Tsiviilasi nr. 2-06-28967/21
Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 15.mai 2007 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi KÜ hagi NŠ vastu kohustuse täitmise ja viivise nõudes ning menetluskulude hüvitamises hageja KÜ, reg. XXX asub XXX, kohtuistungil osales volitatud esindaja, advokaat A K kostja NŠ, i.k. XXX, elab XXX, X kohtuistungil osales koos nõustaja, VA asjaolud KÜ on kantud mittetulundusühingute registrisse 28.märtsil 2000. Ühistu põhikirja p. 1.3 järgi on ühistu asutamise eesmärgiks XXX asuva elamu ühine majandamine ja ühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa XXX järgi kuulub kostjale XXX asuva kinnistu XXX mõtteline osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nrXXX. Korteriühistu 31.märtsi 2005 üldkoosoleku otsusega on muu hulgas ühistu kulude 2005 eelarve ja ühistu liikmetele maksete arvestamise alused. hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas 11.oktoobril 2006 kohtule hagi, milles palub kostjalt välja mõista 18 267.54 krooni, s.h. 15 671.45 krooni maksekohustuse täitmiseks ja 2 596.09 krooni viivisena. Kohtuistungil palus hageja mõista kostjalt välja seadusjärgne viivis otsuse tegemise aja seisuga.
Hageja väidab, et kostja on korteriomaniku ja valdajana tarbinud ühistu poolt osutatud teenuseid, kuid jätnud alates 2005 aprillist esitatud arved maksmata. Kostjale esitatud arvetes on kululiikidena osutatud teenused ja tarbimine ning tasu suurus välja toodud. Maksete aluseks on ühistu üldkoosoleku otsused, teenuse tarbimisel mõõturi näit ja muud ühistu põhikirjas ettenähtud alused. Ühistu liikmetele arvestatakse teenuste maht korteri ruutmeetrite järgi v.a. vesi ja kanalisatsioon ja gaas. Elektri tarbimise eest maksavad ühistu liikmed vahetult elektrienergia müüjale; ühistule tasutakse vaid üldelektri eest. Hageja väidab, et on sõlminud elamu majandamiseks ja ühistu liikmetele teenuste osutamiseks teenuste pakkujatega lepingud. Kolmandad isikud ei soovi sõlmida lepinguid korteriomanikega. Hageja on teenuse eest tasunud ning omandanud nõudeõiguse tegeliku tarbija vastu. Pangalaen on ühistule võetud üldkoosoleku otsuse alusel sihtotstarbelisena. Laenu eest parandati elamu katus, laen tuleb korteriomanike poolt ühistu vahendusel pangale tagastada. Hageja väidab, et soojusenergia müüjale kütte eest tekkinud võlgnevuse põhjuseks oli osa ühistu liikmete poolt maksete tasumata jätmine. Võlg tasuti remondifondi arvel. Ühistu liikmetelt kogutakse nüüd remondifondi taastamiseks makseid; võlglased on antud kohtusse. Hageja väidab ka, et kostja on rahalise kohustuse täitmisel alusetult viivitanud. Viivise arvestamisel lähtus hageja korteriühistuseaduses ettenähtud määrast. Hageja palub jätta kohtukulud kostja kanda. kostja seisukoht ja põhjendused Kostja hagi ei tunnista. Väidab, et peatas hagejale maksete tegemise põhjusel, et hageja ei esitanud kostja poolt nõutud dokumentatsiooni. Hageja arvete õigsuses tekkisid kahtlused, kuna ühistu poolt nõutud maksed on 2004 aasta algusest tõusnud hüppeliselt ilma igasuguse argumentatsioonita. Kostja teatas 23.veebruari 2003 ja 22.veebruari 2004 avaldustes hagejale, et temale esitatud arvetes tuleb märkida teenuse osutaja ja viimase rekvisiidid, et kostja saaks teha otsemakseid. 12.märtsi 2004 avalduses teatas kostja, et lõpetab esitatud arvete eest maksmise, kui talle ei esitata tema poolt nõutud korteriühistu dokumentide koopiad. Kostja väidab, et hageja juhatuse liikmed on oma tegevusega põhjustanud ühistule kahju. Juhatuse liikmed on ühistu raha omastanud ja kulutanud seda ebaotstarbekalt, revisjonikomisjoni liikmete hinnangud kostjale esitatud arvetele on vastuolulised. Kostja poolt maksete tasumata jätmine on põhjendatud, kuna tal on ühistu raha kulutamise osas tekkinud põhjendatud kahtlused. Tallinna korteriühistute juhatuste liikmete seas levinud kuritegevus on üldteada asjaolu; samuti asjaolu, et enamus kuritegusid jääb karistamata. Kostja väidab, et soovib tasuda otse teenuse osutajale, mitte ühistu vahendusel, kuna elanikelt kogutud raha ei jõua korteriühistust teenuse osutajateni. Hageja on võtnud pangast 600 000 krooni laenu ilma üldkoosoleku sellekohase otsuseta. Hageja poolt esitatud 8.augusti 2002 üldkoosoleku otsus on võltsitud. Katuse remont korraldati ebaotstarbekalt ning naabermajast oluliselt kallimalt; ka teisi teenuseid ostab ja osutab hageja juhatus ebamõistlikult kallilt. Kostja väidab ka, et hageja on ostnud ebakvaliteetset õigusabi teenust korteriühistute liidult ja teistelt esindajatelt ning selle eest kantud kulutusi ei soovi kostja hüvitada. Kostja väidab, et igasugune viivise nõue on aluseta, kuna hageja on ise põhjustanud talle maksete tasumisest keeldumise.
kohtu seisukoht Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Kostjale kuulub Tallinnas, Sõle 9 asuval kinnistul korteriomand. Korteriomandiseaduse (KoS) § 8 lg. 1 järgi valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset korteriühistu kaudu korteriühistuseaduses (KüS) ja ühistu põhikirjas ettenähtud korras. Pooltel puudub vaidlus selles, et Sõle 9 elamu korteriomanikud on korteriomandi ja kaasomandi esemega seotud õigus- ning majandussuhete korraldamiseks asutanud korteriühistu. KoS § 13 järgi on korteriomanik kohustatud tasuma kaasomandil lasuvad maksud, kandma avalik-õiguslikke reaalkoormatisi ning hüvitama kaasomandi majandamise kulutused. KoS § 15 järgi on kaasomandi valitsemiseks muu hulgas kaasomandi korrapärane korrashoid, kahjukindlustuslepingu sõlmimine, kohase suurusega remondifondi kogumine ja majanduskava koostamine. Korteriühistuseaduse § 1 järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Tsiviilasjas esile toodud asjaoludel on poolte vahel mittetulundusühingu liikmelisusel põhinev õigussuhe. Seega tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda korteriühistuseaduse sätetest. Pooled vaidlevas selles, kas ja millises ulatuses on kostja jätnud täitmata korteriühistuseadusest tuleneva maksekohustuse. Kostja on maksete tasumise lõpetanud 2005 aprillist. KüS § 151 järgi on korteriühistu majandamiskuludeks vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumide hoolduseks loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlbulikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid; remondiks loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorraastet ning paigaldada täiendavaid seadmeid. KüS § 4 lg. 2 järgi sätestatakse korteriühistu põhikirjas muu hulgas korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. Hageja põhikirja p. 6 järgi kannavad elamu majandamise ja hooldamise kulusid ühistu liikmed proportsionaalselt nende omandiks olevate korteriomandite reaalosade üldpinna suuruse osatähtsusele kõigi elamu korteriomandite reaalosade summaarses üldpinnas, kui üldkoosolek ei otsusta teisti. Põhikirja p. 3.2 järgi on ühistu liige kohustatud tasuma põhikirjas sätestatud korras sihtotstarbelisi makseid ning võtma osa elamu majandamise ja hooldamise kulude kandmisest. Ühistu liikmetele saab panna kohustusi ühistu üldkoosoleku otsusega. Hageja 31.märtsi 2005 üldkoosoleku otsusega on muu hulgas kinnitatud kulude eelarve ning kulude arvestuslikud alused. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on hageja esitatud arved kätte saanud. Arvetel nõutud remondifondi makse, hooldustasu, raamatupidamise ekspertiisi, katuse ekspertiisi ja eelarve ning AS- võla maksmise tagasinõue on arvestatud lähtudes ühistu üldkoosoleku 31.märtsi 2005 otsusest. Kostja pole esile toonud, et arvetel näidatud vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning gaasi tarbimise kogused ja tasunõue oleks arvetel näidatud ebaõigesti. Hageja on koostanud 2005 ja 2006 aasta erinevatel perioodide kohta majandustegevuse aruanded, mis on olnud ühistu üldkoosolekul maksete tasumise aluste
väljatöötamise aluseks. Kohus leiab, et hageja arved on esitatud kooskõlas seadusega; arvetel näidatud maksed on hinnatavad korteriomandite majandamise ja valitsemise kuludena. Kostja väide hageja juhatuse poolt ühistu ebaotstarbeka majandamise ja ühistu liikmetelt kogutud raha ebasihipärase kasutamise kohta pole tõendatud. Kohus ei nõustu kostja väitega selles, et korteriühistute juhatuste liikmete kuritegevus (ühistu raha omastamine) on üldteada asjaolu, mida tõendama ei pea. Hageja on esitanud kohtule vaidlusalusele perioodile eelnevalt ja selle ajal kolmandate isikutega sõlmitud lepingud, mille esemeks on korteriomandite ja kaasomandi valitsemine. 7.novembri 2001 lepinguga nr. XXX, 8.oktoobri 2004 lepinguga XXX (OÜ X prügiveoteenus, vanapaberi- ja papi veoteenus). 1.oktoobri 2002 lepinguga nr. XXX (AS soojusenergia müük), 10.septembri 2004 lepinguga nr. XXX (OÜ - soojussõlme remondija hooldusteenused) ja 2.veebruari 2005 lepinguga XXX (OÜ - soojussõlmede hooldus) on tõendatud soojussõlmede remondi- ja hoolduseks kulutuste tegemine ning soojusenergia vahendus tarbijatele. Kostja väide soojusenergia ebapiisavusest pole ühegi tõendiga kinnitatud. 9.oktoobri 2001 lepinguga nr. XXX (AS - veevarustuse ja kanalisatsiooni teenus) ja AS arvega (toruabi, ummistuse likvideerimine) on tõendatud veevarustus ja kanalisatsiooniteenuse korraldamine ning selleks vajalike tehnosõlmede hooldus. 29.jaanuari 2002 lepinguga nr. XXX (AS - maagaasi müük) ja OÜ arvega XXX (gaasipaigaldiste tehniline kontroll) on tõendatud gaasivarustus ja seadmete hooldus. 4.veebruari 2004 lepinguga nr. XXX ( võrguühenduse fikseerimise kokkulepe) ja OÜ arvega (el. montaažitööd) on tõendatud elektrienergia müük ja elektrimontaažitööde tegemine. 5.juuli 2004 töölepinguga (V.Z - koristaja), 2.mai 2005 lepinguga (AS - olmejäätmete veoteenus), OÜ arvega (prügivedu), 10.juuni 2005 lepinguga nr. 20, 10.juuli 2005 lepinguga nr. 22, 25.oktoobri 2005 lepinguga nr. 24, 7.juuli 2006 lepinguga nr. 28, 3.oktoobri 2006 lepinguga nr. 32 (I.G - muru niitmine), OÜ arvega (muruniiduki hooldus), 30.juuni 2005 lepinguga nr. 21, 30.juuli 2006 lepinguga nr. 29 (G.Z - elamu korrashoid), 10.jaanuari 2005 lepinguga 1/2005 (OÜ - kinnisvara haldus), 22.detsembri 2005 lepinguga nr. 25, 2.aprilli 2006 lepinguga nr. 27, 10.augusti 2006 lepinguga nr. 30, 20.septembri 2006 lepinguga nr. 31, 23.novembri 2006 lepinguga nr. 33 (V.K - trepikodade valgustite remont), OÜ arvega nr. 30 (metallukse valmistamine ja paigaldamine), OÜ arvetega (luku remont) on tõendatud kulutuste tegemine elamu ja selle ümbruse korrashoiuks. Seega on hageja põhikirjalise eesmärgi täitmiseks ostnud ja vahendanud korteriomanikele erinevaid elamu valitsemisega hõlmatud teenuseid. Kostja ei vaidlustanud kohtus korteri kasutamisega seotud teenuste tarbimist. Hageja esitatud lepingud on sõlmitud elanikele soojus- ja elektrienergia võimaldamiseks, gaasi müümiseks, prügiveoks, elamu ja seadmete korrashoiuks ning vee- ja kanalisatsiooniteenuse saamiseks. Kohus hindab nimetatud teenuseid korteriomanikele vajalikeks ning vara haldamise ja hooldamise seisukohalt otstarbekaks. Hageja seletuse kohaselt on AS ees ühistu liikmete ajutises vastuseisust tekkinud võlgnevus tasutud ühistu remondifondi arvel, mille taastamiseks kogutakse ühistu liikmetelt igakuuliselt makseid. Sellekohane maksete kogumine on kooskõlas ühistu üldkoosoleku 31.märtsi 2005 otsusega. Kohus ei hinda korteriomanike otsust tasuda võlg remondifondi arvel ebaotstarbekaks. Korteriühistul puudub tulundustegevus, mille arvel ühistu liikmete poolt tasumata maksetest tekkinud võlgu tasuda. Kohus peab vajalikuks osundada, et ühistul
on nõudeõigus maksete tegemisest keeldunud liikmete vastu. Ühistu võlgnikelt raha laekumisel tuleb remondifondi maksetes teha tasaarvestus nende isikutega, kellelt kogutud raha arvel soojatootja võlga tasuti. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et hageja üldkoosoleku otsus kasutada remondifondi soojatootja nõude rahuldamiseks, ei riku kostja õigusi, kuivõrd kostja ise on maksete tasumata jätmisega selle olukorra tekkimisele kaasa aidanud. Eesti Korteriühistute Liidu (EKüL) 8.oktoobri 2001 kirjaga ja EKüL tunnistusega XXX on tõendatud, et hageja kuulub korteriühistute liitu. Liitu kuulumisest tuleneb liikmemaksu tasumise kohustus, millele vastab õigus kasutada korteriühistute liidu poolt osutatavaid teenuseid. 17.septembri 2003 töövõtulepinguga XXX on hageja ostnud Täitemenetluse Õigusbüroo osaühingult võlgnikelt võlgade sissenõudmise teenust. OÜ , OÜ , OÜ ja ÕB arvete järgi on hageja ostnud tõlketeenust. 1.juuli 2004 lepinguga, UÜ arvetega ja OÜ arvetega on tõendatud, et hageja on tellinud raamatupidamis- ja õigusabi teenust. Kindlustuspoliisiga nr. XXX on tõendatud, et hageja on kindlustanud korteriomanike kaasomandiga seotud tulekahju, loodusõnnetuse, veeavarii ja vandalismi riskid. Maksu- ja tolliameti maksuteatega on tõendatud maamaksuga seotud kulu olemasolu. Hageja on kulude tõendamiseks esitanud ka eelmärgitud lepingute alusel hagejale esitatud arved ning kinnitas, et arved on tasutud; kohtul pole alust hageja väites kahelda. Teenuste eest tasumata jätmine on reeglina aluseks teenuse osutamise lõpetamisele ja lepingu ülesütlemisele. Seda kostja esile toonud ega tõendanud ei ole. Kostja kinnitas kohtus, et on temale esitatud arvetel märgitud teenuseid tarbinud. TsMS § 230 järgi peab kumbki pool tõendama oma faktiväiteid. Kostja pole esitanud kohtule mingeid tõendeid, millest saaks järeldada ühistul täitmata kohustusi teenuse osutajate ja pakkujate ees ning ühistu juhatuse poolt liikmetelt kogutud raha omastamist. Korteriühistu 8.augusti 2002 üldkoosoleku protokollilise otsusega on tõendatud korteriomanike otsus võtta pangast sihtotstarbeline laen summas 600 000 krooni katuse remondi eesmärgil. Laenu tagastamise kohustus on jaotatud ühistu liikmete vahel proportsionaalselt kaasomandi mõttelise osa suurusega. Laenu tagastamise kohustuse olemasolu ja selle täitmist tõendab AS teatis laenulepingu XXX. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega selles, et hageja esitatud üldkoosoleku otsused pole õiguspärased. Juriidilise isiku otsused kehtivad eelduslikult õigena ning kuuluvad täitmisele. KüS § 13 lg. 1 järgi jõustub korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus selle tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. KüS § 13 lg. 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KüS § 13 lg. 3 järgi on ühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Kostja pole esitanud kohtule otsust, millega oleks tema poolt kahtluse alla seatud üldkoosolekute otsused tunnistatud kehtetuks või tuvastatud nende tühisus. Kohus peab vajalikuks märkida, et ka juhul, kui kohus laenu võtmise küsimuses sellise otsustuse teeks, ei tulene sellest iseenesest, et kostja laenu tagastamiseks makseid tegema ei pea. 16.septembri 2002 lepinguga on tõendatud, et hageja on tellinud OÜ katuse remondiga seonduvad tööd 615 860 krooni eest. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et XXX asuva elamu katus on remonditud, millega on teiste hulgas tõusnud ka kostja omandi väärtus. Seega on kinnistu omanike vara laenu arvel parendatud ning laenust kasusaajad peavad selle tagastama üldkoosoleku otsuses ettenähtud ulatuses ja korras. Juhul, kui majandamiskulude maksete aluseks olev üldkoosoleku otsus on seaduses ettenähtud korras vaidlustatud ning tunnistatakse kohtu poolt kehtetuks, peab ühistu üldkoosolek samas küsimuses tegema uue
otsustuse, hinnates muu hulgas ka ühistu liikmetelt kogutud maksete võimalikku tasaarvestust või juurdemakseid. Kohus leiab, et kostja väited ühistu liikmete poolt raha ebaotstarbekast, kuritegelikust kasutamisest on paljasõnalised ega ole kooskõlas asjas kogutud tõenditega. Kohus leiab ka, et kostja tõstatatud kahtlused juhatuse tegevuses ei ole aluseks maksete tasumisest keeldumisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 37 ja mittetulundusühingute seaduse (MtÜS) § 32 järgi vastutavad juhatuse liikmed juhitavale juriidilisele isikule tekitatud kahju eest. Juhatuse liikme vastu nõude esitamise otsustab mittetulundusühingute seaduse (MtÜS) § 19 p. 5 järgi üldkoosolek. Seega on kostjal ühistu liikmena õigus teha ettepanek üldkoosolekul sellekohase küsimuse päevakorda võtmiseks. Kohus peab vajalikuks märkida, et ühistu liikmetel hageja juhtimisotsuste põhjendatuses tekkinud kahtlused ja hagejale sellekohaste avalduste esitamine ei ole iseenesest aluseks maksete tasumisest keeldumisele. Korteriühistu seadusest ei tulene ühistu liikme õigust keelduda majandamiskulude tasumisest põhjendusega, et maksete alusdokumendid on esitamata või maksete põhjendatuses on tekkinud kahtlus. On õige, et ühistul on ühistu liikmete ees teabe andmise kohustus. KüS § 14 järgi peab ühistu väljastama liikmele seaduses ettenähtud andmeid kajastava tõendi ning § 15 järgi andma ühistu liikmete üldkoosolekul aru tehtud kulutustest ning koostama majandustegevuse kava järgnevaks perioodiks. Korteriühistu liikmel on õigus nõuda nende kohustuste täitmist seaduses ettenähtud korras. Samas ei ole majandamis- ja valitsemiskulude maksete tasumisest keeldumine korteriühistuseaduse järgi lubatud õiguskaitsevahend. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et ka võlasuhetes ei ole oma kohustuse täitmisest keeldumine lubatud õiguskaitsevahend juhul, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele (VÕS § 111 lg. 3). Ühistu liikmete poolt majandamiskulude tasumisest keeldumine toob kaasa ühistule maksehäired suhetes kolmandate isikutega, millega kaasnevad ühistule ja ühistu liikmetele negatiivsed majanduslikud tagajärjed. Kostja soov sõlmida lepingud vahetult teenuste osutajatega ei ole kooskõlas korteriomandiseaduse ja korteriühistuseaduse sätetega. KoS § 15 järgi valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt. KüS § 1 järgi on korteriühistu tegevus eesmärgistatud korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine. KüS § 13 lg. 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kostja kuulub korteriomandi omanikuna nii kaasomanike kui ka korteriühistu liikmete kollektiivi ega saa ühise majandamise põhimõttest üksnes enda huvides kõrvale kalduda. Hageja üldkoosoleku otsused on kostjale kohustuslikud sõltumata sellest, kas kostja nendega nõustub või mitte. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kostjal puudus alus hageja arvete tasumisest keeldumiseks. Kostja on arved kätte saanud, arvete maksetähtajad on saabunud. Seega on hageja kohustuse täitmise nõue muutunud sissenõutavaks ja tuleb rahuldada. KüS § 7 lg. 4 järgi võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja viivisenõue jagab põhinõude saatust. Kostja on rahalise kohustuse täitmisel langenud viivitusse. Hageja on esitanud viivise nõude korteriühistuseaduse alusel. Kostja ei seadnud viivise arvestust kahtluse alla vaid pidas viivise tasumise nõuet tervikuna põhjendamatuks.
Hagi esitamisel (11.oktoobril 2006) arvestas hageja viivist korteriühistuseaduses ettenähtud määras kogusummas 2 596.09 krooni. Kohtuistungil toetas hageja viivise nõuet ning palus viivise välja mõista kohtuotsuse tegemise seisuga, mis on kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-ga 367. Kostja võlgnevus on 15 671.45 krooni, millest seadusjärgne viivis on 10.97 krooni. Seega lisandub menetluse kestel hagis nõutud viivisele 2 369.52 (216 x 10,97) krooni ning kostjalt tuleb viivisena välja mõista 4 965.60 krooni. menetluskulud Hageja on 3.augusti 2006 maksekorraldusega nr. 101 tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 1 250 krooni. Hageja on 22.veebruari 2007 maksekorraldusega tasunud AB õigusabi eest 17 700 krooni. Kostja pole menetluskulude nimekirja esitanud. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-ga 162 kannab menetluskulud pool kelle kahjuks otsus tehti. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162; 230; 367; 434; 436; 438-439; 441442; TsÜS §-st 5 ja 37; VÕS §-st 111 lg. 3; KoS §-st 8 lg. 1; 13; 15 ja KüS §-st 1; 4 lg. 2; 7 lg. 4; 13 lg. 1, 3 ja 4; 14; 15; 151 ning MtÜS §-st 19 p. 5 ja 32 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada. Mõista välja NŠ’lt korteriühistu XXX kasuks 20 637.05 (kakskümmend tuhat kuussada kolmkümmend seitse) krooni, s.h. 15 671.45 krooni kohustuse täitmiseks ja 4 965.60 krooni viivistena. Jätta menetluskulud NŠ kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.