Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Indrek Saar
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.mai 2007 a. Rapla
Tsiviilasja number
2-05-21050
Tsiviilasi
M M hagi A R vastu 6000.- krooni väljamõistmiseks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja M M Kostja A R
Kohtuistungi toimumise aeg
07.mai 2007.a.
Välja mõista A Rlt M M kasuks 2000.- krooni tekitatud kahju hüvituseks. Kohtukulude jaotus Poolte kohtukulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse koopia protsessiosalisele kättetoimetamise päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hagist nähtub, et kostja raius 2004.a. augustikuus hageja maatükilt (praeguselt kinnistult) xxx linnas xxx viis suurt ploomipuud, kaks suurt arooniapõõsast ja ilupõõsasmänni (mägimänni), tekitades sellega hagejale varalise kahju 6000.- krooni. Hageja hindab mägimänni väärtuseks 1000 krooni ja iga ploomipuu väärtuseks samuti 1000 krooni, arooniapõõsastele hageja rahalist väärtust
ei omista. Kostja on omavolilise raie eest karistatud Lääne Politseiprefektuuri 14.septembri 2005.a. otsusega väärteoasjas nr. 2700,05,000371. Tekitatud materiaalset kahju ei ole kostja hagejale hüvitanud ja keeldub seda tegemast. Seepärast palub hageja kostjalt välja mõista varalise kahju hüvituseks 6000.- krooni ja tema poolt kantud menetluskulud. Kostja seisukoht Kostja tunnistab hagi osaliselt ja nõustub tasuma hagejale hüvituseks 1000 krooni. Tema seletustest nähtub, et 2004.a. augustikuus puhastas Liinihoolduse OÜ aiandusühistut läbiva elektriliini alust, liin läbib hageja krundi; hageja krundil kostja krundi poolse otsa juures asub õhuliini post, mille küljes on mitme maja lülituskilp, järgmine sama liini post jääb hageja krundi vastasküljele. Liinihoolduse OÜ töötajad saagisid samal päeval maha puud vastasküljel asuva posti juurest ja oleksid teinud sama ka teise s.o. kostja krundi poolse elektriposti all, kuid kostja otsustas puhastada selle posti aluse ise, et oksad ja tüved enda järelt koristada. Kostja kinnitab, et ta saagis samal päeval hageja krundil elektriposti juurest maha mägimänni ja arooniapõõsa, kuna need takistasid juurdepääsu lülituskilbile. Samuti võtab kostja omaks, et saagis ära enda ja hageja krundi piiril olevalt ploomipuult ühe haru, kuna see oli juba murdunud ja kaldus tema kasvuhoone suunas. Sama ploomipuuga ühes reas kruntide piiril olevat kahte kändu kostja millegagi seletada ei oska ja kinnitab, et ta ei ole neid puid maha saaginud. Vahetult pärast sündmust ei ole keegi talle kahju hüvitamise nõuet esitanud, hageja aed on pikemat aega hooldamata, rohtunud ja võsastunud. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi saab osaliselt rahuldada. Poolte vaheline võlasuhe on tekkinud kahju õigusvastasest tekitamisest vastavalt Võlaõigusseaduse VÕS §§ 3 p.2 ja 1043. Viimase kohaselt peab kahju tekitaja kannatanule õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Antud juhul on tegemist süülise vastutusega. Kostja on kogu aeg tunnistanud elektriposti alla kasvanud mägimänni, arooniapõõsa ja kahe krundi piirile jäävalt ploomipuult ühe murdunud haru mahasaagimist ning selles osas saab hagejale kahju tahtliku ja õigusvastase tekitamise lugeda tõendatuks. Asjaolu, et Liinihoolduse Eesti OÜ puhastas sel ajal hageja krunti läbiva elektriliini ümbrust ja et kostja otsustas oma krundi poole jääva elektriposti ümbruse ise puhastada, ei muuda kostja tegevust õiguspäraseks, sest raiutud mägimänd, arooniapõõsad ja ploomipuu jäid hageja maatükile ning hageja nõusolek nende raieks puudus. Eesti Energia AS-i kirjast nähtub, et Liinihoolduse Eesti OÜ tegi 2004.a. xxx xxx tänaval AÜ V territooriumil hooldustöid ja antud õhuliini kaitsevöönd peab olema 2 meetrit mõlemale poole liini teljest; kui liin läbib võõra kinnisasja, siis tuleb liini ümbruse puhastamine kooskõlastada kinnisasja omanikuga. Hageja hindab põõsasmänni väärtuseks 1000 krooni ja iga ploomipuu väärtuseks samuti 1000 krooni, arooniat eraldi ei hinda. Kostja leiab, et tema poolt raiutud puude ja põõsaste maksumus saab olla kuni 1000 krooni. Seepärast loeb kohus tõendatuks, et hagejale tekitatud kahju suurus on 2000 krooni- mägimänni eest 1000 krooni ja ühe ploomipuu eest 1000 krooni. Hageja väidet kokku viie ploomipuu mahasaagimise kohta ei saa lugeda tõendatuks. Paikvaatluse käigus on leitud peale mägimänni kännu ja eespool nimetatud puuduva haruga ploomipuu veel kaks kändu, millised asuvad kahe krundi piiril viljapuudega samas reas (v.t. paikvaatluse protokoll ja skeem t.l. 136137, fotod t.l. 140-143) - elektripostist on esimene känd 3.75 m ja teine 6.85 m kaugusel. Millegagi ei ole aga tõendatud, et need puud on maha saetud kostja poolt. Hageja ja tunnistaja A K
kinnitavad, et üks kostja poolt raiutud ploomipuudest oli samas reas kahe krundi piiril elektriposti ja ärasaetud haruga ploomipuu vahel. Paikvaatluse käigus selle väidetava puu kändu ei leitud. Kostja ei kinnita selle puu olemasolu ega mahasaagimist. Seega ei ole millegagi tõendatud hageja väide, et kostja on sellest kohast ploomipuu maha saaginud ja ka puu kännu eemaldanud. Kohus leiab, et ainult tunnistaja ütlused selle ploomipuu olemasolu ega raiumist kostja poolt tõendada ei saa, sest tunnistaja on hageja hooldaja ega ole seepärast asja lahenduse suhtes erapooletu. Peale selle kinnitavad hageja ja tunnistaja A.K, et veel ühelt ploomipuult on saetud üks haru ja puu seetõttu hävinud; nimetatud puu jääb elektripostist edasi hageja krundi vastaskülje suunas ja on nähtav fotol t.l. 35. Sellele puule ei ole hageja varem viidanud. Millegagi ei ole tõendatud, kas sellelt puult on üldse mõni haru saetud või on haru murdunud. Hagi osaline tunnistamine ei anna kuidagi alust lugeda tõendatuks, et kostja on toime pannud kogu hageja poolt väidetud raie- s.o. raiunud ka need kaks puud, millede kännud paikvaatluse käigus leiti ja lõiganud ühe haru viimati nimetatud ploomipuult. Kohus leiab, et hagiavalduses esitatud väide viie ploomipuu mahasaagimiste kohta on eksitav. Nii on hageja kasutanud oma protsessiõigusi pahauskselt ega ole ka tekkinud võlasuhtes lähtunud hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, nagu nõuavad VÕS § 7 lg. 1 ja 6 lg. 1. Kostja süüditunnistamine puude ja põõsaste omavolilises raies tõendab küll kahju õigusvastast tahtlikku tekitamist, kuid mitte kahju suurust. Hageja on väärteomenetluses hinnanud tekitatud kahju suuruseks 6000 krooni ja sel alusel on kohtuväline menetleja väärteoprotokollis märkinud, et kostja tekitas hagejale raiega antud summas kahju. Raie ulatuse ega sellega tekitatud kahju kohta peale kannatanu ütluste väärteomenetluses muid tõendid ei kogutud. Seepärast ei saa väärteomenetluses tehtud otsuse alusel hagejale tekkinud kahju suurust tõendatuks lugeda. Asjaolu, et hageja krundi teises otsas raiutud puude eest hüvitas Liinihoolduse Eesti OÜ hagejale vastastikusel kokkuleppel 6000 krooni, ei anna kuidagi alust lugeda tõendatuks, et ka kostja on hagejale tekitanud kahju sama suures summas. Tunnistajana üle kuulatud A K ütlustest nähtub, et ta on alates 2002.a. hageja hooldaja, hageja krundil käib ta vastavalt võimalustele. Kuni 2002.a. oli aed täiseti korras, 2002.a. maikuus hageja haigestus ja ei ole pärast seda enam oma aeda saanud, sellest ajast on aed ka hooldamata. 16.augustil 2004.a. palus hageja minna tal krundile vaatama, kuna seal oli tehtud krunti läbiva elektriliini aluse hooldust. Sel korral olid mägimänd ja ploomipuud veel alles, viljapuud olid maha saetud ainult krundi teisel küljel oleva posti juurest; kokku lepitud ajal sai ta liinihoolduse töötajatega kokku, kes tunnistasid oma eksimust, nad leppisid kokku 6000 kroonises hüvituses. Samad inimesed ütlesid, et mägimändi ei ole vaja saagida, keegi naine oli neile töö tegemise päeval aga öelnud, et nad saevad teise posti alt ise. Umbes nädal hiljem krundile minnes nägi ta, et mägimände ja ploomipuid enam ei olnud; ta teatas selles hagejale, kes omakorda pöördus politsei poole, koos politseiametnikuga tunnistaja hageja aias kohapeal ei käinud ega raiekohta ette ei näidanud, politseinik võttis ise hagejaga ühendust ja käis kohapeal iseseisvalt. Tunnistaja kinnitab, et üks saetud ploomipuu oli kahe krundi piiril elektriposti ja saetud haruga ploomipuu (millele ühe haru saagimist kostja tunnistab) vahel, ühelt ploomipuult, mis jääb elektripostist piki elektriliini krundi vastaskülje suunas, on saetud üks haru. Kohus leiab, et tunnistaja ütlused kinnitavad üksnes samu asjaolusid, mida kostja on tunnistanudmägimänni ja arooniapõõsa olemasolu ning nende raiet, mitte aga viie ploomipuu raiet. Kostja seletused ja tunnistaja ütlused lähevad lahku raie tegemise aja osas- kostja kinnitab, et saagis enda poolt nimetatud puud ja põõsad samal päeval, kui tehti liinialuse puhastust Eesti Energia AS-i tellimusel ja et liinialuse hoolduse käigus oleks ikkagi samast kohast raie tehtud; tunnistaja
kinnitab, et kostja pidi puud maha saagima hiljem, kuna pärast Eesti Energia AS-i poolt tehtud raiest teadasaamist ja kohaleminekut oli mägimänd veel alles ning et liinialuse hoolduse tegijad ei pidanud mägimänni mahasaagimist vajalikuks. Kohus leiab, et vastuolu ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest vaieldamatult kasvasid kostja poolt raiutud mägimänd, arooniapõõsas ja ploomipuu kostja krundil (praegusel kinnistul) ja tehtud raie ilma hageja loata oli õigusvastane, sõltumata sellest, kas raie kehtivate eeskirjade kohaselt oli vajalik või mitte. (elektrikilbile parema juurdepääsu saamiseks) Hagiavalduses väidetud viie ploomipuu olemasolu tunnistaja ütlused ei kinnita. VÕS § 1045 lg. 1 p. 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane juhul, kui see on seotud kannatanu omandi rikkumisega ja § 1043 kohaselt järgneb kahju õigusvastase tekitamise korral vastutus ainult juhul, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi. Kostja tegutses antud juhul tahtlikult. Väärteotoimikus olev hageja poolt 14.detsembril 2004.a. keskkonnainspektsioonile esitatud avaldus, keskkonnainspektsiooni ja politseiasutuse saatekirjad, samuti 20 aastat tagasi hageja aiast tehtud värviline diapositiiv uuritud tõenditele midagi ei lisa. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne 01.jaanuari 2006.a. alustatud menetlustes kohtukulude jagamisele seni kehtinud TsMS-i sätteid. Viimase § 60 lg. 1 kohaselt tuli poolele, kelle kasuks on tehtud otsus, teiselt poolelt välja mõista vajalikud ja põhjendatud kohtukulud, hagi osalise rahuldamise korral võis kummagi poole kohtukulud jätta tema enda kanda, mida kohus peab antud juhul ka otstarbekaks teha.
Indrek Saar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.