Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

järgima panga poolt määratud arvelduste korda. Kostja võis teha tehinguid kontojäägi ulatuses. Kostja poolt selles ulatuses raha saamine, mis ületasid konto jääki, on tegemist alusetu saaduga, mis tuleb pangale tagastada. Asjaolu, et panga arvutisüsteem võimaldas raha sularaha automaadist saada rohkem kui konto jääk, ei tähenda, et kostjal oleks märgitud summale õigus või et tegemist oleks seaduslikul alusel saaduga. Kostja vabatahtlikult nõuet ei ole rahuldanud, pank on nõude koos kõrvalnõuetega loovutanud hagejale. Hageja palub välja mõista alusetult saadud 9319,50 krooni ning viivised hagi esitamise seisuga 3172,12 krooni. Kuivõrd kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega, siis on hagejal õigus nõuda TsK § 231 lg 1 alusel viivist ning viivis on alates 01.01.1999 3% aastas, alates 01.07.2002 7% aastas ja alates 01.05.2004 6 kuu Euribor +7% aastas põhisummalt. Viivisearvestus on järgmine 01.01.1999-01.07.2002 1277 päeva eest 3%; 01.07.2002-01.05.2004 760 päeva eest 7%; 01.05.2004 -10.06.2005 404 päeva eest 6 kuu EURIBOR +7% aastas Viivis on seega kokku 3172,12 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kostjale avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kohtumaterjalide kättetoimetamise tasu. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise ning § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolt esitatud ajaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja millise tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendmaist, kui vastaspoole võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimustega ja selgesõnaliselt nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil ning omaksvõtt eeldatakse kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmena ka poole muudest avaldustest. TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Kohus teatas hagi läbivaatamisest lihtmenetluses ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja esitas 14.02.2007 kohtule hagiavalduse täpsustuse, enda ärakuulamist hageja ei soovinud. Kostjale on hagi läbivaatamisest lihtmenetluses teatatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 02.02.2007. Kostja hagile ei vastanud, tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud, ärakuulamist ei soovinud, seega tuleb eeldada, et ta on hagis esile toodud faktilised asjaolud omaks võtnud, lisaks on hageja oma väiteid tõendanud. Vastavalt VÕSRS §-ile 11 kuuluvad käesolevas tsiviilasjas kohaldamisele tsiviilkoodeksi sätted. TsK § 477 lg 1 järgi peab isik, kes ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, kohustatud viimasele alusetult omandatu vara tagastama. TsK § 477 lg 6 järgi laienevad märgitud sätted ka juhtudel, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud alusteta.

Vaidlust ei olnud poolte vahel selles, et AS ja kostja vahel oli sõlmitud 24.10.2007 Visa Electon pangakaardi kasutamise leping, samuti ei ole vaidlust selles, et kostjal oli õigus teha tehinguid limiidi ulatuses. Seda, et kostja on saanud 9319,50 krooni, mis ületab limiiti, on hageja tõendanud vastava kostja konto liikumise aruandega. Samuti on hageja tõendanud, et pank on nõude hagejale loovutanud ning et pank on kostjat teavitanud nõude loovutamisest, mille kohta on esitatud vastav teatis 01.12.2004. Ka hageja on teatanud kostjale 10.12.2004, et on omandanud pangalt nõude kostja vastus summas 9319,50 krooni, millele lisanduvad viivised. Nõude loovutamine on lubatav VÕS § 264 järgi. Eeltoodu alusel on hageja õigustatud kostjalt alusetult saadu tagastamist vastavalt TsKS § 477 lg 1 ja lg 6. Kooskõlas TsK 231 lg 1 on hageja õigustatud nõudma kuni võlaõigusseaduse kehtima hakkamiseni 01.07.02 viivist märgitud summalt aastas 3% ja sealt edasi VÕS § 113 lg 1 ning § 94 järgi viivisintressi, mille määraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinatseerimis-operatsioonidele kohaldatav intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, mille lisandub 7 % aastas ning kuni Eesti ühinemiseni Euroopa Liiduga VÕS § 94 sätestatud intressimäär 7% aastas (VÕS RakS § 14). Eeltoodu alusel on hageja õigustatud nõudma viivist 01.01.1999-01.07.2002 1277 päeva eest 3%, 01.07.2002-01.05.2004 670 päeva eest 7%, 01.05.2004 -10.06.2005 404 päeva eest 6 kuu EURIBOR +7% aastas, mis teeb kokku 3172,12 krooni. Kostja ei ole ka viivisele, selle suurusele ja arvestuse alusele vastuväiteid esitanud. Eeltoodu tõttu on hagi põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlg ja viivised summas 12 491,62 krooni. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 1050 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja 300 krooni kostjale avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kohtumaterjalide kättetoimetamise tasu. Hageja on tasunud kuulutuste väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise eest riigilõivu 400 krooni, so 100 krooni seaduses sätestatust rohkem, mistõttu on hagejal õigus esitada taotlus enamtasutud riigilõivu summas 100 krooni tagastamiseks Registrite ja Infosüsteemide Keskusele. TsMS § 61 lg 1 p 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja õigusabikulu 624,58 krooni, so 5 % esitatud hagihinnast. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.