Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

HAGIAVALDUS JA SELLE PÕHJENDUSED

Hageja esitas 22. aprillil 2005.a kohtusse hagi kostja vastu soojusenergia võlgnevuse 8 900,76 krooni hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest temale kuuluvas elukohas. Igakuiselt on hageja kostjale saatnud arve, millel on kirjas tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Hageja esindaja poolt on kostjale välja saadetud pretensioonid, milles tuletati meelde võlgnevuse olemasolust ja tagajärgedest, mis saabuvad võlgnevuse tasumata jätmisel. Kostja võlg hagejale seisuga 01. märts 2005.a moodustab 8 900,76 krooni. Hageja palub vastavalt TsMS § 4, § 46, § 60, § 61; AÕS § 26, KOS § 13, ES § 37; TsK § 477 ja VÕS § 1027 välja mõista kostjalt alusetult säästetud 8 900,76 krooni, riigilõiv 700.- krooni, kinnistusosakonna tõendi eest 40.- krooni ning õigusabi eest 224.20 krooni.

ASJA KÄIK

Maakohus saatis 26. aprillil 2005.a kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama ühe kuu jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõuded toimetati kostjale kätte 29. aprillil 2006.a. isiklikult, mis leiab kinnitamist allkirjaga. Kohtukutses selgitati kostjale hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.

KOHTUISTUNG

07. mai 2007. aasta kohtuistungil palus hageja esindaja haginõuded rahuldada ja kostjalt välja mõista võlgnevus summas 8 900,76 krooni. Kostja ei ole võlgnevust tasunud, kuigi hageja ja kostja vahel on 13.10.2004.a. sõlmitud kokkulepe võlgnevuse osaliseks tasumiseks summas 6 000.- krooni (tl. 11 – vastavalt kokkuleppele on võlgnevus seisuga 13.10.2004 summas 10 131,06 krooni). Kostja on osaliselt kokkulepet täitnud, kuid võlgnevus summas 8 900,76 krooni on tasumata. Hageja palub hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista võlgnevus 8 900,76 krooni ja sellega kaasnevad kohtukulud. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, kuigi on kohtukutse 21.02.2007.a. kätte saanud isiklikult. Kostja kohtuistungile mitteilmumise põhjused ei ole kohtule teada.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste tõenditega: Ida-Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Kohtla-Järve jaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr. 4469 ärakirjaga (tl. 7); maksekorraldusega nr. 17 (tl. 4) riigilõivu tasumise kohta; Aktsiaseltsi Kohtla-Järve Soojus poolt kohtule esitatud arveldusega (tl. 8) ja arvetega (tl. 10, 12), mille kohaselt K J (K) võlgneb Aktsiaseltsile Kohtla-Järve Soojus tarbitud soojusenergia eest 8 900,76 krooni, samuti hageja ja kostja vahel 13.10.2004.a. sõlmitud kokkuleppega võlgnevuse osaliseks tasumiseks (tl. 11).

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada Kaugkütteseaduse § 8 lg. 1 ja lg. 2 sätteid, mille kohaselt ostab tarbija soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Võrguettevõtja on kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu

tehnilistele võimalustele. Vastavalt Võlaõigusseaduse § 3 p. 3 võib võlasuhe poolte vahel tekkida ka ühe poole alusetust rikastumisest teise poole arvel. Võlaõigusseaduse § 1027 sätete kohaselt peab isik seaduses sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. § 1032 lg. 1 ja 2 kohaselt võib Võlaõigusseaduse § 1028 lg. 1 nimetatud juhul üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja kanda tuleb täies ulatuses panna kohtukulud. Kohus luges tõendatuks, et K J (K), olles korteriomandi, asukohaga Toome pst. 18-43, Kohtla-Järve linnas, omanik, on kohustatud kandma nimetatud korteri kütmise kulu.

MENETLUSKULUD

Hageja taotles menetluskulude väljamõistmist, s.o 700.- krooni hagi esitamise tasutud riigilõiv, omandiõiguse tõendi eest 40.- krooni ja õigusabi eest 224.20 krooni. Hagi on esitatud kohtule 22. aprillil 2005. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMTRS) § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006. a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005. a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud. TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks kohtukulud 740.- krooni (700 + 40) ning kohtuvälised kulud 224.20 krooni. Kohtunik: /allkiri/

Ärakiri õige. Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.