Antti K Invest OÜ (endine ärinimi KIMM Invest OÜ) hagi Katrin Pankin vastu 1538 euro ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
1731,86 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Antti K Invest OÜ (endine ärinimi KIMM Invest OÜ); registrikood 12868293; asukoht Võru tn 110, Tartu linn, Tartu maakond. Hageja esindaja: [email protected]
advokaat
Janar
Kuus;
e-post
Kostja: Katrin Pankin, isikukood XXX; tegelik elukoht teadmata; e-post XXX Menetlus
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta tagaseljaotsusega Antti K Invest OÜ (endine ärinimi KIMM Invest OÜ) hagi Katrin Pankini vastu 1538 euro ja viivise saamiseks rahuldamata.
2.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud Antti K Invest OÜ (endine ärinimi KIMM Invest OÜ) kanda.
Määrata kindlaks, et Katrin Pankini menetluskulud käesoleva tsiviilasjas on null eurot. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.
Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV OSA
1.Antti K Invest OÜ (endine ärinimi KIMM Invest OÜ) esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi Katrin Pankini vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 1538 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 70,82 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS 113 lg 1 sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt soovis hageja osta OÜ-lt K&R Baile köögimööblit ja köögitehnikat vastavalt 24. novembril 2015. a tehtud hinnapakkumisele. Köögimööbel ja köögitehnika pidi tarnitama 2016. a jaanuari esimesel nädalal. Köögitehnika kohta esitas OÜ K&R Baile hagejale 2. detsembril 2015. a arve nr 15123 summas 2326,80 eurot. Hageja tasus OÜ K&R Baile poolt köögitehnika eest esitatud arve 3. detsembril 2015. a. Köögimööbli osas kokkulepitud 1538 eurot palus kostja, kes oli OÜ K&R Baile juhatuse liige, SMS-ga kanda tema isiklikule arveldusarvele. Köögimööbli osas kokkulepitud 1538 eurot tasus hageja 5. jaanuaril 2016. a kostja arveldusarvele. OÜ K&R Baile ja kostja kokkulepitud tähtajaks kaupa ei tarninud, mistõttu taganes hageja lepingust 3. märtsil 2016. a. Hageja palus saadud raha tagastada 7 tööpäeva jooksul. Kostja ei ole käesoleva ajani 1538 eurot tagastanud. Hageja on viivist arvestanud põhivõlalt alates
11.märtsist 2016 kuni 6. oktoobrini 2016 seaduses sätestatud määras kokku summas 70,82 eurot. Hageja leiab, et kuna kostja kui OÜ K&R Baile seaduslik esindaja palus köögimööbli eest saada olev 1538 eurot kanda oma isiklikule arveldusarvele ja hageja seda ka tegi, võib järeldada, et K&R Baile OÜ ja hageja leppisid kokku kohustuse osalises täitmises kolmandale isikule ehk kostjale.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale e-posti teel kätte toimetatud 24. aprillil 2017. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Hagi tuleb jätta TsMS § 407 lg 6 alusel seega rahuldamata.
4.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja OÜ K&R Baile sõlminud müügilepingu. Müügilepingu kohaselt kohustus OÜ K&R Baile andma hagejale üle köögimööbli ja köögitehnika. Kostja palvel tasus hageja köögimööbli eest 1538 eurot kostja isiklikule arveldusarvele. Hageja on müügilepingust 3. märtsil 2016. a taganenud. Lepingust taganemise korral peavad lepingupooled võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lg 1 alusel tagastama lepingu alusel üleantu. Seega on hagejal eelkõige tasutud ostuhinna tagastamise nõue OÜ K&R Baile kui teise lepingupoole vastu. Kuna kostja ei ole hagiavaldusest nähtuvalt müügilepingu pool, ei ole hagejal VÕS § 189 lg 1 alusel võimalik kostjalt müügilepingu alusel üle antud 1538 euro tagastamist nõuda.
5.Põhimõtteliselt oleks olukorras, kus kostja on kolmas isik, kelle kasuks müügileping sõlmiti, kostjale üleantu tagastamist võimalik nõuda analoogia alusel alusetu rikastumise sätetega (VÕS § 1030) (vt Riigikohtu 8. mai 2006. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06). Samas saab VÕS § 1030 kohaldada aga üksnes juhtudel, kui leping oli ehtne leping kolmanda isiku kasuks (VÕS § 80 lg 2), s.t juhtudel, kui kolmandale isikule antakse sama lepinguga õigus nõuda lepingu täitmist, kuna ainult sel juhul tekib kolmanda isiku ja talle oma lepingulise kohustuse täitnud lepingupoole vahel soorituskondiktsioon. Ebaehtsa lepingu puhul soorituskondiktsiooni ei teki ning VÕS § 1030 kui soorituskondiktsiooni erisätte kohaldamine ei ole võimalik (vt Riigikohtu 23. novembri 2016. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-107-16, p 12).
6.Hageja on väitnud, et tegemist oli kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepinguga. Tegemist on õigusliku hinnanguga, millega kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt seotud. Hageja on hagis välja toonud asjaolud, et kostja saatis pärast müügilepingu sõlmimist SMS-i, milles palus kanda raha enda kontole. Seega ei nähtu hageja välja toodud asjaoludest, et lepingu sõlmimisel oleks kokku lepitud lepingu täitmises kostjale. See ei tulene ka lepingu olemusest. Kohus leiab, et hageja kirjeldatud olukorras võib olla tegemist täitmisega OÜle K&R Baile, kuivõrd kostja oli juhatuse liikmena äriühingu seaduslik esindaja. Samuti võib tegemist olla VÕS § 79 lg 1 järgse olukorraga, kus võlausaldaja on andnud nõusoleku kohustuse täitmiseks isikule, kes ei ole võlausaldaja. Võimalik on ka see, et lepingupooled leppisid kokku lepingu muutmiseks selliselt, et leping tuli täita kolmandale isikule, st kostjale. Kohtu hinnangul tuleks üldjuhul eeldada, et olukorras, kus võlausaldaja esindaja teatab, et kohustus tuleks täita tema kontole, soovib ta täitmist vastu võtta võlausaldaja esindajana, mitte ei soovi kokku leppida lepingu muutmises selliselt, et ta ise oleks täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik. Samas praeguse asja lahendamisel ei ole tähtis, kuidas täpselt kvalifitseerida lepingu täitmine. Seda põhjusel, et hagiavaldusest ei nähtu, et hageja ja OÜ K&R Baile oleksid kokku leppinud lisaks rahalise kohustuse kostjale täitmisele ka selles, et kostjal on õigus nõuda hagejalt kohustuse täitmist. Seega ei saaks tegemist olla ehtsa lepinguga kolmanda isiku kasuks VÕS § 80 lg 2 järgi, vaid üksnes ebaehtsa lepinguga. Nagu otsuse eelmises punktis märgitud, oleks, kohaldades VÕS § 1030 analoogiat, hagejal kostja vastu tagasinõue üksnes juhul, kui sõlmitud oleks ehtne leping kostja kui kolmanda isiku kasuks. Hagejal ei ole seega ka VÕS § 1030 alusel võimalik nõuda kostjalt kostjale müügilepingu alusel üle antud 1538 euro tagastamist.
7.Hagejal ei ole eeltoodust tulenevalt õigust nõuda kostjalt 1538 euro tagastamist. Hagi tuleb seega jätta rahuldamata. Hagejal on võimalik esitada köögimööbli eest tasutud 1538 euro tagastamise nõue müügilepingu poole, so OÜ K&R Baile, vastu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hageja kanda.
9.Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. Kostja menetluskulude suuruseks tuleb TsMS § 174 lg 1 järgi määrata seega null eurot. Hageja menetluskulud jäävad hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.