Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

3

Kohtuotsuse põhjendused

vahendid kolmandale isikule üle, peab isik möönma, et kolmas isik võib nende vahendite abil ID-kaardi omajana esinedes viimase asemel tahteavaldusi anda, mille puhul tehingu teisel poolel puudub mõistlik alus kahelda selles, et tahteavalduse tegi ID-kaardi omaja. Juhul, kui isik peaks andma enda ID-kaardi ja PIN-koodid teisele isikule üle selleks, et teine isik annaks ID-kaardi omajana esinedes mingi kindla tahteavalduse, peab digitaalallkirja andmise vahendid üle andnud isik arvestama, et isik, kellele ID-kaart üle anti, ei tarvitse piirduda vaid selle allkirja andmisega, milleks allkirjastamise vahendid üle anti. Riigikohus on oma varasemas praktikas asunud seisukohale, et esindusõiguseta esinduse sätteid saab kohaldada analoogia alusel ka juhul, kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid teise isikuna esinedes ja tema identiteeti kasutades (vt Riigikohtu 21. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-16, p 16). Olukorras, kus isik annab vabatahtlikult kõik digitaalallkirja andmise vahendid (ID-kaardi ja PIN-koodid) kolmanda isiku valdusesse, ei ole välistatud analoogia korras volituse andmise regulatsiooni kohaldamine (vt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-d 115 jj, sh § 118 lg 1). Juhul, kui digitaalallkirja andmise vahendite üleandmist analoogia alusel käsitada volituse andmisena, on allkirjastamise vahendite üleandja ja saaja vahelises sisesuhtes antud korralduste rikkumisel samasugune õiguslik tähendus nagu esindatava ja esindaja vahelise sisesuhte rikkumisel (vt TsÜS § 131). Juhul, kui digitaalallkirja andmise vahendite üleandmist ei saa konkreetse vaidluse asjaolude tõttu käsitada volituse andmisena, tuleb kontrollida, ega konkreetsetel asjaoludel ei esine näivusvolituse olukorda TsÜS § 118 lg 2 analoogia tähenduses. TsÜS § 118 lg 2 kohaselt, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana, ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Isik, kes annab teisele isikule üle kõik digitaalallkirja andmise vahendid, peab möönma, et vahendite saaja võib asuda tema nimel allkirju ja tahteavaldusi andma ning isikud, kellega digitaalallkirja andmise abil tehinguid tehakse, võivad eeldada, et allkirju annab isik, kelle nimele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. ID-kaardi ja PIN-koodide osas peavad isikud üles näitama kohast hoolsust, sest tegemist on vahenditega, mille abil on võimalik anda digitaalallkirja, millel on omakäelise allkirjaga samaväärne tähendus.

koode, isegi olukorras, kus H O on ise selle kohta kohtu kinnituskirja andnud. Peretrans OÜ e-äriregistri väljavõttest nähtuvalt on kostja II kostja I asutaja ja tegelik kasusaaja ja kostja II oli kostja I juhatuse liige 01.07.2021-12.10.2022 (dtl 126-129). Kostja I arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on kostja I nimel perioodil 15.10.2021 – 08.04.2022 (kui juhatuse liige oli kostja II) tehtud kostja I nimel 9 laenu tagasimakset (dtl 22). Ei ole eluliselt usutav, et H. O sai kuritarvitada kostja II ID-kaarti ja/või panga konto autentimisvahendeid nii pika aja vältel ilma, et kostja II oleks sellest teadliku olnud või seda aktsepteerinud. Kui kostja I nimel teostas tagasimakseid tollane kostja I seaduslik esindaja kostja II, siis on ta oma tegudega lepingute allkirjastamise kaudu heakskiitnud ja neid tunnustanud. Kohus nõustub hagejaga, et pole välistatud, et kostja I ja kostja II on huvitatud sellest, et oleks välistatud kostja II vastutus, eriti olukorras, kus kostja I ei ole hagile sisulist vastust esitanud ja juhul kui kostjal I kui äriühingul puudub vara laenulepingu täitmiseks, siis oleks välistatud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmine ka kostja II poolt.

6

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise eest on sätestatud VÕS §-s 101.

viivitamine.

7

kostjale I kätte toimetatud 18.12.2023. Seega tuleb lugeda, et kostja I sai laenulepingu ülesütlemise tahteavalduse kätte 18.12.2023.

8

9

alates 08.04.2025 põhinõudelt summas 5729,32 eurot määraga 0,5% päevas tasumata võlgnevuselt kuni põhinõude täitmiseni, kuid kostjalt II mitte rohkem kui 4679,29 eurot. Menetluskulude jaotus

1 0

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.