Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kostja tellis hagejalt 23.06.2006.a puksiirteenust Kõo vallas Viljandimaal. Poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping. Antud teenuse hind hageja hinnakirja kohaselt oli 1127,36 krooni. Kostjale väljastati arve nr 72/06, mille sisu ja tingimustega kostja ka tellimust esitades nõustus ja mille kostja ka kätte sai ning mille alusel kohustus kostja hagejale tasuma 1127,36 krooni. Tellimust vastu võttes sai rõhutatud, et tellimust annulleerida ei saa. Käesoleval juhul on hageja endale võetud lepingulise kohustuse täitnud – on kostja tellimisel osutanud puksiirteenust kuni kostja lepingust taganemiseni. Kostja tasus 14. juulil 2006.a arve nr 72/06 summas 1127,36 krooni, kuid on jätnud tasumata arve mittekohasest täitmisest arvestatud viivised. Viiviseks on arve kohaselt 0,5% päevas, seega seisuga 03.07.2006.a teeb see 62 krooni. Hageja palub kohustada kostjat 23. juuni 2006.a pooltevahelisest töövõtulepingust tuleneva kohustist täitma ja välja mõista kostjalt hageja kasuks viivise võlgnevus summas 62 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE JA VASTUHAGI

Kostja esitatud hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja ei ole hagejalt puksiirteenust tellinud ja poolte vahel ei ole puksiirteenuse osutamiseks töövõtulepingut sõlmitud. Kostja pole hagejale telefoniga helistanud ega tellimust telefonitsi esitanud. Hagil puudub juriidiline alus ka seetõttu, et hageja poolt saadetud arve nr 72/06 võttis vastu kostja abikaasa, kes selle ekslikult ära tasus, seega ei kuulu hagi ka seetõttu rahuldamisele. Kuna vaidlusalune rahasumma on kostja abikaasa poolt tasutud kostja arvelt ekslikult, asjaolusid teadmata ja olematu teenuse eest, siis kostja esitab vastuhagi. Vastuhagiavalduse kohaselt sai 26. juunil 2006.a hageja abikaasa I.I. postiljonilt väljastusteatega saadetud arve nr. 76/06, mis oli välja kirjutatud 23.06.2006.a. Arve kohaselt pidi hageja tasuma X. OÜle 1127,36 krooni. Hageja abikaasa tasus saadud arve ära, kontrollimata, kas see on põhjendatud või mitte. Hiljem kui kostja esitas hagi hakkas A.R. asja uurima ja selgus, et arve on tasutud. Samas selgus, et ta pole arvel märgitud teenust üldse tellinud, mille tõttu raha on X. OÜle tasutud alusetult. VÕS § 1027 alusel peab isik andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Antud juhul on X. OÜ saanud A.R. 1127,36 krooni alusetult. A.R. pole X. OÜlt mingit teenust tellinud. X. OÜ pole A.R. ka mingisugust teenust osutanud. Poolte vahel ei ole mingit lepingut ega kokkulepet, mis oleks vastava raha maksmise kohustuse tekitanud. A.R. pole teada, kus sai X. OÜ A.R. kuuluva auto andmed. VÕS § 1028 lg 1 alusel, kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära. A.R. palub X. OÜlt välja mõista A.R. kasuks 1127,36 krooni. Kohtukulud palub A.R. jätta X. OÜu kanda.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUHAGI OSAS

X. OÜ A.R. poolt esitatud vastuhagi ei tunnista, kuna A.R. on esitanud eksitavaid väiteid. A.R. väide, et X. OÜu poolt 23.06.2006.a saadetud tähitud kirja võttis vastu tema abikaasa ja abikaasa saadud arve ka koheselt tasus on vale, sest nagu nähtub hagimaterjalidest on arve kätte saadud 26.06.2006.a. ja tasutud 13.07.2006.a, laekunud 14.07.2006.a. Seega ei saa lugeda 18 päeva koheselt raha ülekandmiseks ja samuti on see piisavalt pikk aeg, et oma abikaasaga antud teema läbi arutada, kui üks abikaasa teeb teise abikaasa eest raha ülekandeid. Samuti selgub X. OÜu panga väljavõttest, et antud raha ülekande sooritajaks oli just A.R. , mitte aga I.I. nagu on seda väitnud A.R. . Vale on ka A.R. väide nagu ta poleks sellest tehingust midagi teadnud, sest koheselt peale eelpool nimetatud tähitud kirja A.R. abikaasale üleandmist, helistas A.R. X. OÜu esindajale M P ja küsis selgitust arve kohta. X. OÜu esindaja selgitas, et kuna teenus sai tellitud, siis tuleb selle aluseks olev teenusarve ka tasuda. Hageja täpsustab, et lepingu sõlmimine toimus järgmiselt 23.06.2006.a, kell 12.56 tuli läbi infotelefoni suunatud kõne, kus telefoninumbriks infotelefoni number ja sooviti puksiirautot, kas Kõo valda Viljandimaal või Põltsamaa valda Jõgevamaal (tellija ei olnud kindel kus vallas ta hetkel on, sest need kõrvuti vallad). Tellijaga sai kokku lepitud teenuse hinnas, viivistes ja puksiirauto orienteeruvas saabumisajas ning öeldud, et antud tellimust annulleerida ei saa. Klient kinnitas oma soovi antud tingimustega antud teenust tellida ja tellimuse

kinnituseks ütles oma ees- ja perekonnanime, aadressi, isikukoodi ja tehnilise passi numbri ning auto registri numbri. Nimetatud andemete esitamisel ei saanud seda teha suvaline inimene. X. OÜ palub esitatud hagi rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäi hageja X. OÜu esindaja M.P. esitatud hagi juurde ja palus selle rahuldada ning vastuhagi jätta rahuldamata. Hageja esindaja seletuste kohaselt teenuse osutamine käib telefoni teel ja küsitakse võimalikult palju andmeid tellija kohta, et kindlustada oma turvalisus tellimuse suhtes. Telefoni teel oli kokku lepitud, et maksmine toimub sündmuskohal kohe. Puksiirauto sõitis kohale, otsis autot Põltsamaalt kuni Võhmani, autot ei leitud ja arve esitati sõiduki omanikule nagu andmed anti. Arvel ei ole allkirja, kuna juht läks kohapealt minema, rikkus tellimust. Hageja jääb esitatud esialgsete seisukohtade juurde, et ta on kostjale teenust osutanud ja soovib selle eest tasu saada. Kostja A.R. esindaja M.J. jäi kohtuistungil vastuhagis esitatud vastuväidete juurde ja palus esitatud hagi jätta rahuldamata ja vastuhagi rahuldada. Kostja ei ole hagejalt teenust tellinud ning kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja on hagejalt selle teenuse tellinud. Kostja on maksnud hagejale 1127.36 krooni, kuid hiljem selgus, et mingit alust hagejale seda raha maksta ei olnud, seega on hageja selle raha aluseta saanud. Kuna teenust pole osutatud siis VÕS § 1027 alusel on õigus see raha tagasi saada. Kostja vaidleb vastu hageja viivise nõudele, kuna ei saa nõuda viivist selliselt, et 23.-ndal vormistatakse arve ja 26.-ndal saab inimene selle kätte ja siis juba nõutakse viivist. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda.

KOHTU SEISUKOHT

I. Käesolevas asjas on vaidlusesemeks ajaolu, kas poolte vahel on töövõtuleping puksiirteenuse osutamiseks sõlmitud. Kostja on seisukohal, et tema ei ole hagejalt puksiirteenust tellinud ja hageja ei ole seda ka tõendanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemus (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud kohtule 23. juuni 2006.a arve nr 72/06. Nimetatud arve kohaselt on A.R. ile 23. juunil 2006.a kell 12.56 osutatud puksiirteenust Kõo valda Viljandimaale, et sealt viia Audi A6 Põltsamaale. Hageja seletuste kohaselt toimus töövõtulepingu sõlmimine telefoni teel ning kostja nõustus hageja poolt esitatud hinnakirjaga. Tellimuse kinnitamiseks ja isiku tuvastamiseks on arvele märgitud järgmised tellija isikuandmed: A.R. , X. Sõiduki andmeteks on märgitud Audi A6, reg.nr. XXX XXX. Hageja seletuste kohaselt ei ole arvel kostja allkirja, kuna puksiirauto kohapeale saabumisel, ei olnud sõidukit sündmuskohal. Asja materjalidest nähtub, et 13. juulil 2006.a on kostja A.R. isiklikult X. OÜu 23. juuni 2006.a arve summas 1127,36 krooni tasunud maksekorraldusega nr 542. Nimetatud asjaolu kinnitab ka kohtule esitatud Sampo Panga konto väljavõte selle kohta, et 14. juulil 2006.a on X. OÜu arveldusarvele nr 332081780004 laekunud maksekorraldusega nr 542 summa 1127,36 krooni, selgitusse on märgitud arve nr 72/06. Kohus on seisukohal, et kostja selgitused selle kohta, et tema ei ole hagejalt puksiirteenust tellinud, on asjakohatud ja tõendamata. Kostja ei ole oma sellekohase väite tõendamiseks esitanud kohtule ühtegi tõendit. Samuti kohus leiab, et asjakohatud on kostja väited selle kohta, et vaidlusaluse arve tasus tema abikaasa internetipangas. Kostja poolt isiklikult arve tasumist ja selle aktsepteerimist kinnitab kohtule esitatud maksekorraldus nr 542. Maksekorraldusel on panga 13. juuli 2006.a märge, mis kinnitab, et tasumine toimus kostja poolt sellel kuupäeval. Seega ei ole õige ka see

kostja väide, et maksekorraldus võeti välja pangast hiljem, et tõendada internetipanga kaudu tehtud ülekannet. Kostjale kuuluva mobiiltelefoni nr 5121568 väljavõte tehtud kõnedest perioodil 01.06.2006.a kuni 30.06.2006.a ei tõenda seda, et kostja ei ole hagejalt teenust tellinud. Kohus on seisukohal, et selline tõend on väga kaudne ja ei ole asjakohane, kuna tellimust saab esitada ka mitte isikule endale kuuluva telefoniga. Kostja leiab, et kuna 23.06.2006.a arvel nr 72/06 ei ole tema allkirja teenusega nõustumise kohta, siis ei ole poolte vahel töövõtulepingut sõlmitud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 11 lg 1 sätestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustusliku vormi. Tulenevalt VÕS § 16 lg 1 pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Asja materjalidest nähtuvalt on 23. juuni 2006.a arvele märgitud sellised kostja A.R. andmed nagu isikukood, elukoht ja auto registri number. Kostja on väitnud, et keegi on teinud tema isikuandmetega rumalat nalja ja tellinud hagejalt puksiirteenust. Kohus sellise väitega ei nõustu, kuna kohtus on tuvastamist leidnud, et kostja on isiklikult 14. juulil 2006.a vaidlusaluse arve tasunud, seega on ta hageja sellist nõuet aktsepteerinud. Kostja poolt hagejale isikuandmete avaldamine ja soov tellida puksiirteenust on konkreetne ettepanek lepingu sõlmimiseks ning hilisemalt arve tasumine kinnitab, et poolte vahel oli töövõtuleping sõlmitud. Seega on poolte vahel sõlmitud 23. juunil 2006.a suuline töövõtuleping puksiirteenuse osutamiseks hageja poolt kostjale.

kostja ei ole hagejalt puksiirteenust saanud, siis on kostja alusetult tasunud hagejale 14. juulil 2006.a 1127,36 krooni. VÕS § 1027 sätestab, et isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja tema õigusliku aluseta saadu. Tulenevalt VÕS § 1028 lg 1 kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus on antud asjas tuvastanud, et poolte vahel on 23. juunil 2006.a sõlmitud töövõtuleping ning mille alusel kohustus kostja tasuma hagejale 1127,36 krooni. Seega ei ole kostja hagejale tasunud 1127,36 krooni alusetult ning kohus jätab kostja poolt esitatud vastuhagi alusetult saadu 1127,36 krooni tagastamiseks rahuldamata.

KOHTUKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja A.R. kahjuks, seega kannab antud asjas menetluskulud täies ulatuses A.R. .

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.