Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Pankrotiseaduse § 85 kohaselt kohustada võlgnikku andma kohtule, haldurile ja pankrotioimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige võlgniku vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- ja kutsetegevuse kohta. PankrS § 89 kohaselt kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus kohaldada kohustatud isikute suhtes sundtoomist või aresti, kui võlgniku kohustatud isikud takistavad pankroti menetlust PankrS § 85-88 sätestatud kohustuste rikkumisega. PankrS § 90, § 19 lg.1 ja 3 alusel loetakse pankrotimenetluses kohustatud isikuks likvideerija Marko Vahesalu. Kohustada võlgniku likvideerijat Marko Vahesalu ́t andma võlgniku vannet 31.05.2007 kell 09.50 Rakveres Rohuaia 8, saalis nr. 2. Korraldada OÜ Gelstein /likvideerimisel/ võlausaldajate esimene üldkoosolek 31.05.2007 kell 10.00 Rakveres, Rohuaia 8 , saalis nr.2. Kohustada võlausaldajate esimesel üldkoosolekul osalema võlgniku likvideerijat Võlausaldajatel teatada halduritele hiljemalt kahe kuu jooksul alates pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik nõudeavaldus, milles märgitakse nõude sisu, alus ja suurus. Samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Nõudeavaldusele kirjutab võlausaldaja alla. Kui nõudeavaldusele kirjutab alla esindaja, lisab ta volikirja või tema esindusõigust tõendava muu dokumendi, juriidilistel isikutel tuleb lisada registrikaardi ärakiri. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud PankrS § 34 lg.1 nimetatud teade, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast kahekuulise tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja; kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pärast pankroti väljakuulutamist võib võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist vastu võtta üksnes haldur. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. Pankroti väljakuulutamise kohta tehakse halduri poolt esitatud pankrotiotsuse alusel märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse ning võlgnikule kuuluvate piiratud asjaõiguste juurde ja õiguse juurde nendele õigustele, kui võib eeldada, et märkuse sisusse kandmata jätmine võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohtuotsuse tehakse teatavaks 16.05.2007 kell 11.00 Pankrotiotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Pankrotiotsus kuulub avaldamisele Ametlikes Teadaannetes ning saadetakse Viru Maakohtu registriosakonnale. Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata 30 päeva apellatsioonkaebuse esitamisega Viru Ringkonnakohtule.

jooksul

otsuse

kättesaamisest

Võlausaldaja avaldus Viru Maakohtu menetlusse saabus 12.04.2007 Maksu- ja Tolliameti Ida Maksu- ja Tollikeskuse avaldus OÜ Gelstein /likvideerimisel/ pankroti väljakuulutamise nõudes. Võlausaldaja avalduse kohaselt on võlgnik jätnud tasumata maksusummad ja neilt arvestatud intressi kokku 996 450 krooni ulatuses. Võlgniku likvideerijaks on maakohtu 18.02.2004 otsusega määratud Marko Vahesalu. Likvideerijale 20.02.2007 esitatud järelpäringule vastuseks teatas Marko Vahesalu, et tal puuduvad teadmised likvideerimistoimingute tegemise kohta. Peale selgituste esitamist lubas likvideerija esitada kohtule nõuetekohase pankrotiavalduse, kuna äriühing on maksejõuetu ja see olukord ei ole ajutine. Võlausaldaja on likvideerija aadressil 27.03.2007 saatnud pankrotihoiatuse võlgnevuse 992 768 krooni tasumiseks. Likvideerija on selle kätte saanud 28.03.2007 ja ei ole selles ettenähtud tähtajaks võlgnevust tasunud ei täelikult ega osaliselt ja ei ole maksuhalduriga ka ühendust võtnud. Seisuga 11.03.2007 on võlg 996 450 krooni. Seisuga 16.05.2007 on võlg 543 078 krooni. Võlausaldaja on veendunud, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tulenevalt menetluse käigus võlgniku poolt avaldatud valmisolekust asuda hüvitama võlga, on võlausaldaja valmis alustama läbirääkimisi konkreetse summa ja tasumise ajagraafiku osas. Võlgniku seisukoht Võlgniku esindaja kinnitab pankrotihoiatuse kättesaamist ja maksejõuetuse olemasolu. Võlgnikul ei ole vastuväiteid pankrotiavalduse rahuldamiseks. Võlgnik ei oska nimetada põhjuseid, miks 2002 .a. jaanuaris lõppes äriühingu tegevus. Võlgniku väitel oli siis äriühingul juba olemas maksuvõlg. Selgitust sellele, miks sügisel 2001.a. 3-4- miljoni krooni eest muretsetud metsamasinatele enam 2002 jaanuaris rakendust ei leitud, ei oska anda. Võlgnik ei oska põhjendada, miks ta ei esitanud õigeaegselt pankrotiavaldust ei juhatuse liikmena ega likvideerijana. Võlgniku kinnitusel toimus tema suhtes sel ajal uurimine maksuameti vastava organi poolt ja kuna talle jäi mulje, et selle uurimise tulemusena tuleb tal nagunii hakata kandma reaalset vanglakaristust, siis sellest tegi ta järelduse et sellega saavad makstud ka võlad. Võlgnik kinnitab, et äriühingu ainus vara on Rakke vallas Salla külas asuv kinnistu, ca 30 ha maatulundusmaad, kuid selle väärtust tänase päeva seisuga ta ei tea. Ajutise halduri aruanne ja järeldused OÜ Gelstein (likvideerimisel) registreeriti äriregistris 22.juuni 2001.a. Harju Maakohtu registriosakonnas, 27.08.2001 viidi üle Viru Maakohtu registriosakonda

Põhikirja kinnitamise aeg 30 .07.2001 Äriühing asutajaks oli T J, kes on ka ainuomanik, kelle osa väärtuseks on 40.000 kr.22.06.2001 kuni 12.09.2001 oli juhatuse liige H R (xxxx); 27.08.2001 kuni 30.03.2004 Marko Vahesalu (xxxx); 30.04.2002 kuni 30.03.2004 on olnud juhatuse liige ka N R (xxxx) ; 30.03.2004 kuni k.o. ajani likvideerija Marko Vahesalu. Nõukogu äriühingul ei ole moodustatud. Põhikirja järgsed tegevusalad on kinnisvaartehingud, kinnisvara haldamine ning hooldamine, metsa ülestöötamine, varumine, töötlemine ning vahendamine, puidu saagimine ja hööveldamine, toitlustamine. Nimetatud on veel 4 positsiooni tegevusalasid. Majandustegevus käis perioodil august 2001 kuni veebruar 2002. Alates veebruarist 2002 on võlgnik oma tegevuse lõpetanud. Järelpärimiste vastusest krediidiasutustelt nähtuvalt on võlgnikul konto SEB Eesti Ühispank a/a xxxx saldo 0,00 kr. Sularahajääki ei ole (aluseks võlgniku seletus ). On omanud kontot AS-s Hansapank a/a xxxx, mis on suletud 08.05.2005 võlgnevuse tõttu pangale. Kokku raha jääk 0 krooni . Võlgniku andmetel puuduvad nõuded kolmandate isikute vastu . Võlgniku andmetel on tal kinnistu: Viru Maakohtu kinnistusosakond nr. 868731 kinnistu nimi Torra Kinnistu koosneb 10 lahusmaatükist. Kinnistu kõik maatükid on sihtotstarbelt maatulundusmaa. Võlgnik on kinnistu omandanud oktoobris 2001. Võlgniku seletuste kohaselt 2001 aastal teostati kinnistul metsaraie. Kinnistu elektroonilisel väljatükil puuduvad kinnistu kohta kanded IV jaos, II jaos on sissekantud Eesti Vabariigi ostueesõigus kinnistule looduskaitseseaduse § 16 alusel. Võlgnik ise ei oska nimetada kinnistu k.o. ajal olevat turuväärtust ning ei olnud nõus kulutama ka vahendeid kinnisvara hinnangule. Ajutine haldur, andmaks hinnangut kinnistu väärtusele kasutas maaregistri avaliku teenust katastritunnuste vaatamiseks, võrdles kinnisvara portaalis Kinnisvaraweb.ee antud piirkonnas pakutavaid maatükke võrdlusmeetodi alusel. Kaheksa lahusmaatüki väärtus kokku võiks olla 205 100.- krooni võrdleva meetodi baasil . Lisaks on kaks lahustükki, millel ühel on õuemaa ja aerofotol näha ka hooned. Võib kujuneda, et kahe lahusmaatüki hinnad on kõrgemad. Kokku on kinnistu hind konservatiivsuse meetodil 346 100.- krooni. Tegelik hind kujuneb avaliku pakkumise käigus ning igal juhul ei ole võimalik, et kinnisvara väärtus võiks olla sellises suurusjärgus mis kataks maksuameti nõude. Võlgniku andmetel käibevara puudub. KOKKU VARAD 346 100.00 krooni

VÕLGNIKU VÕLAD

I järgu nõuded: ei ole II järgu nõuded: Maksu- ja tolliameti nõue seisuga 07.05.2007 on 1 013 274.- krooni, millest põhimaksu summad on 472 748.- krooni ning intressi saldo on 540 526.- krooni. Võlgniku seletuste kohaselt rohkem nõudeid ei ole. Arvestades, et võlgnik on majandustegevuse lõpetanud jaanuaris 2002 , siis oleks ka nõuded käesolevaks ajaks olnud aegunud.

KOHUSTUSED KOKKU 1 013 274.- krooni Maksuamet on revideerinud võlgniku kogu tegevuse perioodi. Maksu- ja tolliameti nõue seisuga 07.05.2007 on 1 013 274.- krooni, millest põhimaksu summad on 472 748.- krooni ning intressi saldo on 540 526.- krooni. Põhimaksu nõue käibemaksu osas pärineb 2002 aasta algusest, mil maksuamet tegi ettekirjutise ning ettekirjutise kohaselt oli seisuga 20.03.2002 käibemaksu võlgnevus summas 461 923.krooni, sellest ajast on juurde määratud intress kuni 07.05.07 seisuga 533554.- krooni, ehk kokku käibemaksu võlgnevus summas 995 478.- krooni. Maksuamet on mitmeid kordi revideerinud osaühingut, mille tulemusel on tehtud ettekirjutisi, mida võlgnik ei vaidlustanud. I revisjon viidi läbi 18.10.2001 kuni 12.11.2001 osaühingu käibemaksu, tulumaksu ja sotsiaalmaksu arvestamise ning tasumise õigsuse kontrollimiseks perioodi 01.07.2000 kuni 31.08.2001 eest. Uuriti metsaraieõiguse müüki, mille tulemusel selgus, et I K T ning J S ei ole müünud osaühingule metsaraieõigust ega neil ei ole makstud raha: I K T summat 120 000.- krooni 30.07.2001 ning J S summat 519 276.- krooni 28.08.2001. Maksuamet leidis, et tehinguid tegelikkuses ei toimunud ning näilikud tehingud on tehtud kokku summas 639 276. – krooni ning kuna tegemist on näiliku tehinguga, siis tuleb tehing tulumaksustada (tegemist on ettevõtja tuluga TMS § 51 lg. 2 p. 3 kohaselt. Näilike tehingute tulemusel suurendas maksuamet 16.novembril 2001 edastatud ettekirjutisega nr. 16.11.2001.a.nr.4-05/ 14-901 osaühingu augustikuu 2001 tulumaksu summas 224 610.krooni ning intress summas 10 377.- krooni. Ettekirjutis vormistati konntrollaktiks 13.11.2001 nr. 4-04/70 - 2863 15.11.2001 seisuga oli osaühingul ettemaks käibemaksu osa ning seega tehti tasaarvestus määratud maksu ja intressi osas. Teine revisjon viidi läbi 03.06.2002 kuni 17.06.2002 osaühingu käibemaksu, tulumaksu, sotsiaalmaksu ja tööstuskindlustuse makse arvestamise ning tasumise õigsuse kontrollimiseks perioodi 01.09.2001 kuni 09.05.2002 eest. Revideerimise käigus on rõhutatud järgmisi olulisi asjaolusid: 29.06.2001 on osaühing esitanud taotluse enda kandmiseks käibemaksu kohustlaseks ning 01.07.2001 on registreeritud osaühing käibemaksukohustuslasena. Osaühing esitas maksuametile käibemaksu deklaratsioone perioodi 01.09.2001 kuni 01.12.2001 eest. Pärast 01.12.2001 osaühing käibemaksu- ega ka tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioone ei esitanud. Revisjon ei tuvastanud, et perioodil 01.12.2001 kuni 09.05.2002 oleks tulnud kinni pidada, arvestada ja üle kanda tulu- ja sotsiaalmaksu. Septembris 2001 on osaühing eksinud käibemaksu kajastamise osas, ehk on tasumisel kuulunud käibemaksu kajastanud enammakstud käibemaksuna ning seega on summa 42 549. –krooni septembrikuu käibemaksuna juurde määratud. Oktoobris 2001 on käibemaksu osas juurde määratud 29 781.- krooni. Novembris 2001 on käibemaksu osas juurde määratud 39 813.krooni. Detsembris 2001 on käibemaksu revisjoni käigus määratud 247 367.- krooni. Jaanuaris 2002 ei tuvastatud käibemaksu määramist. Veebruaris 2002 on käibemaksu revisjoni käigus määratud 144 000.- krooni . Märts-aprill-mai 2002 on maksuameti revisjoni tulemusel näha, et osaühingus majandustegevust ei toimunud, sest käive osaühingul puudub ja ei ole maksustatud ka töötajate pealt maksustamisele kuuluvaid makse. Revisjoni tulemusel kuulus osaühingule juurdemääramisele käibemaks summas 503 510.krooni ning intress 43 271.- krooni.

MAKSEJÕUETUSE PÕHJUSED

Võlgnik ei ole selgitanud, et miks pidi võlgnik jaanuaris 2002 lõpetama majandustegevuse ja müüma võlgnikule kuuluva tehnika. Ajutisel halduril puudub võlgniku 2002 aasta jaanuari kohustuste kohta ülevaade. Jaanuaris 2002 ei olnud maksuvõlga tekkinud, maksuvõlg 2002 jaanuaris tekkis, kui 17.06.2002 kontroll aktiga määrati juurde osaühingule käibemaksu ja käibemaksu intressi. Seega võlgnik tahtlikult oma maksevõimetust ei tekitanud. Äriühingu majandustegevus on seiskunud juba 2002 aasta jaanuaris. 2002 aastal on võlgnik võõrandanud talle kuuluva tehnika, võlgniku omandisse jäi vaid kinnistu. Kuna võlgniku tegevus on olnud aastal 2002 talvel lõppenud siis isegi juhul kui esineks tagasivõitmise või nõudmise võimalusi, on nõuded aegunud vara tagasivõitmise osas ja TSÜS tulenevalt alustel. Pankrotiseaduse kohaselt on tehingud tagasivõidetavad viie aastase aegumisega ning TSÜS alustel võlaõiguslikest tehingutest nõuded kolme aasta jooksul. 17.06.2002 määrati osaühingule juurde täiendav käibemaks summas 503 510.- krooni. Sel ajal oli äriühingul kaks juhatuse liiget, kumbki juhatuse liige ei teinud midagi selleks, et alustada maksuametile võlgnevuse tasumist. Ilmselge on, et võlgnikul olev kinnistu ei kata praegu ega katnud ka 2002 aasta suvel maksuameti nõuet. Veel enamgi, võlgnik oma tegevusetusega on põhjustanud maksuvõla suurenemise intresside osas summas 540 526.krooni. Juhul kui võlgnik oleks õigeaegselt esitanud pankrotiavalduse ei oleks maksuameti ees olnud viivisevõlga. Juhatuse liige oleks pidanud hiljemalt juulis 2002 esitama pankrotiavalduse. Tolleaegne juhatuse liige on hiljem määratud likvideerijaks, ka likvideerijal lasub kohese pankrotiavalduse esitamise nõue äriseadustiku § 210 alusel . Seega pärast 01.augustit 2002 tekkinud maksuintresside eest on vastutav juhatuse liige ja hilisem likvideerija Marko Vahesalu

RASKED JUHTIMISVEAD JA KURITEO TUNNUSTEGA TEOD

Eelnevalt on ajutine haldur kirjeldanud, et pankrotiavaldust ei ole õigeaegselt esitatud. Juhatuse liige ei ole käitunud Äriseadustiku § 180 lg 5 -1 tuleneva nõude kohaselt ja hiljem likvideerija ei ole käitunud Äriseadustiku § 210 kohaselt . Pankrotiavalduse esitamata jätmine on Karistusseadustiku järgi karistatav tegu. Ajutisel halduril puuduvad aruande koostamise seisuga andmed, kas võlgniku esindaja Marko Vahesalu on nõus hüvitama kahju ning seeläbi heastama oma õigusvastast käitumist. Menetluse käigus istungil on võlgnik kinnitanud tahet võlausaldajaga läbirääkimiste alustamiseks ja seega tuleb seda arvestada. AJUTISE HALDURI JÄRELDUSED: Seisuga 07.05.2007 võlgniku kohustused ületavad võlgniku varasid 667 174.- krooni ulatuses ( varad: 346 100.- , kohustused : 1 013 274.- ); Võlgnik on maksejõuetu, sest puuduvad ettevõtet teenindavad rahavood, kuna tegevus on lõpetatud ning kohustused ületavad varasid; On olemas vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ning on võimalus kuulutada välja võlgniku pankrot; Võlgnik lõpetas majandustegevuse 2002 jaanuaris ning juunis 2002 määrati võlgnikule juurdemaksu poole miljoni kroonises summas. Võlgniku faktiline juhataja on jätnud õigeaegselt esitama pankrotivalduses, tekitades sellega äriühingule juurde täiendavaid kohustusi. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused

Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankrotiseaduse § 1 kohaselt on pankrot võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõeutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Lähtudes ajutise halduri aruandes toodud andmetest suudab võlgnik katta oma varaga vaid ca 30% kohustustest ja kuivõrd aktiivset majandustegevust pole toimunud, siis on ka ebareaalne vabade vahendite tekkimine võlgade tasumiseks. Esitatud arvandmete alusel, ja arvestades ka võlgniku kinnitust, et äriühing on pankrotis, leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada. Maksejõuetuse põhjused on aktsepeeritavad ajutise halduri aruandes toodud kujul. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamine toimub eraldi määrusega. TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Võlausaldajal ja võlgnikul ei ole vastuväiteid, et haldurina jätkab Sirje Tael. Kohtunik:

/allkiri/

Marika Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 18. juunil 2007. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.