Bondora AS hagi G.O vastu põhivõlgnevuse 5197,45 euro, intressi 403,96 euro, meeldetuletustasude 10 euro, lisateenuste tasude 335,76 euro, viiviste 107,26 euro ja edasiulatuva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
6905,02 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), asukoht XXX, 11316 Tallinn Hageja volitatud esindaja: Q.O ; e-post: XXX Kostja: G.O (isikukood XXX), elukoht teadmata
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Bondora AS hagi G.O vastu 19.10.2021 tarbijakrediidilepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse nõudes.
sõlmitud
2.Jätta menetluskulud hageja Bondora AS kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud kostjal puuduvad. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku 1
tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju maakohtu menetluses on tsiviilasi 2-24-114659 Bondora AS hagi G.O võlgnevuse nõudes (dtl 28-35).
vastu
Vastavalt 29.05.2024 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt 19.10.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nt XXX tulenevat põhivõlgnevust 5197,45 eurot, intressi 403,96 eurot, meeldetuletustasusid 10 euro, lisateenuste tasusid 335,76 euro, sissenõutavaks muutunud viivist 107,26 eurot ja edasiulatuvat viivist määras 14,32% aastas. Lepingu kohaselt sai kostja laenu 7974 eurot, intressimääraga 14,32% aastas, lepingutasuga 474 eurot, igakuise haldustasuga 4% laenusummalt aastas, lepinguperioodiga 19.10.2021 kuni 13.10.2026.
Hageja on hagiavalduses (dtl 28-35) välja toonud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks esitati hagiavaldusele krediiditoimik (dtl 90). Kostja deklareeris laenutaotlusel sissetulekuks 580 eurot ja igakuisteks kohustusteks 0 eurot. Samuti esitati hagejale kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 13 494,77 eurot ja igakuisteks kohustusteks on 8 901,63 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 4 048 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal oli avalikustatud maksehäireid, kuid need olid lõpetatud 6 kuud tagasi enne laenutaotluse esitamist. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 394,67 eurot (13494,77-8838,66-4048-213,44).
Kohus võttis 26.08.2024 hagi menetlusse (dtl 95-100). Kostjale G.O olid hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel kätte toimetatud 18.09.2024, kuid kostja hagile õigeaegselt (s.o 08.10.2024) nõuetekohast hagivastust ei esitanud.
Hagiavalduse punktis 5.5 on hageja esitanud taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks.
Kohus selgitas pooltele tarbijakrediidilepingule kohalduvat õigust ning kohustas 26.08.2024 kohtumäärusega (dtl 95-100) hagejat esitama kohtule 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest detailsed andmed selle kohta, et laenulepingu(te) sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja teabe andmise kohustust. Kohus selgitas, et VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama (s.o tegema ümberarvestuse), arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Kohus selgitas ka, et üldjuhul tuleb krediidiandjal krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Kohtule esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja sissetulekud 4 laenulepingu sõlmimisele eelneva kuu jooksul oli ligikaudu 400 000 eurot, sellest tööandjalt palgana (T OÜ) 560-660 eurot kuus. Taotlusse oli märgitud keskmiseks sissetulekuks 580 eurot. Hagejal tuli täpsustada, kuidas on krediidiandja arvestanud eraisikutelt kokku sadades tuhandetes laekunud maksed regulaarse sissetuleku alla (kas dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused, elatis vms).
Hageja kohtule määratud tähtajaks (s.o 20.09.2024) ei vastanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2
TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi rahuldamata.
Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
10.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja hagiavalduses välja toonud, et krediidivõimelisuse hindamise protsessis on kostja laenutaotlusel märkinud sissetulekuks 580 eurot ja igakuisteks kohustusteks 0 eurot. Samuti esitati hagejale kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 13 494,77 eurot ja igakuisteks kohustusteks on 8 901,63 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 4 048 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal oli avalikustatud maksehäireid, kuid need olid lõpetatud 6 kuud tagasi enne laenutaotluse esitamist. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 394,67 eurot (13494,77-8838,66-4048-213,44). Hageja esitas ka vastutustundliku laenamise väljavõte ehk krediiditoimik KAVS § 48 mõttes, mis on lisatud hagiavaldusele (dtl 90).
11.Kohtule esitatud krediiditoimikust nähtub, et kostja tööandja on T OÜ, taotlusel märgitud sissetulekuks 580 eurot, taotletud laenusumma 6500 eurot, Pensioniregistri päringut ei ole tehtud, Maksu- ja Tolliametile päringut ei ole tehtud, kasutatud on pangakonto väljavõtet perioodi 03.11.2020 kuni 12.02.2023 kohta.
12.Hageja kohtule krediiditoimikus esitatud pangakonto väljavõttest (krediiditoimiku lehekülg Bank Statement, dtl 90) nähtub, et kostja sissetulekud 4 laenulepingu sõlmimisele eelneva kuu jooksul oli ligikaudu 400 000 eurot. Taotlusse oli kostja aga märkinud keskmiseks sissetulekuks 580 eurot. Hagejal tuli täpsustada, kuidas on krediidiandja arvestanud eraisikutelt kokku sadades tuhandetes laekunud maksed regulaarse sissetuleku alla (kas dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused, elatis vms). Hageja kohtule ei vastanud. Krediidiandja on arvestanud kostja sissetulekuteks keskmiselt 13 494,77 eurot kuus ja lugenud sissetulekute hulka eraisikute poolt kostjale tehtud maksed. Pangakonto väljavõttest nähtuvad maksed perioodi 03.11.2020 kuni 12.02.2023 kohta. Samast toimikust on näha, et kostja esimene palk tööandjalt T OÜ on laekunud kostja arvelduskontole 09.11.2021, ehk alles peale laenulepingu sõlmimist 19.10.2021. Kõik ülejäänud sissetulekuks arvestatud laekumised on tehtud eraisikutelt. Kohtu hinnangul ei ole võimalik eraisikutelt laekunud maksete puhul eeldada, et see on töötasu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused või elatis, mitte aga laenud, liiatigi kui laenutaotleja ise on taotlusesse märkinud sissetulekuna ainult 580 eurot kuus. Samuti on hageja ise krediidiaruandes märkinud (lehel „Bank Statement Details“) laenuna 26.08.2021 saabunud laekumise eraisikult summas 26 500 eurot. Seega ei saanud laenuandja laenulepingu nr XXX sõlmimise eel arvestada ühegi tööandja poolt makstava sissetulekuga ega arvestada ilma Maksu- ja Tolliameti päringuta neid laekumisi ettevõtlustulude hulka. 3
13.Krediidiandja pidi märkama, et kostja taotluses esitatud andmed erinevad pangakontol nähtuvast suurel määral. Taotluses on sissetulek 580 eurot, tegelik laekumine pangaarvele aga 13 494,77 eurot kuus. Kostja ei ole ise liigitanud laekuvaid makseid sissetulekuna. Seega pidi krediidiandja märkama, et kostja maksevõimega ja usaldusväärsusega ei pruugi olla kõik korras ning kostja näol ei ole tegemist maksevõimelise laenuvõtjaga, kuivõrd laenutaotlejal ei olnud laenuvõtmise hetkel regulaarset sissetulekut töötasu näol. Laenusid ei saa pidada regulaarseks sissetulekuks.
14.Hageja on hagiavalduses märkinud, et on arvestanud kostja elamiskuludeks 4 048 eurot. Pangakonto väljavõttest nähtub, et suur osa kulutusi on kirjas ilma selgituseta, kellele või mille eest, ülekanded on suuremas osas eraisikutele (nendele samadele isikutele, kellelt raha on arvele laekunud) või majutusasutustele väljaspool Eestit. Kostja ise aga on enda kohustused märkinud 0 eurot.
15.Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses.
16.Hageja on küll esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja on kostja krediidivõimelisuse hindamisel küsinud pangakonto väljavõtet ning kontrollinud kostja sissetulekuid ja kohustusi, kuid väljavõttest nähtub, et kostjal puudus laenusaamise ajal regulaarne sissetulek töötasu näol. Suure hulga erinevate füüsilist isikute makseid pangakontole (tuhandeid eurosid kuus) ei ole kontorollitud. Näiteks ei ole tehtud Maksuametisse päringuid, kas tegemist on deklareeritud ettevõtlustuluga. Nimetatud tulude päritolu ja legaalsust ei ole kontrollitud. Ainuüksi suurte sissemaksete laekumine laenusaaja kontole ei tähenda veel laenusaaja krediidivõimelisust ning valmidust endale võetud kohtusi kanda.
17.Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
18.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
19.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
20.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
21.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.
22.Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
23.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 4
24.Tallinna Ringkonnakohus on 12.07.2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
25.Hageja on esitanud eraldi kostja tehtud maksete laekumiste arvestuse ning nõude kujunemise arvestuse (dtl 73-78). VÕS § 4034 lg 7 kohast ümberarvestust hageja kohtule ei esitanud.
26.Hagiavalduse p 1.3 kohaselt on hageja andnud kostjale lepingu nr XXX alusel laenu 7974 eurot, millest peale lepingutasu 474 euro mahaarvamist kandis hageja kostjale 7500 eurot (dtl 67). Kostjalt on laekunud hagejale perioodil 15.11.2021 kuni 15.04.2024 põhiosa katteks 2776,55 eurot.
27.Hagiavalduse p 4.2 kohaselt kuulus lepingu maksegraafiku kohaselt lepingu kehtivuse perioodil 15.11.2021 kuni 15.04.2024 tasumisele 2302,03 eurot, millest kostja tasus 1898,07 eurot (dtl 28-35). Hagile lisatud intressiarvestuse (dtl 73-78) kohaselt on lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intress summas 403,96 eurot.
28.Hagiavalduse p 4.3 kohaselt on kostja jätnud tasumata igakuise haldustasu summas 26,58 eurot perioodi 15.01.2024 kuni 15.04.2024 eest. Lisatud nõude arvestuse kohaselt on lepingu ülesütlemise ajaks tasunud kostja haldustasusid kokku 685,76 eurot. Samuti nähtub nõude arvestusest, et kostja on tasunud perioodi 15.01.2024 kuni 15.04.2024 eest võlaintressi 1,77 eurot.
29.Kokku on seega kostja tasunud hagejale lepingu täitmiseks perioodil 15.11.2021 kuni 15.04.2024 summas 5362,15 (2776,55+1898,07+685,76+1,77) eurot.
30.Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-22-145432, p 24; RKTKo nr 2-21-13098, p 16). Riigikohus on märkinud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 403 4 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär tarbijakrediidilepingute sõlmimise ajal 01.07.2021 kuni 31.12.2021 oli 0%, mis oli kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
31.Hagiavalduse kohaselt on tuvastatav, et lepingu nr XXX alusel sai kostja laenu 7500 eurot ja tegi tagasimakseid kokku summas 5362,15 eurot. VÕS § 403 4 lg 7 alusel tuleb lugeda kõik tagasimaksed tehtuks põhiosa katteks. Kuna tagasimaksed tuleb lugeda tehtuks põhiosa katteks, võib lepingu nr XXX ülesütlemine seetõttu olla toimetu, sest kostja ei olnud ülesütlemise ajal veel võlgnevuses. Kostja oli tasunud rohkem, kui sissenõutavaks muutunud kohustus, kuivõrd intressi ega muid tasusid krediidiandja nõuda ei saa. Seega ei olnud täidetud lepingu ülesütlemise tingimused, sest kostja ei olnud 17.04.2024 veel võlgnevuses. Maksegraafiku järgi oli kuupäevaks 15.04.2024 sissenõutavaks muutunud põhiosamakseid kokku summas 3284,93 eurot. Lepingu tingimustest nähtub, et leping on sõlmitud kestusega 60 kuud, s.o kuni 13.10.2026. Seega on leping nr XXX nii hagiavalduse esitamise seisuga kui ka tänase seisuga kehtiv. Hageja põhivõlgnevuse nõue ei ole muutunud sissenõutavaks.
32.Kohus jätab rahuldamata lepingust nr XXX tulevad nõuded, kuna need ei ole õiguslikult põhjendatud. Lisaks märgib kohus, et kuivõrd lepingu nr XXX alusel esitatud nõuded on 5
õiguslikult põhjendamata, ei ole hagejal õigust nõuda ka lepingust tulenevaid kõrvalnõudeid, mistõttu jätab kohus rahuldamata ka hageja kõrvalnõuded. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
33.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
34.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
35.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).