Võlaõigus › Võõrandamislepingud

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

Kohtule esitatud hagis taotleb hageja võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 8 lg 2, § 88 lg 8, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 396 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 162 lg 1 alusel kostjalt välja mõista hageja kasuks laenulepingust tulenev võlg 152 142 krooni. Hagimenetluse kulud palub hageja jätta kostja kanda.

2-07-8289 Hagiavalduse kohaselt asus kostja 20.10.2003.a. sõlmitud töölepingu alusel tööle AS-s Duschy Marketing müügiesindaja ametikohale müügiesinduses Tallinnas. 7.06.2004.a. sõlmisid pooled laenulepingu, millega hageja andis kostjale sihtotstarbelise laenu elamispinna omandamiseks Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Viitna külas summas 270 000 krooni, tasumisega vastavalt maksegraafikule tähtajaga 10 aastat ja laenuintressiga 4 % aastas. Laenulepingu punktis 3.3 leppisid pooled kokku, et hagejal on õigus nõuda kostjalt laenu ennetähtaegset tagastamist poolte vahel sõlmitud töölepingu lõppemisel enne laenu tagastamise tähtaja möödumist. 10.06.2004.a. sõlmisid pooled ja Helle Riiga korteri müügilepingu ning pandilepingu, millega kostja omandas Helle Riigalt Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Viitna külas asuvas 8-korterilises elamus asuva 2-toalise korteri nr 2 ja pantis korteri hagejaga 7.06.2004.a. sõlmitud laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks. Korter oli registreeritud riiklikus ehitisregistris ega olnud kantud korteriomandina kinnistusraamatusse. Kostjaga sõlmitud tööleping lõppes töölepingu seaduse § 79 lg 1 alusel 5.08.2005.a. 7.06.2004.a laenulepingu p 3.3 kohaselt tekkis hagejal töölepingu lõppemise päeval õigus nõuda kostjalt laenu ennetähtaegset tagastamist. Sellesisulise nõude esitas hageja kostjale 13.09.2006.a, kuid kostja laenu nõutud ajaks ei tagastanud. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. Poolte vahel 7.06.2004.a sõlmitud laenulepingu p 3.3 tulenevalt on kostja, juhul kui tema töösuhe on enne laenu tagastamise tähtaja möödumist lõppenud, kohustatud hageja nõudel laenusumma, samuti intressi ja muud lepingust tulenevad maksed viivitamatult tasuma. Kostja seda kohustust täitnud ei ole, seega on ta lepingut rikkunud (VÕS § 100) ja hagejal on tekkinud alus õiguskaitsevahendina nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). Kostja täitis laenulepingut nõuetekohaselt kuni 2006.a augustikuuni. Pärast seda ei ole kostja laenu põhisumma tagasimakseid ega intressimakseid tasunud. Kostja on laenu põhisummast tagastanud 51 724 krooni. Hageja lõpetas intressi arvestamise 27.10.2006.a. Kostja põhivõlg hagejale oli siis 218 276 krooni ja intressivõlg 2006.a septembri ja oktoobrikuu eest 1459 krooni (intress 4 % aastas : 365 päeva x tagastamata laenu jääk 218 276 kr x 61 päeva). 27.10.2006.a esitas hageja tulenevalt täitemenetluse seadustiku § 12 lg 1 p-st 191 kohtutäitur Kairi Laiõunale täitmisavalduse 10.06.2006.a notariaalselt tõestatud kokkuleppe kohaselt võlgniku allutamiseks kohesele sundtäitmisele pandilepingust ja pandiga tagatud nõude aluseks olevatest lepingutest tulenevate pandipidajate nõuete rahuldamiseks. 13.02.2007.a toimunud enampakkumisel müüs kohtutäitur pandieseme – 2-toalise korteri (vallasvara) asukohaga Viitna, Lääne-Virumaa parima pakkumise hinnaga 80 000 krooni. TMS § 174 lg 3 p 1 ja § 106 alusel koostatud jaotuskava alusel kuulub täitemenetluses täiteasjas nr 140/2006/1937 sissenõudjale AS Duschy Marketing väljamaksmisele 67 592,83 krooni. VÕS § 88 lg-s 8 on sätestatud, et juhul kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Eeltoodust tulenevalt on hageja täiteasjas nr 140/2006/1937 saadu arvel lugenud tasutuks intressi 1459 krooni ja arvestanud põhivõlast tasutuks 66 133,83 krooni (67 592,83 – 1459). Tasumata laenu jääk on pärast pandieseme müügi arvel nõude osalist rahuldamist 152 142,17 krooni (218 276 – 66 133,83). 7.06.2004.a laenulepingu p-s 6.2 on pooled kokku leppinud, et lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse Saare Maakohtus, mis 1.01.2006.a toimunud kohtuasutuste ühendamise järgselt vastab Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 4 ja kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 140 lg 1 alusel kuulub hagi kohtualluvuse kokkuleppe tõttu läbivaatamisele Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas. TsMS § 133 lg 1 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Põhinõude summa on 152 142 krooni, millelt tasumisele kuuluv riigilõiv on 8250 krooni.

2-07-8289 Menetluskulud tuleb hageja arvates tervikuna jätta kostja kanda.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 33-34, 35, 37/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 14.03.2007.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 33-34/. Kostjale on menetlusdokument postiasutuse poolt kätte toimetatud isiklikult 17.03.2007.a. /t.l. 35/. Kostja taotlusel on vastamistähtaega pikendanud mitmel korral. Viimaseks vastamistähtajaks määras kohus 13.04.2007.a. /t.l 37/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil.

2-07-8289 Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1).

Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.