda lepingu hinnaks 9300 eurot, lasub hagejal selle väite tõendamise kohustus.
2.5.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud poolte ühist tahet, mille kohaselt oleks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu hinnaks 9300 eurot. Hageja tugineb lepingueelsetele läbirääkimistele, lepingupoolte käitumisele enne ja pärast lepingu sõlmimist ning esindaja eksimusele lepingu täitmisel. Hageja väitel tehti kostjale telefoni teel esmalt üksnes vaidlusalust XXX kinnistut hõlmav hinnapakkumine summas 8300 eurot ning hiljem veel teist kinnistut hõlmav ühine hinnapakkumine summas 13 000 eurot. Kostja vande all antud seletuste kohaselt ei ole talle telefoni teel XXX kinnistu kohta hinnapakkumist tehtud. Kostjale väidetavalt hinnapakkumised teinud tunnistaja A.R.i vande all antud ütlustest ei nähtu selgelt, millistes summades hinnapakkumised ta on kostjale teinud. Seega ei ole kohtu hinnangul tõendatud, kas ja millises summas on kostjale kinnistu kohta hinnapakkumine tehtud. Nii kostja vande all antud seletustest kui hagejat lepingu sõlmimisel esindanud S.R.i vande all antud ütlustest nähtub, et kostjale ei olnud hind enne lepingu sõlmimist (täpselt) teada. Kostja vande all antud seletuste kohaselt pakuti XXX kinnistu hinnaks 18 600 eurot ning kostja sai aru, et esimesel päeval tehakse üks ülekanne 9300 eurot ning nelja päeva jooksul teine 9300 eurot. Lepingu sõlmimisel hagejat esindanud S.R.i vande all antud ütluste kohaselt sai kostja aru, et kogusummaks oli 9 300 eurot, mis tuli üle kanda hiljemalt nelja päeva jooksul. Lepingu sõlmimise ajal viibisid ruumis veel K.L. ja T.L., kes ei osanud kokkulepitud hinna kohta midagi öelda. Ka tunnistaja K.H., kes käis pooltega metsa üle vaatamas, ei osanud hinna kohta midagi öelda. Seega ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et kokku lepiti hinnas 9300 eurot ning kostja sellest ka selliselt aru sai. Hageja on kohtuvaidluse teesides palunud jätta kostja vande all antud seletused kohtuotsuse tegemisel arvestamata kui ebausaldusväärsed nendes esinevate vastuolude ning kostja huvi tõttu anda enda olukorda parendavaid ütlusi. Kohus hagejaga ei nõustu. Kohus leiab, et kostja vande all antud seletusi ei ole alust pidada ebausaldusväärseks üksnes seetõttu, et kostjal on huvi asja lahendamise vastu tema kasuks. Olulised vastuolud kostja seletustes puuduvad. Kohtu hinnangul ei ole alust pidada tunnistaja S.R.i ütlusi kostja seletustest usaldusväärsemateks. Kohus nõustub kostjaga, et kui tõepoolest oleks saavutatud kokkulepe 9300 euro suuruses summas, jääb arusaamatuks, miks hageja esindaja märkis lepingusse nimetatud summa tasumise kaks korda. Lepingu allkirjastanud hageja seaduslik esindaja on vande all antud ütlustes kinnitanud, et luges lepingu läbi, kuid viga ei märganud. S.R.i vande all antud ütluste kohaselt andis ta sekretärile juhtnöörid, kuidas lepingut täita; lepingu sõlmimisel käidi kõik punkt-punkti haaval läbi. Eeltoodut arvestades ei ole eluliselt usutav, et S.R. hageja usaldusisikuna lepingu täitmisel eksis. Kostja vande all antud seletuste kohaselt tegeles pärast lepingu sõlmimist lepinguga seotud asjaoludega kostja poeg L.M.. Kostja tahet sõlmida leping hinnaga 9300 eurot ei tõenda kohtu hinnangul ka L.M.e käitumine pärast lepingu sõlmimist. Hageja hinnangul näitavad asjaolud, et kostja ega L.M. ei nõudnud puudu oleva 9300 euro tasumist, vaid L.M. soovis tasutud hinnale 5000 eurot juurde ning arutati hinna tõstmise üle, et kostja sõlmis teadlikult tehingu summas 9300 eurot. Kohus hagejaga ei nõustu ning leiab, et kostja hilisem nõustumine väiksema hinnaga ja läbirääkimiste pidamine ei tõenda, et tema tahe oli sõlmida leping hinnaga 9300 eurot.
2.6.Kuna hageja ei ole tõendanud poolte ühist tahet lepingu hinna osas, tuleb VÕS § 29 lg 4 järgi lähtuda lepingu hinna määratlemisel mõistliku isiku positsioonist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et lepingu p-des 3.2.1. ja 3.2.2. märgitud kohaselt tulnuks kasvava metsa raieõiguse ostjal tasuda 9300 eurot kahes osas, kokku 18 600 eurot. Kuigi
lepingu p-s 3.1. oli kokku lepitud raieõiguse müügis hinnaga 9300 eurot, on p-st 3.2. aru saada, et tasumisele kuulus kokku 18 600 eurot: 9300 eurot pidi olema tasutud lepingu sõlmimise hetkel ning 9300 eurot tuli tasuda pärast lepingu sõlmimist. Seega lepingut grammatiliselt tõlgendades oleks lepingujärgne müügihind 18 600 eurot. Seda tõlgendust toetab ka lepingu p 4.6 teise lause sõnastus, mille kohaselt Kui OSTJA ei ole täitnud tähtaegselt punktis 3.2. nimetatud hinna tasumise kohustust, loetakse tema poolt raieõiguse omandamine lõppenuks, samuti p 5.1 sõnastus, mille kohaselt ostjal oli õigus teostada raieõigust alates punktis 3.2. nimetatud summa tasumisest. Kohus on eelnevalt leidnud, et hageja viide oma esindaja eksimusele ei ole eluliselt usutav. Ei ole ühtki mõistlikku põhjust, miks hageja esindaja oleks pidanud panema lepingu p-i 3.2. kirja kaks makset, kui selles ei olnud poolte vahel kokku lepitud. Hageja väide, et lepingu p 3.2.1. kohaselt oleks juba lepingu sõlmimisel pidanud hageja olema kostjale üle kandnud 9300 eurot on iseenesest õige. Samas kostja vande all antud selgituste kohaselt S.R. kinnitas lepingu sõlmimisel, et esimene osamakse tasutakse esimesel päeval. Seega oli kostja veendunud, et esimene osamakse tasutakse lepingu sõlmimisele järgneval päeval. Tunnistajate A.R.i ja S.R.i vande all antud ütlustest nähtub, et XXX kinnistule tehti uus metsakorralduskava, millega seoses hind tõusis. Seega ei lähtutud lepingu sõlmimisel enam kostjale algselt väidetavalt tehtud hinnapakkumistest. Tõendatud ei ole, et kostja oleks hinnaga 9300 eurot nõustunud (vt otsuse p 2.5). Tõlgendades poolte vahel 14.04.2016. a sõlmitud kasvava metsa raieõiguse lepingut mõistliku isiku positsioonist lähtudes kohus leiab, et lepingu hinnaks tuleb lugeda 18 600 eurot.
2.7.VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Viidatud sätte lg 2 p 1 järgi on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist siis, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. VÕS § 188 lg 1 järgi lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kohus leiab, et kokkulepitud hinna tasumata jätmine on oluline lepingurikkumine VÕS § 116 lg 1 p 1 järgi. Üldjuhul tuleb VÕS § 116 lg 4 esimese lause järgi anda alati taganemise eeldusena kohustuse täitmiseks täiendav tähtaeg. Samas ei ole hageja menetluse kestel väitnud, et ta oleks täiendava tähtaja jooksul soovinud pidada läbirääkimisi või lepingut täita nii, nagu kostja seda tõlgendas. Kostja esitatud lepingust taganemise avaldus on hagejale kätte toimetatud, mida kinnitab asjaolu, et hageja on kostjale vastanud 5.05.2016 ja vastuses viidatakse kostja 29.04.2016 avaldusele (tl 18-19). Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja on lepingust kehtivalt taganenud. Menetluskulud
3.Arvestades hagi rahuldamata jäämist jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
4.Vastavalt TsMS § 174 lõigetele 1 ja 2 määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Kostja menetluskulude nimekirja (tl 87-88) kohaselt on tema menetluskuluks lepingulise esindaja kulu kokku 1537,50 eurot. Kostjat esindas menetluses lepinguline esindaja Tiit Vajak, kes osutas õigusabiteenust 12,3 tunni ulatuses hinnaga 125 eurot tunnis. Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 kuuluvad lepingulise esindaja kulud hüvitamisele põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja tasu 125 eurot tunnis on kohtupraktikas peetud tavapäraseks. Lepingulise esindaja
ajakulu vastab üldjoontes tsiviilasja keerukusele ja mahule. Menetluskulude nimekirjas on kostja märkinud 15.11.2016. a kohtuistungil esindamise ajakuluks 4 tundi, kohtuistungi protokollist (tl 74-81) nähtuvalt kestis istung 3 tundi. Sellest tulenevalt vähendab kohus lepingulise esindaja ajakulu 1 tunni võrra ning määrab kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1412,5 eurot (11,3 tundi x 125 eurot). Vastavalt kostja taotlusele kohus märgib, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.