Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586), lepinguline esindaja P P Kostja: A-R P (isikukood xxx)
Asja läbivaatamise viis
kohtuistung 25.03.2025
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja Xxx AS ja kostja vahel 13.11.2019 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 5258,87 eurot, viivis 110,46 eurot perioodi 05.01.2021-06.05.2021 eest, viivis 1725,67 eurot perioodi 07.05.2021-07.04.2025 eest ja viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 8,64% aastas, põhivõlalt alates 08.04.2025 kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte üle põhivõla summa.
3.Jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt välja võla sissenõudmiskulud 50 eurot, haldustasu 87,80 eurot, intress 135,16 eurot, põhivõla nõue 760,44 euro ulatuses ja 29.04.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõue 109,72 euro ulatuses.
Jätta hageja menetluskulud 85,62% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 14,38% ulatuses hageja kanda.
5.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 873,32 eurot. Jätta kostja kasuks menetluskulud hagejalt välja mõistmata.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, elektronpostiaadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel
võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Hageja esitas Harju Maakohtule kostja vastu 26.06.2024 hagi ning 17.12.2024 alternatiivse nõude. Menetluses on hageja nõuded:
1.1.mõista kostjalt hageja kasuks välja Xxx AS ja kostja vahel 13.11.2019 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 6019,31 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, haldustasu 87,80 eurot, intress 135,16 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 1596,34 eurot;
1.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 30.04.2024 põhinõudelt (6019,31 eurot) määraga 0,0237% päevas kuni kohustuste kohase täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude;
1.3.alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja Xxx AS ja kostja vahel 13.11.2019 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed (4160) vastavalt 17.12.2024 esitatud uuesti määratud tagasimaksete maksegraafikule;
1.4.mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis laenulepingust nr XXX tulenevatelt tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte üle põhinõude.
2.Hagi aluse osas on hageja esitanud järgmised selgitused.
2.1.Hageja ja kostja vahel on 13.11.2019 a. läbi veebikeskkonna www.xxx.ee (kinnitamise IP aadress: xxx, kinnitamise aeg: 13.11.2019 22:26:27) sõlmitud laenuleping nr XXX, mille kohaselt laenas laenuandja kostjale 6273,00 eurot, intressimääraga 8,64% aastas, viivitusintress määraga 0,027 % päevas. Esimese osamakse tähtaeg oli 13.12.2019, viimase osamakse tähtpäev oli 13.11.2024. Kostja kohustus laenu tagastama 60 osamaksega, osamakse suurusega 150,03 eurot. Lepingutasu oli 373 eurot, igakuine lepingu haldustasu oli 4% aastas. Krediidi kulukuse määr lepingus oli 19,62%. 5900 eurot kanti üle kostja arvelduskontole. Leping on sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Xxx AS-st laenutaotluse protsessi saab algatada klient, kes on end autentinud ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga krediidiandja veebilehel. Leping allkirjastatakse digitaalselt selliselt, et klient tuvastatakse kontoga seotud kontakttelefoni numbrile saadetava PIN-koodi abil. See PIN-kood tuleb sisestada krediidiandja kliendiportaalis, pärast seda kui klient on tutvunud laenupakkumise ja lepingueelse infoga ning on otsustanud laenulepingu pakkumisega nõustuda. Asjaolu, et klient nõustub Xxx AS-ga laenulepingut sõlmima ja on selle allkirjastanud, on ka tõendatav lepingu jaluses oleva elektroonilise allkirja infoga, mis sisaldab laenu võtnud kliendi nime, isikukoodi, kliendi poolt kasutatud seadme IP aadressi ning kinnitamisega seotud aeg ja IP-aadressi.
2.2.03.09.2020 sõlmisid lepingu pooled uue laenu tagastamise maksegraafiku. Põhisumma tagastamise summa oli 6019,31 eurot.
2.3.Kuivõrd kostja tasus osamaksed osaliselt, oli maksetega viivituses rohkem kui kolme maksegraafikus märgitud osamaksega, saatis laenuandja 04.03.2021 laenulepingu ülesütlemise avalduse kostja lepingus näidatud aadressile. Kostjat hoiatati võla mittetasumisel leping üles öelda 30 päeva jooksul alates hoiatuse saatmisest. 06.04.2021 ütles laenuandja lepingu erakorraliselt üles. Kõik menetlusdokumendid on edastatud kostjale e-posti teel, vastavalt kostja 2
poolt näidatud aadressil.
2.4.Laenuandja loovutas lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega hagejale 20.07.2022.
2.5.Hageja nõuab kostjalt seadusest tuleneva määraga viiviseid pärast lepingu ülesütlemisest alates 06.06.2021. Hageja selgitab viivise määra 0,0237% päevas: intressimääraks lepiti lepinguga kokku 8,64% aastas, viivitusintress määraga 0,0237% päevas (Euroopa tarbijakrediidi teabelehe p. 3 kohaselt pärast laenu tagastamise lõpptähtpäeva saabumist (sh. pärast lepingu ülesütlemist) on viivis võrdne intressiga ehk 8.64%).
2.6.Hageja nõuab VÕS § 1132 lg 2 alusel hüvitist kokku 50 eurot meeldetuletuskirjade eest, mis on saadetud kostjale 13.09.2023, 27.10.2023, 07.11.2023, 04.12.2024, 08.03.2024, 22.04.2024 lepingus näidatud aadressil.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kostjale on hagi, menetlusse võtmise määrus ja alternatiivse nõude menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud, kostja hagile kirjalikku vastust esitanud ei ole. Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses esitas kostja vastuväite, märkides, et ta ei ole nõus makseettepanekuga. Kohtuistungist 25.03.2025 võtsid osa nii hageja kui ka kostja. Kostja kinnitas istungil, et ta on menetlusdokumendid kätte saanud. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
4.Kas leping on sõlmitud ja kehtis
4.1.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).
4.2.Kohtule on esitatud pdf formaadis laenuleping nr XXX (dtl 139), mis sisaldab kostja nime, isikukoodi, kinnitamise aega 13.11.2019 22:26:27 ja kinnitamise IP aadressi (dtl 148). Samasugune kinnitusmärge on ka maksegraafikul (dtl 187). Hageja on selgitanud, et selle kinnituse andmiseks pidi kostja sisestama talle mobiiltelefonile saadetud PIN-koodi hageja kliendiportaalis. Istungil kostja kinnitas, et nii see oli. Kohtu hinnangul on hageja esile toonud kostja poolt tahteavalduse tegemise asjaolud. Hageja on ka esile toonud, et kostjal oli võimalik kohe või ka hiljem portaali sisse logides lepingudokumendid endale digitaalselt alla laadida. Hageja on kohtule esitanud samasuguses formaadis ka laenulepingu XXX lisa 2 (dtl 181), kostja kinnitus sellel on 03.09.2020 kuupäevaga. Lepingu lisas on märgitud, et maksegraafik sõlmitakse kogu võlajäägi, 6211.79 euro, kohta, millest põhiosajääk on 6019.31 eurot, intressijääk on 130.02 eurot ja, viivisejääk on 0 eurot. Võlajääk tasutakse 60 osamaksega annuiteetmakse põhimõttel, ühe osamakse (v.a. esimene osamakse) suurus on 148.01 eurot. Esimene osamakse on 04.01.2021. Põhiosajäägilt arvestatakse intressi 8.64 aastas. Intressi- ja Viivisejäägilt intressi ega viivist ei arvestata. Uut, lisa 2 kohast maksegraafikut hageja kohtule esitanud ei ole. Ent kostja kinnitas istungil, et sõlmis sellise lepingu lisa ning sai ka 3
maksegraafiku.
4.3.Hageja on kohtule esitanud maksekorralduse 5900 euro kostjale 13.11.2019 välja maksmise kohta (dtl 138). Lepingus oli laenusummaks 6273 eurot, lepingutasu oli 373 eurot. Kohus saab aru, et lepingutasu peeti seega laenusummast kinni. Kohus on seega tuvastanud, et leping sõlmiti seadusega nõutud vormis ning et laen on kostja kasutusse antud. Algselt sõlmitud lepingus välja toodud krediidi kulukuse määr 19,62% jäi lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalse määra (58,11%) piiresse.
5.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine
5.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid. 4
Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.
5.2.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta selgitab hageja, et Esialgne võlausaldaja on kontrollinud andmebaasidest kostja majanduslikku võimekust (sh konto väljavõtet Instantor_bank_statement -lisa 1). Võlgnik on kinnitanud laenu taotlemisel sissetulekut summas 1050 eur. Lisaks Võlgniku enda sisestatud andmetele sissetulekute ja kohustuste kohta olid tehtud ka järgmised päringud maksevõime hindamiseks: Krediidiinfo andmed – vastavalt krediidiinfo päringule puudusid kliendil aktiivsed maksehäired.
5.3.Hageja ei ole välja toonud, et ta oleks küsinud või kontrollinud kostja majandamiskulusid ning neid mõjutava asjaoluna ülalpeetavate olemasolu ega kostja olemasolevaid finantskohustusi. Hageja ei ole välja toonud, mida ta väidetavast konto väljavõttest kontrollis. Hageja on esitanud üksnes abstraktse viite andmebaasidest kostja majandusliku võimekuse kontrollimisele. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja ei ole mingil moel esile toonud ega tõendanud, et krediidiandja kogus nõutud teabe, kontrollis ja analüüsis seda. Kohtu hinnangul on seega vastutustundliku laenamise põhimõtet raskelt rikutud. Hageja istungil midagi täiendada ei soovinud.
6.Nõude loovutamine Hageja väitel loovutas laenuandja lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega hagejale 20.07.2022. Hageja on selle tõendamiseks esitanud ka Xxx AS volitatud esindaja digiallkirjaga kinnituse (dtl 214), milles on märgitud, et A-R P (xxx) nõue, mis tuleneb lepingust nr xxx, xxx oli loovutatud uuele võlausaldajale GS Core OÜ ́le (registrikood 16183586) notariaalselt tõestatud vormis 20.07.2022.
7.Hageja nõuded
7.1.Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral kuulub saadud laen siiski tagastamisele ning VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda jätkuvalt ka intressi VÕS § 94 sätestatud määras, kuid mitte muid tasusid. Seega jääb rahuldamata haldustasu nõue. Kuivõrd seadusjärgne intressimäär lepingu sõlmimise ajal oli 0%, jääb rahuldamata ka intressinõue. Hageja on hagis märkinud, et juhul, kui kohus leiab, et hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise kohustuse nõudeid, on kostja põhivõlgnevus hageja ees 5258,87 eurot (kostjale väljastatud laen 5900 eurot miinus kostja tagasimaksed 641,13 eurot) ning viivis 505,26 eurot. Algse lepingu maksegraafiku järgi tuli laen tagastada 60 osamaksega 13.12.2019-13.11.2024. Hageja on välja toonud, et kostja jäi võlgu alates 26.06.2020 osamaksest. Kui 03.09.2020 muudeti tagasimakseid selliselt, et laen tuli tagastada 60 osamaksega alates 04.01.2021, oleks viimase makse tähtaeg 04.12.2025, ehk leping ei oleks korraliselt tähtaegselt lõppenud. Sellises olukorras tuleb ka tagasimaksed uuesti määrata ning võlgnikule teatavaks teha. Hageja on 17.12.2024 esitanud menetlusdokumendis maksegraafiku, milles on 60 tagasimakset 04.01.2021 kuni 04.12.2025, kokku 5258,87 eurole. Ehk hageja on uue maksegraafiku koostanud võlajäägile. Kohus selgitas hagejale, et tagasimaksete uuesti määramisel tuleb arvestada kostjale tegelikult välja makstud laenusummaga, tagasimaksete hulk (60), algus ja lõpp peavad jääma samaks ning tagasimaksete uuesti määramise järgselt tuleb välja tuua, millises ulatuses on need tasutud selle arvel, mis kostja seni kokku maksnud on (seda siis alates lepingu sõlmimisest, mitte üksnes peale muutmist). Seejärel tuleb hinnata, kas lepingut saab ka ümberarvestuse korral üles öelduks lugeda, st kas ka ümberarvestuse korral oleks kostja lepingu üles ütlemise ajal olnud võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega. Hageja on esile toonud, et kostja on tagasimakseid teinud kuni 26.06.2020, st hageja väitel kostja peale maksegraafiku muutmist tagasimakseid teinud ei ole. Hageja on tagasimaksete uuesti määramisel arvestanud, et kostja ei ole midagi nende katteks tasunud, st et kostja on võlas alates 5
esimesest uuesti määratud tagasimaksest. Kohus kontrollis, millises ulatuses on tasutud algse lepingu maksegraafiku põhiosamaksed (neid uuesti määratud ei ole) kuni maksegraafiku muutmiseni. Arvestades, et hageja väitel on kostja kokku tasunud 641,13 eurot, oleks algsest maksegraafikust täielikult tasutud osamaksed kuni 15.06.2020 ning osaliselt (40,59 euro ulatuses) ka 13.07.2020 põhiosamakse. Sellest tulenevalt nõustub kohus, et hageja sai tagasimaksed uuesti määrata selliselt, nagu on seda teinud, st võla jäägile. Hageja on esile toonud, et krediidiandja saatis kostjale 04.03.2021 lepingu üles ütlemise hoiatuse (dtl 212) ja 06.04.2021 üles ütlemise teate (dtl 211). Istungil kinnitas kostja, et lepingu üles ütlemise hoiatust ta oma e-postkastist ei leia, küll aga sai ta 06.04.2021 lepingu üles ütlemise teate e-kirjaga. Hageja asus istungil seisukohale, et sel juhult tuleb lugeda 30 päeva, st võla tasumiseks antud täiendavat tähtaega üles ütlemise teate kättesaamisest. Sel juhul möödus täiendav tähtaeg 6. mail 2021 ning alates 7.05.2021 on kogu tagastamata laenujääk sissenõutavaks muutunud. Kohus on seisukohal, et ka ümberarvestuse korral on üles ütlemine endiselt kehtiv, sest kohus asus seisukohale, et hageja sai tagasimaksed uuesti määrata eelpoolkirjeldatud viisil ning peale maksegraafiku muutmist kostja rohkem ühtegi tagasimakset ei teinud. Seega rahuldab kohus hageja põhivõla nõude VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel osaliselt ja mõistab kostjalt välja põhivõla 5258,87 eurot.
7.2.Algses hagis nõuab hageja viivist alates lepingu ülesütlemisest 06.06.2021 kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte üle põhinõude (hagis 6019,31 eurot). 17.12.2024 menetlusdokumendis on hageja tagasimaksete uuesti määramisel arvestanud ka viivist ning hagi nõudena sõnastanud, et soovib sissenõutavaks muutunud viivist 505,26 eurot ning alates 30.04.2024 viivist põhinõudelt (5258,87 eurot) seaduses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude. Sissenõutavaks muutunud viivisenõue teises summas ei ole alternatiivne nõue, mistõttu kohus võttis alternatiivse nõudena menetlusse üksnes edasiulatuvalt välja mõistetavatelt tagasimaksetelt arvestatava viivise nõude. Kohus on seisukohal, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral asendub, analoogselt intressimääraga, ka viivisemäär seadusjärgse viivisemääraga, aga tingimusel, et see ei ületa lepingujärgset viivisemäära. Regulatsiooni mõte on olnud vähendada krediidiandja krediidi tulusust ja võlgniku koormust olukorras, kus krediidiandja ei ole laenanud vastutustundlikult. Regulatsiooniga on asendatud lepingujärgne intress seadusjärgse intressiga ent tingimusel, et seadusjärgne intressimäär ei ole lepingujärgsest kõrgem. Sellest tulenevalt võiks ka öelda, et kui lepingus oli kokku lepitud, et viivisemäär on võrdne intressimääraga, peaks ka lepingus kokku lepitud viivisemäär muutuma vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgseks intressimääraks (mis antud juhul lepingu sõlmimise ajal oli 0%). Kuid kohus leiab, et VÕS § 113 lõikest 1 tulenevalt on võlausaldajal siiski õigus saada seadusjärgset viivist, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tagajärjeks ei saaks olla kõrgema viivisemäära rakendumine, kui oli lepingus. Kohus kontrollis, et lepingu tingimuste punkti 9.1 kohaselt võib laenuandja nõuda laenuvõtjalt viivist eritingimustes kokku lepitud intressimäärale vastavas määras. Lepingu eritingimustes oli kokku lepitud intressimäär 8,64%. Seega mõistab kohus viivise välja seadusjärgses määras, kuid mitte rohkem kui 8,64% aastas ning kokku mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Hageja nõuab viivist ka enne lepingu üles ütlemist uuesti määratud tagasimaksetelt alates nende sissenõutavaks muutumisest kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni 29.04.2024 (dtl 254 viivisearvestus). Eelpool kohus asus seisukohale, et leping tuleb lugeda üles öelduks 6.05.2021. Seega saaks hageja nõuda viivist uuesti määratud, 1.-5. tagasimaksetelt (04.01.2021 kuni 04.05.2021 6
tagasimaksed, 87,64 eurot kuus). Viivisearvestuses on hageja nendelt viivist arvestanud 0,0219% päevas, mis teeb 8% aastas. Kohus rahuldab hageja selle nõude ja mõistab välja viivise 23,24 + 22,65 + 22,11 + 21,52 + 20,94 = 110,46 eurot. Alates 7.05.2021 muutusid kõik tasumata tagasimaksed sissenõutavaks, seega alates 7.05.2021 tuleb viivist arvestada kogu põhivõlalt, st 5258,87 eurolt. VÕS § 101 lg 1 punkti 6, § 108, § 113 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel mõistab kohus kuni kohtuotsuse tegemise päevani (k.a) viivise välja summas 1725,67 eurot ning edasi protsendina põhivõlalt. Viivist on arvestatud järgmiselt: -07.05.2021-31.12.2022 on VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne viivisemäär 8% aastas; viivisesumma 696,19 eurot; -01.01.2023 - 30.06.2023 on seadusjärgne viivisemäär 10,5% aastas, seega arvestab kohus viivist määras 8,64% aastas; viivisesummas 225,32 eurot; -01.07.2023 - 31.12.2023 on seadusjärgne viivisemäär 12% aastas, seega arvestab kohus viivist määras 8,64% aastas; viivisesumma 229,05 eurot; -01.01.2024 - 30.06.2024 on seadusjärgne viivisemäär 12,5% aastas, seega arvestab kohus viivist määras 8,64% aastas; viivisesumma 225,94 eurot; -01.07.2024 - 31.12.2024 on seadusjärgne viivisemäär 12,25% aastas, seega arvestab kohus viivist määras 8,64% aastas; viivisesumma 228,42 eurot; -01.01.2025 - 07.04.2025 on seadusjärgne viivisemäär 11,15% aastas, seega arvestab kohus viivist määras 8,64% aastas; viivisesumma 120,75 eurot. Ajavahemikul 07.05.2021-07.04.2025 on viivisesumma kokku 1725,67 eurot. Hagiavalduses palus hageja välja mõista 29.04.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 1596,34 eurot. Kohus rahuldab hageja viivisenõude 29.04.2024 seisuga arvestuslikult summas 1486,62 eurot (110,46 + 20,94 + 1355,22). Seega ei rahulda kohus hageja viivisenõuet summas 109,72 eurot.
7.3.Hageja leiab, et alus võla sissenõudmiskulude hüvitamiseks tuleneb VÕS §-st 113 2. See säte kehtestab piirmäärad, mitte ei ole seadustatud hinnakiri. VÕS kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et erinevalt VÕS §-st 1131 ei sisaldu §-s 1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Lõigetes 1 ja 2 on sätestatud hüvitiste ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu § 1131 lg-s 1. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Hageja ei ole esile toonud, et poolte vahel oleks olnud kokkulepe võla sissenõudmiskulude hüvitiste määrade osas. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kulud tekkisid just sellises ulatuses. Hageja on üksnes väitnud, et teatud kuupäevadel kirjad (6 tk) saadeti. Kohus ei nõustu hagejaga, et kohus peaks eeldama, et 15 eurot kulu on põhjendatud. Hagi nõude aluseks olevaid asjaolusid tuleb tõendada, kohus neid eeldada ei saa. Samuti ei oleks selline eeldamine sisuliselt põhjendatud, sest sõltuvalt nõude suurusest väidetakse see kulu kord olevat 15 eurot, kord 25 eurot. Olukorras, kus krediidiostja menetleb tihti ühe ja sama võlgniku suhtes mitmeid võlanõudeid samal ajal, on selge, et iga võlaga seoses ei teki uusi kulusid (nt kontaktandmete hankimise kulusid). Lisaks on VÕS §-st 1132 lõike 2 kohaselt piiratud hüvitise nõudmine kolme meeldetuletuskirjaga. Seega jääb hageja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata.
8.Menetluskulud Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 7
teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduses ja täiendavalt 26.03.2025. Hageja toob välja, et menetluskuludeks on riigilõiv 700 eurot ja lepingulise esindaja õigusabi tasu 420 eurot (sh 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu) ilma käibemaksuta. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 8409,31 eurot, millelt on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu 700 eurot. Hagilt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 172 lg 9 ja § 484 2 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi 4 tundi tunnihinnaga 100 eurot. Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: -materjalidega tutvumine, kliendiga nõupidamine, hagiavalduse koostamine ja esitamine 1,5 tundi; -kohtumäärusega tutvumine, hageja hagi täiendamine, koostamine ja esitamine 0,5 tundi; -kohtuistungiks ettevalmistamne (0,5 tundi) ja istungil esindamine (1 tund), kokku 1,5 tundi; -käesoleva dokumendi koostamine ja esitamine 0,5 tundi. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Kohus peab käesolevas tsiviilasjas põhjendatud õigusabitoiminguteks materjalidega tutvumist, kliendiga nõupidamist, hagiavalduse koostamist, kohtuistungiks ettevalmistamist ja istungil esindamist kokku 3 tunni ulatuses. Kohus ei pea põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kulu hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks ja 26.03.2025 menetlusdokumendi (menetluskulude nimekiri) koostamiseks. Hageja on 26.03.2025 menetluskulude nimekirjas märkinud vale riigilõivu suuruse, seega on see menetlusdokument puudustega. Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 300 eurot ilma käibemaksuta (3 tundi x 100 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1020 eurot, millest 700 eurot on riigilõiv, 20 eurot on maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 300 eurot on lepingulise esindaja kulu. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 26.06.2024 esitatud hagi hind on 8409,31 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas 8
5258,87 eurot, 29.04.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 1486,62 eurot ja viivisenõude põhivõlalt (5258,87 eurot) edasiulatuvalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, ent mitte rohkem kui 8,64% aastas, mis ühe aasta eest arvestatuna on 454,37 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 7199,86 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (8409,31 eurot) 85,62%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 85,62% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 14,38% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 85,62% hageja põhjendatud menetluskuludest (1020 eurot), millele vastab summa 873,32 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.