Tsiviilasi nr.2-06-37748
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-06-37748
Tsiviilasi
XX hagi YOÜ ja T. I. vastu võlgnevuse, summas 94 095,92 krooni, väljamõistmise nõudes. Hageja : XX Hageja volitatud esindaja : R R Kostja : YOÜ
Kuna kostjad ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostjate kahjuks.
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusvorm
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §100, §101 lg.1 pp.6, §113, §115 lg.1,§127, § 142, §145, §361 ning TsMS §162, §165 lg.3, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §442,§444, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada XX hagi YOÜ ja T. I.
vastu täies ulatuses.
Välja mõista YOÜ’lt ja T. I. solidaarselt kapitalirendilepungu järgne võlgnevus kogusummas üheksakümmend neli tuhat üheksakümmend viis (94 095) kroon 92 senti XX (reg.kood xxxxxxxxxxx) kasuks. Menetluskulud jätta täies mahus kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude
proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (16.05.2007.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et hageja ja kostja YOÜ vahel 19.02.2002.a. sõlmitud kapitaliremondilepingu nr.xxxxxxxxxxx kohaselt kohustus kostja tasuma rendiobjekti eest rendimakseid vastavalt lepingus kokkulepitule ning maksegraafikutele. Rendilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti 19.02.2002.a. hageja ja kostja T. I. vahel käendusleping, mille kohaselt kostja T.I kohustus tühistamatult ja tingimusteta maksma hagejale kostja YOÜ poolt kohustuslikult maksmisele kuuluvad, kuid maksmata maksed, viivised ja muud võlgnevused ning täitma muid rahalisi kohustusi hageja ees. Hageja kinnitab, et kostjad pole lepingulisi maksegraafikujärgseid makseid nõuetekohaselt täitnud, ja hageja lõpeta lepingu ühepoolselt, millest teavitas ka kostjaid. Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt võlgnevuse põhisumma seisuga 06.12.2006.a. 47 048,46 krooni ja viivis summas 47 047,46 krooni; s.o. kokku 94 095,92 krooni. Menetluskuludena palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. rahalisi kohustusi hageja ees. Menetluse käik 13.09.2006.a. väljastas kohus kostjatele hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisest arvates. Kostjaid hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib
2 (4)
kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.24-26/. Kuni käesoleva ajani kostjad kohtule vastanud ei ole. Kuna kostjad ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /5-13/ on tõendatud, et hageja ja kostja vahel 19.02.2002.a. sõlmitud kapitaliremondilepingu nr.xxxxxxxxxxx kohaselt kohustus kostja tasuma rendiobjekti eest rendimakseid vastavalt lepingus kokkulepitule ning maksegraafikutele. Rendilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti 19.02.2002.a. hageja ja kostja T. I. vahel käendusleping, mille kohaselt kostja T.I kohustus tühistamatult ja tingimusteta maksma hagejale kostja YOÜ poolt kohustuslikult maksmisele kuuluvad, kuid maksmata maksed, viivised ja muud võlgnevused ning täitma muid rahalisi kohustusi hageja ees. Seega eksisteerib poolte vahel õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) §76 sätestab, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil. Asja materjalidega /tl.15,16/ on tõendatud, et kostjad ei ole lepingut täitnud nõuetekohaselt ning võlgnevad hagejale tekitatud müügikahjumi näol. 47 048,46 krooni. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma võlguoleva summa tasumist. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Vastavalt VÕS § 113 lg 1 loetakse viivise määraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Lepinguga on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks 0,30% päevas ,so 108% aastas, tähtaegselt tasumata summalt. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast, saades seisuga 06.12.2006.a. viivise suuruseks 51 376,92 krooni. Hageja palub välja mõista kostjatelt viivis võlgnevuse põhiosast väiksemas ulatuses s.o summas 47 047,46 krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma viivise tasumist. VÕS §101 lg.1 pp.1,3,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahjude hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kuna kostja on kohustist rikkunud, on hageja
3 (4)
õigustatud nõudma kostjalt kahjude hüvitamist ja viivise tasumist. Seega hageja õigustatud nõudma võlgnevuse summas 47 048,46 krooni ja viivise summas 47 047,46 krooni tasumist. Käendus VÕS §142 lg.1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise ees. Asja materjalidega /tl.14/ on tõendatud, et kapitalirendilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti 19.02.2002.a. hageja ja kostja T.I kohustus tühistamatult ja tingimusteta maksma hagejale kostja YOÜ poolt kohustuslikult maksmisele kuuluvad, kuid maksmata maksed, viivised ja muud võlgnevused ning täitma muid rahalisi kohustusi hageja ees. VÕS §145 lg.1 sätestavad, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Käendusleping /tl.14/ sätestab käendaja solidaarvastutuse ega fikseeri käendaja piiritletud vastutust. Seega on hageja õigustatud nõudma käendajast kostja suhtes solidaarvastutuse kohaldamist. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 47 048,46 krooni ja viivis summas 47 047,46 krooni. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( edaspidi TsMS ) § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg. 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lõike 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg. 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad menetluskulud jätta kostjate kanda ning kulude väljamõistmise, sealhulgas ka riigi kasuks, lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.
A.Kaldma kohtunik 16.05.2007.a.
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.