Osaühingu xxx hagi aktsiaselts xxx vastu 696 610 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja osaühing xxx (registrikood xxx; asukoht xxx); hageja esindaja vandeadvokaat Ingrid Kullerkann (Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid; Veetorni 4, Tallinn 10119); kostja aktsiaselts xxx (registrikood xxx; asukoht xxx); kostja esindaja Allan Habicht (kontaktaadress Laki 32, Tallinn).
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
29. märts 2007
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja vandeadvokaat Ingrid Kullerkann; kostja esindaja Allan Habicht.
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista välja aktsiaseltsilt xxx osaühing xxx kasuks täitmata lepingulised kohustused summas 456 610 (nelisada viiskümmend kuus tuhat kuussada kümme) krooni.
3.Mõista välja aktsiaseltsilt xxx osaühing xxx kasuks viivised seisuga 04.05.2007 summas 128 764 (ükssada kakskümmend kaheksa tuhat seitsesada kuuskümmend neli) krooni ja edasi kuni kohtuotsuse täitmiseni summas 913.22 krooni (üheksasada kolmteist krooni ja 22 senti) nädalas.
Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik
1.Osaühing xxx (edaspidi OÜ xxx) esitas 04.12.2003 Tallinna Linnakohtule hagi aktsiaselts xxx (edaspidi AS xxx) vastu 396 601 krooni nõudes. 28.04.2004 kohtuotsusega on Tallinna Linnakohus jätnud hagi rahuldamata. OÜ xxx esitas Tallinna Linnakohtu otsusele apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.11.2004 otsusega Tallinna Linnakohtu 28.04.2004 otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. OÜ xxx esitas Tallinna Ringkonnakohtu otsusele kassatsioonkaebuse. 24.05.2005 Riigikohtu otsusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2004 otsus ja saadeti asi samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks. 19.10.2005 tühistati Tallinna Ringkonnakohtu otsusega Tallinna Linnakohtu 28.04.2004 otsus ja saadeti asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. II Hageja nõue ja põhjendused
2.OÜ xxx esitas Tallinna Linnakohtule hagi AS xxx vastu 396 601 krooni nõudes. 24.08.2006 täpsustas hageja hagiavaldust ning palus kostjalt välja mõista 696 610 krooni koos viivistega summas 696 600 krooni. Lepingujärgse viivisvõlgnevuse välja mõistmata jätmisel palus hageja kostjalt välja mõista seadusjärgne viivis seisuga 24.08.2006 summas 225 473.34 krooni ja edasi kuni kohtuotsuse täitmiseni summas 188.64 krooni päevas. 29.03.2007 toimunud kohtuistungil täpsustas hageja seadusjärgse viivise nõuet ning palus kostjalt lepingujärgse viivisvõlgnevuse välja mõistmata jätmisel kostjalt välja mõista seadusjärgne viivis 29.03.2007 seisuga kokku summas 307 700.67 krooni ja edasi kuni kohtuotsuse täitmiseni summas 202.02 krooni päevas. Kohtukulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja kindlustuslepingu (poliis nr 42190415), mille alusel hageja kindlustas aktsiaseltsile Nordea Finance Estonia (edaspidi AS Nordea Finance Estonia) kuuluva metsalõikustraktori Valmet 911 perioodil 03.05.2002 - 02.05.2003. Vastavalt kindlustuspoliisile nr 42190415 oli kindlustusobjekti kindlustusväärtuseks kokku lepitud 2 600 000 krooni ja kindlustussummaks samuti 2 600 000 krooni. 11.06.2002 hävis metsatöömasin Valmet 911 tulekahjus. 03.03.2003 teatas kostja, et hüvitab tulekahjus tekkinud kahju lõplikus hüvitise summas 1 783 905 krooni (kindlustussumma 2 600 000 krooni - käibemaks - omavastutus eritingimustest 260 000 krooni - tasumata osamakse 9 485 krooni - jäänuki väärtus 150 000 krooni). AS xxx maksis AS-le Nordea Finance Estonia, kui kindlustatud vara omanikule, välja kindlustushüvitise summas 1 783 905 krooni.
2-06-3355 Hageja on seisukohal, et kostja on ebaõigesti arvestanud kahjusumma ning nõuab seetõttu kohustise nõuetekohast täitmist. Hageja leiab, et kindlustushüvitise arvutamisel tuleb lähtuda AS xxx Ehitusmasinate ja – seadmete kindlustamise üldtingimustest (edaspidi THEM 20001). THEM 20001 p 6.1 kohaselt on kindlustusjuhtumist tingitud kahjusumma suuruseks kindlustusobjekti taastamise (remondi) maksumus või taastootmismaksumus (kindlustusobjektiga sama liiki ja sama võimsusega uue masina ostuhind) koos kulutustega transpordile ja montaažile. Kahjusumma suuruse arvutamisel arvestatakse nii kindlustusobjekti hävinenud ja kahjustunud osa väärtust kui ka selle säilinud osa ja kasutuskõlblike jäänuste väärtust. Kahjusumma hulka ei arvestata tagastatavaid ja tasaarvestatavaid makse (nt käibemaks). Kuivõrd kindlustusandja käesoleval juhul masinat remontida ei otsustanud, on kahjusumma suuruseks uue masina ostuhind ilma käibemaksuta, millest on maha arvestatud jäänuste väärtus. Kindlustusobjekt oli kindlustatud poliisilt nähtuvalt jääkväärtuses kulumiga 40%. Kuivõrd kindlustusandja ei ole viidanud ala- ega ülekindlustuse sätetele, saab asuda seisukohale, et uue masina ostuhind on 4 333 333 krooni ilma käibemaksuta. Sellest lahutatakse jäänuki maksumus 150 000 krooni. Kahjusumma on seega 4 183 333 krooni. Kostja on ebaõigesti arvutanud ka omavastutuse suurust, rakendades omavastutust 10% kindlustussummast, so 260 000 krooni. Vastavalt kindlustuspoliisile rakendus omavastutus 10% ainult varguse või täieliku hävingu korral. Hageja on seisukohal, et täieliku hävimise korral ei saa asjal olla enam mingisugust turuväärtust, milleks käesoleval juhul on 150 000 krooni. Seega ei ole asi käesoleval juhul täielikult hävinenud ning kuulub rakendamisele omavastutus 20 000 krooni. THEM 20001 p 6.2 kohaselt arvutatakse kindlustushüvitis, milleks on see osa kahjusummast, mille hüvitab kindlustusandja. Kindlustushüvitise suurust arvutades kontrollitakse alakindlustuse sätete rakendamise vajadust (käesoleval juhul ei ole kindlustusandja alakindlustusele tuginenud). Kui kindlustusobjekt on kindlustatud jääkväärtuses, vähendatakse kahjusummat kulumi võrra (käesoleval juhul seega 4 183 333 krooni - 40% = 2 510 000 krooni), lahutatakse omavastutuse summa (2 510 000 krooni – 20 000 krooni = 2 490 000 krooni) ning peetakse kinni kindlustusperioodi lõpuni tasumata osamaksed (2 490 000 krooni – 9 485 krooni = 2 480 515 krooni). Kuivõrd kindlustusandja on välja maksnud 1 783 905 krooni, on täitmata lepingulised kohustused summas 696 610 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised. AS-i xxx Kindlustuslepingute sõlmimise üldtingimuste kohaselt kui kindlustusandja viivitab oma kohustuse täitmisega on kindlustusandja kohustatud maksma kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isiku nõudmisel viivist 0,1% väljamaksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva kohta, kuid mitte rohkem kui 10% väljamaksmisele kuuluvast summast. Hageja on seisukohal, et viivise nõudeõiguse piiramine 10%-ga põhivõlast on tühine. Seega on hageja lepingujärgse viivise suuruse 0,1 % kohaselt viivise suuruseks 696.60 krooni päevas. Kostja on olnud viivituses 1 270 päeva, mis teeb viivisnõude suuruseks hagiavalduse täiendamise aja seisuga 884 694.70 krooni. Hageja määrab viivisnõude suuruseks põhivõlast mõnevõrra väiksema summa 696 600 krooni. Juhul kui kohus aga leiab, et tüüptingimustes toodud viivise väljamaksmise piirang toob kaasa ka viivise suuruse kokkuleppe tühisuse, palub hageja kostjalt välja mõista seadusjärgne viivis 29.03.2007 seisuga kokku summas 307 700.67 krooni ja kuni kohtuotsuse täitmiseni summas 202.02 krooni päevas. Hageja on seisukohal, et, kostja ei saa vabaneda kahju hüvitamise kohustusest ainuüksi seetõttu, et kindlustatud isik/soodustatud isik on otsustanud esitada nõude teise lepingu alusel teise isiku vastu. Käesoleval juhul esitas AS Nordea Finance Estonia kapitalirendilepingu alusel OÜ xxx ja xxx vastu Tallinna Linnakohtusse hagi kindlustushüvitise ja vara
2-06-3355 maksumuse vaheks oleva summa väljamõistmiseks. Tallinna Linnakohtu 03.04.2003 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2/4/228-1489/03 kinnitati kokkulepe, mille kohaselt xxx käendajana kohustus tasuma vastavalt maksegraafikule AS-le Nordea Finance Estonia viie aasta jooksul kokku 599 264.22 krooni. 12.02.2007 sõlmisid hageja ja Andrus Kööp kompromissi, mille kohaselt tasub hageja xxx 700 000 krooni, millega on rahuldatud xxx käenduse täitmisest üle läinud AS Nordea Finance Estonia nõue xxx vastu ja kaetud põhivõlgnevuse tasumiseks tehtud lisakulutused. Hageja leiab, et kahju tekkis küll liisinguandjale, kuid liisinguandja esitas nõude käendaja vastu ning hagejal on kohustus see käendajale hüvitada. Seega on hageja arvates hageja poolne kahjude tekkimine tõendatud. Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks kohtule järgmised dokumendid: kindlustuspoliis nr 42190415 (tl 8); Kindlustuslepingute sõlmimise üldtingimused (tl 12-15); Ehitusmasinate ja –seadmete kindlustamise üldtingimused (tl 16-19); AS Nordea Finance Estonia hagiavaldus (tl 37-39, Tallinna Linnakohtu 03.04.2003 määrus tsiviilasjas nr 2/4/228-1489/03 (tl 40-44), kompromissleping (II tl 85-86). II Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja vaidleb hagile vastu alljärgnevatel põhjustel. Hageja on arvestanud valesti omavastutuse suuruse, asudes seisukohale, et kuna metsatöömasin kindlustusjuhtumi tagajärjel ei hävinud, siis tuleks kohaldada väiksemat omavastutust (260 000 krooni asemel 20 000 krooni). Kostja leiab, et kuna 2 600 000 kroonise jääkväärtusega kindlustatud metsatöömasinast jäi peale kindlustusjuhtumit alles 150 000 krooni maksev jäänuk, siis on tegemist masina hävimisega. Niivõrd suures ulatuses kahjustada saanud masina taastamine on majanduslikult ebaotstarbekas ja tehniliselt võimatu ning kui masinat ei ole majanduslikult põhjendatud või tehniliselt võimalik taastada, siis ongi masin hävinud. Hageja ei ole kindlustuslepingu väidetavast rikkumisest kahju saanud. Kostja on kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju kindlustusobjekti omanikule, AS-le Nordea Finance Estonia täielikult hüvitanud ning täiendava hüvitise maksmiseks puudub alus. Kuna hageja ei ole asja omanik, ega ole tõendanud, et kindlustuslepingu väidetava rikkumise tõttu on ta kahju saanud, siis puudub alus hagi rahuldamiseks. Kuna hageja ei ole kindlustushüvitise mittemaksmisest kahju saanud, siis ei saa ta nõuda ka viiviseid. Samas on hageja esitanud viivisenõude alles 24.08.2006 hagi täiendustes, mille kostja sai kätte 31.10.2006. Isegi kui viiviste nõue kuuluks rahuldamisele, saaks hageja nõuda seaduse alusel viiviseid alates sellise nõude esitamise momendist. Nõude aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega. Hageja on hakanud viiviseid arvutama alates 04.03.2003, kuid esitanud viiviste nõude alles 31.10.2006. Kostja on 03.03.2003 teavitanud hagejat ühe aastasest kohtus nõude esitamise kohustusest, samuti on möödunud seaduses ette nähtud nõude esitamise tähtaeg. Kuna viiviste nõue on aegunud, vähemalt selles osas, mis muutus sissenõutavaks üle kolme aasta tagasi, siis tuleb selles osas jätta hagi rahuldamata. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja on esitanud oma vastuväidete tõendamiseks kohtule tõendina järgmise dokumendi: eksperdi arvamus nr L-2288A (II tl 49-50).
2-06-3355
IV Kohtuistung
4.29.03.2007 toimunud kohtuistungil jäi hageja hagi juurde ja palus selle rahuldada ning kohtukulud kostjalt välja mõista. Kostja jäi oma vastuväidete juure ja palus jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hagejalt välja mõista. Kostja on seisukohal, et hageja saaks nõuda kindlustushüvitise väljamaksmist vara omanikule, mitte iseendale. V Kohtuotsuse põhjendused
5.Õigusnorm millest kohus juhindub, on järgmine: võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus (edaspidi VÕS RS) § 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui võlaõigusseadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkoodeksi (edaspidi TsK) § 172 lg 1sätestas, et kui lepingu sõlminud isik seadis tingimuseks lepingust tuleneva kohustise täitmise kolmandale isikule, siis kui seaduse või lepinguga ei ole teisiti ette nähtud ega tulene kohustise olemusest, võib lepingu täitmist nõuda nii lepingu sõlminud isik kui ka kolmas isik, kelle kasuks oli tingimuseks seatud täitmine. TsK § 172 lg 2 sätestas, et kui kolmas isik loobus temale lepingu järgi antud õigusest, siis lepingu sõlminud isik võib kasutada seda õigust, kui see ei ole vastuolus seadusega, lepinguga või kohustise sisuga. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuli kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele.
6.Poolet vahel oli sõlmitud kindlustusleping, mille alusel hageja kindlustas aktisaseltsile Nordea Finance Estonia (edaspidi AS Nordea Finance Estonia) kuuluva metsalõikuri Valmet 911 perioodil 03.05.2002 – 02.05.2003. 11.06.2002 hävis metsatöömasin Valmet 911 tulekahjus. 03.03.2003 teatas kostja, et hüvitab tulekahjus tekkinud kahju lõplikus hüvitise summas 1 783 905 krooni (kindlustussumma 2 600 000 krooni – käibemaks – omavastutus eritingimustes 260 000 krooni – tasumata osamakse 9 485 – jäänuki väärtus 150 000 krooni). Hageja on seisukohal, et kostja on arvestanud kahjusumma ebaõigesti ning nõuab selle kohustise nõuetekohast täitmist. Kostja vaidleb hagile vastu, ta leiab et hageja ei ole tõendanud, et ta on kindlustusjuhtumi tagajärjel või väidetava kostja kindlustuslepingu rikkumise tagajärjel kahju saanud. Kostja on seisukohal, et hagejal ei ole õigust nõuda iseendale kindlustushüvitist.
7.Kohus leiab, et kostja seisukoht, et hagejal ei ole õigust iseendale kindlustushüvitist nõuda, on väär. Käesolevas asjas on pooled sõlminud kindlustuslepingu kolmanda isiku kasuks, seades tingimuseks lepingust tuleneva kohustise täitmise kolmandale isikule. Tulenevalt TsK § 172 lg 1 võib lepingu täitmist nõuda nii lepingu sõlminud isik, kui kolmas isik, kelle kasuks oli tingimuseks seatud lepingu täitmine, kui seadusega või lepinguga ei ole teisiti ette nähtud või ei tulene vastupidist kohustise olemusest. Käesoleval juhul ei ole hageja õigus nõuda kohustise täitmist välistatud seadusega, samuti ei nähtu asja materjalidest sellekohast poolte kokkulepet. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja on isik, kellel on õigus nõuda kostjalt kindlustuslepingust tuleneva kohustuse täitmist. Sama seisukoht on avaldatud Tallinna Ringkonnakohtu 19.10.2005 kohtuotsuses ja Riigikohtu 24.05.2005 kohtuotsuses.
2-06-3355
8.Riigikohus on käesolevas asjas 24.05.2005 kohtuotsuses märkinud, et poolte vahel sõlmitud kindlustusleping (I kd, tl 8, 12-19) võimaldab kindlustatul AS-l Nordea Finance Estonia valida, kas esitada nõue hageja vastu nendevahelise lepingu alusel või vaidlustada (ebaseaduslik) kindlustuslepingu täitmisest keeldumine. Nõude rahuldamise tulemusena peaks kindlustusvõtja rentijana hüvitama summasid AS-le AS Nordea Finance Estonia, mida kindlustusandja poolt kindlustuslepingu kohase täitmise korral ei oleks teha tulnud. Kindlustusandja ei saa vabaneda oma lepinguliste kohustuste täitmisest ainuüksi seetõttu, et soodustatud isik otsustas tema vastu nõude esitamata jätta.
9.Hageja leiab, et kostja on arvestanud kindlustushüvitise ebaõigelt, kuna on arvestanud kindlustussummast maha käibemaksu. Kostja leiab, et on põhjendatult kindlustussummast käibemaksu maha arvestanud. Vastavalt THEM 20001 p 5.4.1. võib kindlustusväärtuseks olla taastamisväärtus, s.o sama liiki ja sama võimsusega uue masina soetamiseks vajaminev rahasumma, kusjuures taassoetamisväärtuse hulka arvatakse ka kulud masina või masinaosade transpordile ja montaažile ning võimalikud tagastamatud lõivud ja maksud. THEM 20001 p
5.4.2.kohaselt või kindlustusväärtuseks olla jääkväärtus, s.o kulumi võrra vähendatud taassoetamisväärtus. Vastavalt kindlustuspoliisile (II kd, tl 9) on jääkväärtuseks (jääkväärtus – JV) 2 600 000 krooni. Vastavalt THEM 20001 p 6.1.2.4. ei arvestata kahjusumma hulka tagastatavaid ja tasaarvestatavaid makse (nt käibemaks). Kohus leiab, et kuna pooled on kindlustuslepingus kokku leppinud, et kindlustusväärtuseks on jääkväärtus, s.o kulumi võrra vähendatud taassoetamisväärtus, siis ei sisalda lepingus kajastatud jääkväärtus käibemaksu. Vastavalt THEM 20001 5.4.1. ei sisalda taassoetamisväärtus tagastatavad lõive ja makse. Asjaolu, et kindlustusandja on tagastatava maksuna pidanud silmas ka käibemaksu, kinnitab THEM 20001 p 6.1.2.4., milles kindlustusandja on tagastatavate ja tasaarvestatavate lõivude ja maksude all silmas pidanud ka käibemaksu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna poolte poolt kokkulepitud jääkväärtus ei sisalda käibemaksu, siis on kostja kindlustushüvitisest käibemaksu ebaõigesti maha arvestanud.
10.Samuti leiab hageja, et kostja on ebaõigesti arvestanud omavastutuse suuruse. Vastavalt kindlustuspoliisi punktile 5 on omavastutuse suurus 20 000 krooni ja punkti 6 kohaselt on varguse või täieliku hävingu korral omavastutus 10 % kindlustussummast. Hageja on seisukohal, et juhul kui kindlustatud varast säilib osi, millel on turuväärtus, ei ole asi täielikult hävinud. Kuna vaidlustatud kindlustusjuhul on leitud, et jäänuki väärtus on 150 000 krooni, siis on hageja seisukohal, et rakendamisele kuulus omavastutus 20 000 krooni. Kostja on hageja eelnimetatud seisukohale vastu vaielnud ja leidnud, et kuna 2 600 000 kroonise jääkväärtusega kindlustatud metsatöömasinast jäi peale kindlustusjuhtumit alles 150 000 krooni maksev jäänuk, siis on nii suures ulatuses kahjustada saanud masina taastamine majanduslikult ebaotstarbekas ja tehniliselt võimatu. Kostja leiab, et masina hävinuks tunnistamise oluliseks kriteeriumiks on see, kas masinat saab tehniliselt taastada ja kas see on majanduslikult otstarbekas. Kostja leiab, et juhul, kui masinat ei ole majanduslikult põhjendatud või tehniliselt võimalik taastada, ongi masin hävinud. Kohus leiab, et hageja seisukoht omavastutuse suuruse arvestamisel ei ole põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud kostja seisukoht asja hävimise kriteeriumi määratlemisel. Kohus leiab, et kuna metsatöömasin, mille jääkväärtuseks pooled on hinnanud 2 600 000 krooni, tulekahjust jäänud jäänuki väärtus on 150 000 krooni, s.o ca 5 % masina väärtusest, siis on käesoleval juhul alust lugeda metsatöömasin hävinuks, kuna vastavalt eriteadmistega isiku arvamusele (II kd tl 49) on tulekahju tagajärjel täielikult hävinud kabiin, elektroonikasüsteem, hüdraulika torustikud ja voolikud, tulekustutussüsteem, enamus elektrisüsteemist, rehvid, kasutamiskõlblikud on mootor, sillad, käigukast, vahekast ja
2-06-3355 lõikemast, mistõttu metsatöömasina tehnilist taastamist ei saa lugeda majanduslikult otstarbekaks ning seda ei ole võimalik kasutada otstarbekohaselt. Kuna vastavalt kindlustuse eritingimuste punktile 2 (I kd, tl 8) on täieliku hävingu korral omavastutus 10 % kindlustussummast ja kostja on nimetatud suuruses omavastutust rakendanud, siis leiab kohus, et kostja hüvitise arvestamisel arvestanud omavastutuse suuruse vastavalt kindlustuslepingus kokkulepitud tingimustele.
11.Hageja on seisukohal, et korrektne kindlustushüvitise arvestuse kohaselt oleks hüvitise suuruseks pidanud olema 696 610 krooni. Hageja leiab, et kui 40 % kulumiga masina taassoetamisväärtus on 2 600 000 krooni, siis uue masina taassoetamisväärtus on 4 333 333 krooni. Kuna THEM 20001 p 6.1.1. kohaselt arvutatakse kahjusumma sama liiki ja sama võimsusega uue masina ostuhinnast lähtudes ja ala- ega ülekindlustust tuvastatud ei ole, siis tuleb uue masina taassoetamisväärtusest 4 333 333 kroonist maha arvestada jäänuki maksumus 150 000 krooni, THEM 20001 p 6.2.2.2. kohaselt vähendatakse kahjusummat kulumi võrra, s.o (4 183 333 – 40 %) ja p 6.2.2.4. kohaselt lahutatakse sellest omavastutus 20 000 krooni ning p 6.2.4. kohaselt kindlustusperioodi lõpuni tasumata osamaksed 9 485 krooni. Kokku on hageja hinnangul kostja kohustatud hüvitisena välja maksma 696 610 krooni. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud kahjusumma suurust. Hüvitise suuruse arvutamist reguleerib THEM 20001 p 6.2.2. Vastavalt THEM 20001 p 6.2.2.1. kontrollitakse alakindlustuse sätete rakendamise vajadust. Käesoleval juhul kostja alakindlustust tuvastanud ei ole. Vastavalt THEM 20001 p 6.2.2.2. vähendatakse kahjusummat kulumi võrra, kui kindlustusobjekt on kindlustatud jääkväärtuses. Hageja arvutuste kohaselt on kahjusumma suuruseks pärast kulumi mahaarvestamist 2 510 000 krooni, kostja on leidnud, et kahjusumma on pärast kulumi mahaarvestamist 260 000 krooni. Kohus leiab, et kindlustussumma on vastavalt THEM 20001 p 6.2.2.2. (4 333 333 – 150 000 – 40%) ~ 2 510 000 krooni. Tulenevalt THEM 20001 p 6.2.2.4. lahutatakse omavastutuse summa, s.o 260 000 krooni. THEM 20001 p 6.2.4. kohaselt peetakse kinni kindlustusperioodi lõpuni tasumata kindlustusmaksed summas 9 485 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kindlustuslepingu järgne hüvitis pidi olema (2 510 000 – 260 000 – 9485) 2 240 515 krooni. Kuna kindlustusandja on välja maksnud 1 783 905 krooni, siis on täitmata lepingulised kohustused summas 456 610 krooni.
12.Hageja on palunud kostjalt välja mõista kohustuse täitmisega viivitamise eest viivitusintress. Hageja leiab, et kostjal tekkis viivise maksmise kohustus alates kostja poolt hüvitise otsuse tegemisele järgnenud päevast, s.o alates 04.03.2003. Kostja leiab, et kuna hageja on esitanud viivise nõude alles 31.10.2006, siis on hageja viiviste nõue osaliselt aegunud. Hageja on 24.08.2006 esitanud kohtule täpsustatud hagiavalduse, milles on esitanud viivitusintressi nõude (II kd, tl 9-17). Tulenevalt TsÜS § 146 lg 1 on hagi aegumistähtaeg 3 aastat. Järelikult on hageja viivitusintressi nõue osaliselt aegunud. Kuna hageja on esitanud viivitusintressi nõude 24.08.2006, siis on hageja viivise nõue osaliselt aegunud ja viivisintressi nõuet saab arvestada alates 24.08.2003.
13.Hageja on viidanud viivitusintressi nõude arvestamisel ÜU 20021 p 72-le. Kostjale jääb arusaamatuks, miks hageja viitab eelnimetatud tingimustele, kuna poolte vahel sõlmitud kindlustusleping eelnimetatud tingimusi ei sisalda. Kohus leiab, et kuna vastavalt kindlustuspoliisile on kindlustuslepingu dokumendiks kindlustuslepingu sõlmimise üldtingimused ÜU 991, siis tuleb nimetatut ka kohaldada. Vastavalt ÜU 991 (I kd, tl 12-15) reguleerib viiviste arvestust p 5.5.4., mis sätestab, et kui kahju hüvitamine hilineb kindlustusandja süül, maksab kindlustusandja kindlustusvõtjale viivist 0,2 % väljamaksmisele kuuluvast summast iga nädala eest, kuid mitte rohkem kui 10 % väljamaksmisele kuuluvast
2-06-3355 summast. Hageja on seisukohal, et kuna kostja võlg tekkis pärast 01.07.2002, siis kuuluvad kohaldamisele võlaõigusseaduse sätted. Hageja leiab, et tingimus, millega oluliselt piiratakse viivise nõudeõigust on tühine tüüptingimus. Kostja leiab, et nii põhinõudele, kui ka kõrvalnõudele saab kohalduda üks õigus – praegusel juhul tsiviilkoodeks. Kohus leiab, et kuna kostja poolt on hüvitise otsus tehtud 03.03.2003, siis kuulub viiviste arvestamisel kohaldamisele sellel ajal kehtinud seadus, s.o võlaõigusseadus (edaspidi VÕS).
14.Kindlustusandja on kindlustuspoliisis viidanud kindlustuslepingute sõlmimise üldtingimustele UÜ 991, seega on need tüüptingimused tulenevalt VÕS § 37 lg 1 lepingu osaks. Kohus leiab, et tulenevalt VÕS § 44 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul VÕS § 42 lg-s 3 nimetatud tüüptingimuste korral eeldada, et need on teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavad. Vastavalt VÕS § 42 lg 3 p 2 välistatakse teise lepingupoole nõuded tingimuse kasutaja või muu lepingupoole suhtes või piiratakse neid ebamõistlikult, sealhulgas võimalust tasaarvestada nõudeid tingimuse kasutaja vastu juhuks, kui tingimuse kasutaja lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt ei täida. Kohus leiab, et kuna UÜ 991 p 5.5.4 piirab hageja õigus välja nõuda viivist rohkem kui 10 % väljamaksmisele kuuluvast summast, siis on see hagejat ebamõistlikult kahjustav. Samas on kohus seisukohal, et UÜ 991 p 5.5.4. kokku lepitud viivise määr ei ole ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, kuna ainuüksi viivise suurusest lähtuvalt ei saa viivisekokkulepe olla reeglina vastuolus heade kommetega ega seadusega ega kahjustada hagejat ebamõistlikult ning seetõttu tühine. Järelikult kuulub kohaldamisele UÜ p 5.5.4 kokkulepitud viivise määr, s.o 0,2 % väljamaksmisele kuuluvast summast iga viivitatud nädala eest. Kuna hageja on viivitanud hüvitise väljamaksmisega summas 456 610 krooni, siis kuulub vastavalt lepingule tasumisele viivis 913.22 krooni nädalas.
15.Kuna kohus on leidnud, et hageja viivise nõue on osaliselt aegunud, siis on põhjendatud hageja kasuks viivis välja mõista alates 24.08.2003. Ajavahemikus 24.08.2003 – 31.12.2003 oli 18 nädalat, 2004. a oli 53 nädalat ja 2005. a oli 52 nädalat. Ajavahemikus 01.01.2007 – 04.05.2007 on 18 nädalat, kokku on kostja hüvitise väljamaksmisega viivituses olnud (18 + 53 + 52 + 18) 141 nädalat. Järelikult tuleb kostjalt välja mõista viivis (141 x 913.22) 128 764 krooni. Kuna hageja on palunud viivis välja mõista kuni kohtuotsuse täitmiseni, siis tuleb kostjalt välja mõista viivis kuni kohtuotsuse täitmiseni summas 913.22 krooni nädalas.
16.Hageja on palunud kohtukulud jätta kostja kanda. TsMS RS § 3 sätestab, et enne TsMS RS jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuna hageja on esitanud hagi 20.05.2005, siis kuuluvad menetluskulud jaotamisele varem kehtinud TsMS järgi. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, siis tuleb kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.
17.Muud poolte seisukohad ja esitatud tõendid ei ole asjakohased.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.