Tsiviilasi nr.2-07-1084
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-07-1084
Tsiviilasi
XX hagi M. H. vastu krediidilepingute järgse võlgnevuse, summas 29 300,36 krooni, väljamõistmise nõudes. Hageja : XX Hageja volitatud esindaja : S K Kostja : M. H
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusvorm
Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §101 lg.1 pp.1,3,4,6, §113, §367 ja §397 ning TsMS §162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada XX hagi M. H. vastu täies ulatuses. Välja mõista M. H. (is.kood xxxxxxxxx) võlgnevus seisuga 05.01.2007.a. kakskümmend üheksa tuhat kolmsada (29 300) krooni ja viivis alates 06.01.2007.a. kuni põhinõude kohase täitmiseni lg 1 sätestatud määras XX (reg.kood xxxxxxxxxx) kasuks. Kõik asjas kujunevad menetluskulud jätta kostja kanda.
TSMS § 174 lg 1 ja 2 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (14.05.2007.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 22.04.2005.a. sõlmiti poolte vahel käenduseta väikelaenu leping nr xxxxxxxxxxx summas 25 0000 krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 11.05.2009.a. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tagastama iga kuu 11.kuupäevaks laenu põhiosa ja intressid summas 744,95 krooni. Lepingu p. 10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates. Hageja väidab, et kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 11.12.2005.a. 16.06.2005.a. sõlmisid pooled arvelduskrediidi lepingu nr xxxxxxxxxxxx, mille kohaselt avas hageja kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 1500 krooni, krediidisumma kasutamise tähtaeg oli 16.06.2006.a. ja kostja kohustus tasuma intressi 16% aastas kasutuses olevast summast. Igakuise intressi tasumise tähtpäevaks fikseeriti 11.kuupäev. 22.06.2006.a. sulges hageja seoses kostja võlgnevusega arvelduskrediidi kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr xxxxxxxxxxx alla. Kostja ei täitnud lepingutega võetud maksekohustusi nõuetekohaselt ja pole võlgnevust tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu nr xxxxxxxxxx järgi seisuga 05.01.2007.a. võlguolevad summad kogumahus 27 251,55 krooni, sealhulgas : laenu(krediidi)võlgnevus summas 23 001,51 krooni, intressivõlgnevus summas 2 187,85 krooni, põhiosa viivis 1 476,24 krooni ja leppetrahv summas 550,80 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu nr xxxxxxxxxxxx tulenev võlgnevus kokku 2 048,81 krooni, sealhulgas: põhiosa võlgnevus 1500 krooni, intress 146,11 krooni, põhiosa viivis 82,42 krooni ja leppetrahv 300 krooni ja leppetrahvi viivis 20,23 krooni. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1500 krooni.
2 (4)
Menetluse käik 29.01.2007.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.32-34/. Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.5-6/ on tõendatud, et 22.04.2005.a. sõlmiti poolte vahel käenduseta väikelaenu leping nrxxxxxxxxxx summas 25 0000 krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 11.05.2009.a. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tagastama iga kuu 11.kuupäevaks laenu põhiosa ja intressid summas 744,95 krooni. Lepingu p. 10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates. Hageja väidab, et kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 11.12.2005.a. 16.06.2005.a. sõlmisid pooled arvelduskrediidi lepingu nrxxxxxxxxxxx, mille kohaselt avas hageja kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 1500 krooni, krediidisumma kasutamise tähtaeg oli 16.06.2006.a. ja kostja kohustus tasuma intressi 16% aastas kasutuses olevast summast. Igakuise intressi tasumise tähtpäevaks fikseeriti 11.kuupäev /tl.14-17/ 22.06.2006.a. sulges hageja seoses kostja võlgnevusega arvelduskrediidi kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr xxxxxxxxxxxxx alla. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Lepingu 1 tingimuste kohaselt kohustus kostja tagastama iga kuu 11.kuupäevaks laenu põhiosa ja intressid summas 744,95 krooni. Lepingu p. 10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates.
3 (4)
Lepingu 2 tingimuste kohaselt kostja kohustus tasuma intressi 16% aastas kasutuses olevast summast. Igakuise intressi tasumise tähtpäevaks fikseeriti 11.kuupäev. Asja materjalidega /tl.7,8/ on tõendatud, et kostja pole hagejale intresse ja püsimakseid nõuetekohaselt tasunud. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja oli õigustatud VÕS §196 alusel lepingu erakorraliselt üles ütlema ja nõudma kostjalt krediidi tagastamist ja intresside maksmist. VÕS §401 lg.1 kohaselt peab krediidisaaja lepingu lõppemisel krediidi krediidiandjale tagastama. Asja materjalidega /tl.10-11, 19-20/ on tõendatud, et kostja rikkus oma kohustusi. VÕS §94, §397 ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingutes sätestatud määrast ja –tingimustest. VÕS §158 annab õiguse tagada kohustuse täitmine leppetrahviga. Hageja on leppetrahvi arvutamisel lähtunud lepingutes nimetatud määrast ja –tingimustest. VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist (leppetrahvi) ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista krediidilepingute järgne võlgnevus seisuga 05.01.2007.a. kogusummas 29 300,36 krooni ja viivis alates 06.01.2007.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( edaspidi TsMS ) § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg. 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lõike 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg. 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad hageja menetluskulud jätta kostjate kanda ning kulude väljamõistmise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.
A.Kaldma kohtunik 14.05.2007.a.
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.