Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Hageja leidis, et menetlus ei kuulu taastamisele. Iganädalane töökoosolek ei ole käsitatav mõjuva põhjusena, mis takistaks kostjat istungile ilmumast ja sellest teatamata jätmast. Kostja pidi olema istungi toimumisest teadlik, kuna kajas on märgitud, et 07.11.2006 istungil pidi kostja ja tema esindaja kokkuleppe kohaselt kostjat esindama Katrin Johanson. Samuti ei ole kostja esile toonud mõjuvat põhjust, mis takistas Leelo Sahal kohtusse ilmumata jätmisest teada anda. Leelo Sahk sai kutse kätte 5 kuud enne korralist puhkust, seega oli tal piisavalt aega teatada kohtule istungile ilmumata jätmisest. Kostjal ei olnud ka alust eeldada, et kohus istungi edasi lükkab. Kohus jättis 09.01.2007 määrusega menetluse taastamata ning arvas tasutud kautsjoni 4250 krooni riigituludesse. Kohus leidis, et antud situatsioonis ei ole tegemist mõjuva põhjusega TsMS § 422 lg 1 tähenduses. Kostja esindaja Leelo Sahk jättis istungile ilmumata ning sellest teatamata seoses korralise puhkusega ning kostja seoses iganädalase töökoosolekuga. Hageja on õigesti viidanud, et kohtukutse kostja esindajale toimetati kätte ca 5 kuud enne eelistungi toimumist ning tulenevalt TsMS § 217 lg-st 6 loetakse kostja esindajale kohtukutse edastamisega see ka kostjale esitatuks. Kostja ei ole põhistanud mõjuvat põhjust istungile ilmumata jätmiseks, kajas sisalduv väide koosoleku toimumise kohta on tõendamata. Samuti ei saa iganädalast töökoosolekut, mille toimumine on ette teada, kuidagi pidada mõjuvaks põhjuseks istungile ilmumata jätmisest teatamata jätmiseks. Kostja oli kaja kohaselt arvamusel, et teda esindab kohtu eelistungil esindaja, ilmselt seetõttu ei pidanud kostja vajalikuks istungil osaleda. Kohus leidis, et kostja võttis sellega endale riski, et esindaja ilmumata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-94-06 asunud seisukohale, et lepingulise esindaja istungilt puudumine ei ole poole enda istungile ilmumata jätmise mõjuvaks põhjuseks. Ka kostja esindaja korraline puhkus ei saa olla mõjuvaks põhjuseks istungile ilmumata jätmisest teatamata jätmiseks. Kohus asus seisukohale, et sõltumata ühe lepingulise esindaja haigusest, tuleb jätta kaja rahuldamata ja menetlus taastamata, kuna teisel lepingulisel esindajal ja kostjal endal puudus mõjuv põhjus istungile mitteilmumiseks. Määruskaebus Kostja palus kohtumääruse tühistada, menetluse taastada ning tagastada kostjale kautsjon 4250 krooni. Kostja kasutas TsMS § 217 lg 1 järgi võimalust osaleda menetluses esindaja kaudu. Tulenevalt TsMS § 217 lg-st 6 tuleb lugeda kostja esindaja haigestumise tõttu eelistungile mitteilmumine ja istungi edasilükkamise taotluse esitamine võrdseks kostja käitumisega. Kostja ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et kostja ja tema esindaja Leelo Sahk on jätnud mõjuva põhjuseta isungile ilmumata ning sellest kohtule teatamata. Eelistungil oli valmis kostjat esindama Katrin Johanson, sest Leelo Sahal algas puhkus. Leelo Sahk ei teatanud kohtule puhkusest viibimisest 2006. a suvel kohtukutset saades, sest x Õigusbüroo OÜ ei pidanud vajalikuks eelistungi aega muuta, kuna kokkuleppe kohaselt pidi kostjat esindama Katrin Johanson. Viimane haigestus aga istungile eelnenud päeva õhtul. Haigestumine oli sedavõrd äge, et perearst oli sunnitud tegema koduvisiidi 06.11.2006 õhtul ning enne istungi edasilükkamise taotlust ei saanud Katrin Johanson enam Leelo Sahka informeerida endal olevast takistusest. Leelo Sahk ei saanud teada enne eelistungi toimumist Katrin Johansoni haigestumisest ning seega ise esitada taotlust istungi edasilükkamiseks, põhistamaks seda oma puhkusega. Katrin Johansonil ei õnnestunud Leelo Sahka 06.11.2006 hilisõhtul ega järgmise päeva hommikul kätte saada. Kostja ja tema mõlemad esindajad tegutsesid veel 06.11.2006 kindlas teadmises, et kostjat esindab järgmisel päeval Katrin Johanson. Katrin Johanson tegi kõrges palavikus olles endast parima, informeerides oma koduse elektronposti vahendusel enne istungit kohtunikku isiklikult enda ootamatust haigestumisest, saades ka vastuse. Kohtuniku vastusest võis kostja esindaja heauskselt aru saada, et taotluse rahuldamiseks ei ole takistusi. Kui Katrin Johansonil oleks tekkinud vähimgi kahtlus tagaseljaotsuse tegemise kavatsusest, oleks ta haigestununa büroosse läinud ja kostja telefoninumbri otsinud, et talle teatada istungile ilmumise vajadusest. Kostja näol ei ole tegemist isikuga, kes kasutaks oma protsessiõigusi pahauskselt. Seadus ei kohusta kohut tegema

tagaseljaotsust, vaid annab selleks võimaluse. Kostja ei volitanud x Õigusbüroo OÜ juriste koos esindamiseks, mistõttu tuli kohtul kaja lahendades anda hinnang ikkagi Katrin Johansoni tegevusele. Kostja ise ei põhistanud kohtule oma mitteilmumist, sest ta ei olnud teadlik eelistungi toimumise ajast ja kohast. Seoses eeltooduga oleks õiglase ja võrdse kohtlemise seisukohast seaduslik ning otstarbekas tunnistada kostja ja tema esindaja kohtu eelistungile mitteilmumine ja sellest mitteteatamine mõjuvaks. Kohus rikkus TsMS § 413 lg 1, kuna hagi ei olnud hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti rikkus kohus TsMS § 413 lg 3 p 2, kuna kostja esindaja on teatanud enne istungit kohtule mõjuvast põhjusest. Tagaseljaotsuse instituut ei saa piirata põhiseadusega tagatud õigusi. Kostja ei saanud viibida oma kohtuasja arutamise juures, kuna talle ei olnud kohtukutset edastatud ning asjaolude kokkulangemisel ei saanud esindaja talle ka teatada istungile ilmumise vajadusest. Seadus ei sätesta mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu ning kohtul on konkreetseid asjaolusid arvestades õigus hinnata, kas menetlusosalistel oli kohtusse ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus. Seda maakohus ei ole teinud. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normide rikkumise tõttu ning menetlus tuleb asjas taastada. TsMS § 413 lg 3 p 2 kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust, kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud. TsMS § 345 sätestab, et kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. TsMS § 217 lg 5 kohaselt on esindajal selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab, ning esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt. Kostjal on vastavalt TsMS § 217 lg-le 1 õigus osaleda menetluses esindaja kaudu. Kohus ei kohustanud kostjat TsMS § 346 lg 1 alusel isiklikult kohtuistungile ilmuma. Kostja esindaja Katrin Johanson esitas kohtule enne eelistungi algust taotluse istungi aja muutmiseks seoses haigestumisega. Kohus kinnitas elektronkirjaga taotluse kättesaamist, paludes esitada hiljem nõuetekohane tõend ja soovides head tervenemist. Seega on kostja oma esindaja kaudu täitnud TsMS §-s 345 sätestatud teatamis- ja põhistamiskohustuse ning kohus on seda ka oma vastuses mõista andnud. Istungi toimumise päeval kohtule faksi teel edastatud perearsti tõend kinnitab kostja esindaja väidet haigestumisest, mis ei võimaldanud tal istungil osaleda. Kostja on kajas ja määruskaebuses põhistanud, miks Leelo Sahk istungile mitteilmumisest ei teatanud. Volikirjast ei nähtu, et Katrin Johanson ja Leelo Sahk võivad kostjat esindada üksnes ühiselt. Ringkonnakohtul ei ole põhjust kahelda kostja väites, et kokkuleppe kohaselt pidi 07.11.2006 istungil kostjat esindama Katrin Johanson. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kohtul vastavalt TsMS § 413 lg 3 p-le 2 õigust teha tagaseljaotsust, kuna kostja esindaja teatas kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ning põhistas ja tõendas seda. TsMS § 417 lg 2 alusel tuleb kaja rahuldada ning menetlus taastada. Vastavalt TsMS § 149 lg-le 5 tuleb K.Lle tagastada kaja esitamisel tasutud kautsjon 4250 krooni.

Tiit Kollom

Ülle Jänes

Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.