Muud › Muud hagiasjad

ASJAOLUD; HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUSED

Kuressaare linn esitas 11.01.2005.a. maakohtule hagi R. S. vastu 05.05.1997.a. Kuressaare linna ja R. S. vahel vormistatud Suur-Sadama tn X majavalduse üleandmise-vastuvõtmise akti tühisuse tunnustamiseks, Kuressaare linna omandiõiguse tunnustamiseks Suur-Sadama tn X

1(4)

2-05-73 majavaldusele ja selle välja nõudmiseks kostja R.S. ebaseaduslikust valdusest. Hageja palub kohtukulud välja mõista kostjalt. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt vastavalt riigi vara munitsipaalomandisse andmise aktile 11/504-02, 01.11.1992.a. andis Saare Maavalitsus maavanem Jüri Saare isikus Kuressaare linna omandisse üle Kuressaare Elamute valitsuse vara sealhulgas akti lisas toodud hoonete loetelus punkt 228 Suur Sadama tn. X hoone maksumusega 2090.- krooni. Kostja R. S. taotles omandireformi aluste seaduse kohaselt Suur -Sadama tn. X elamu ja krundi, end. kinnistu nr. 252 , pindalaga 612 m2 tagastamist. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Saare maakonnakomisjon ei tunnistanud 26.11.1993.a. otsusega nr. 15/189 kostjat Suur Sadama tn. X suhtes omandireformi õigustatud subjektiks. Kuressaare Linnavolikogu 10.04.1997 a. otsuse nr. 67 "Suur Sadama X majavalduse omandivormi muutmine" kohaselt otsustati anda endise omaniku A.R. pärija R. S. omandisse majavaldus asukohaga Suur Sadama tn. X, kohustades kostjat tagama üürnikele seniste üürilepingute kehtivus seadusega ettenähtud tähtajaks ning kohustati Linnavalitsust korraldama majavalduse üleandmine. Kuressaare Linnavalitsuse 28. aprilli 1997.a. korraldusega nr. 316 "Suur Sadama X majavalduse üleandmine" anti ülesandeks linnavalitsuse juristile korraldada nimetatud majavalduse üleandmise vormistamine R. S. omandisse. 05. mail 1997.a. vormistati lihtkirjalik "Suur-Sadama tn. X majavalduse üleandmise - vastuvõtmise akt", millega anti majavaldus kostja omandisse vastavalt Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra (kinnit.VV 05.02.93 määrusega nr.36) punktidele 41-48. Maa-amet on kontrollinud Suur Sadama tn. X R.S. omandisse üleandmise seaduslikkust(vt. kiri 09.08.2004 nr.6-2/9520) ning nende järeldustel ei olnud linnavolikogu 10.04.1997 otsus nr. 67 kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Maa-ameti seisukohtadega nõustus Kuressaare Linnavolikogu, kes oma 25.11.2004 otsusega nr. 44 luges tühiseks Kuressaare Linnavolikogu 10.04.1997.a. otsuse nr. 67. Selle otsuse tagasitäitmiseks Kuressaare Linnavalitsuse 13.12.2004.a. korraldusega nr. 678 loeti tühiseks linnavalitsuse 28.04.1997.a. korraldus nr. 316 "Suur Sadama tn. X majavalduse üleandmine" ja võeti ka seisukoht 05.mail 1997.a. vormistatud Suur-Sadama tn. X majavalduse üleandmise vastuvõtmise akti tühisuse osas. (v t Riigikohtu lahend 3-3-1-40-00). Hageja on seisukohal, et Linnavolikogu 10.04.1997.a. otsus nr. 67 on oma sisult seadusevastane, kuna R. S.a ei olnud ORAS § 8 järgi tunnistatud õigustatud subjektiks kõnesoleva majavalduse suhtes, mistõttu ei olnud selle majavalduse tema omandisse üleandmine lubatud, seega 05.05.1997.a. SuurSadama tn. X majavalduse üleandmise akt on TsÜS § 66 lg. 2 järgi seadusega vastuolus olev ja tühine tehing. Peale selle on linnavolikogu otsuse nr. 67 vastuvõtmise puhul tegemist linnavolikogu pädevuse ületamisega, kuna Omandireformi aluste seaduse § 12 lg. 5 järgi ei ole omandireformi käigus vara tagastamise küsimuste üle otsustamine linnavolikogu otsustuspädevuses vaid linnavalitsuse pädevuses. Kuressaare Linnavolikogu 10.04.1997.a. otsuse nr.67 vastuvõtmise ajal kehtinud Kuressaare linna omandis olevate varade valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskirja (vastu võetud Kuressaare Linnavolikogu määrusega 10.03.1994) p.17 kohaselt ei olnud samuti linnavara omandivormi muutmise otsustamine linnavolikogu pädevuses vaid linnavalitsuse pädevuses. Haldusmenetluse seaduse § 63 lg.2 p. 3 kohaselt on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Seega tuleneb Suur Sadama tn. X majavalduse üleandmise-vastuvõtmise akti (vormist.05.05.1997.a.) tühisus samuti selle aluseks oleva haldusakti tühisusest, milline ei ole omanud kehtivust algusest peale ega seega ei saanud selle alusel kellelegi õigusi ega kohustusi tekkida. Seega TsÜS § 66 lg. 3 järgi on ka majavalduse üleandmise akt tühine algusest peale, mistõttu ei ole R. S.l Suur Sadama tn. X majavaldusele omandiõigust tekkinud, kuigi see majavaldus registreeriti R. S. nimele hooneregistris. Seda seisukohta kinnitab ka Riigikohtu lahend nr.3-2-1-108-01, kus kohtukolleegium on kujundanud seisukoha, et vara saajale läheb omandiõigus üleantavale varale õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p. 48 järgi üle vaid siis, kui vara

2(4)

2-05-73 tagastamine ei ole vastuolus omandireformi aluste seadusega. Seetõttu, et majavalduse Suur Sadama X üleandmine kostjale ei omanud õiguslikku toimet, on nimetatud majavalduse omanik endiselt Kuressaare linn. Asjaõigusseaduse § 80 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusesse. Kostja ei ole Suur Sadama tn. X elamu tema valduses olemise perioodil, maikuust 1997 aastast kuni siiani, selle vara suhtes omaniku kohustusi täitnud, elamuga on ebaperemehelikult ümber käidud, mistõttu on see elamu lagunenud ja lausa hävimisohus, kuna midagi ei ole ette võetud lagunemise peatamiseks (vt. Ehituse ülevaatuse akt, 06.10.2004.a.). Elamus on kostjaga sõlmitud üürilepingu alusel üürnikud (üks 7 liikmeline pere), kelle väitel ei ole neil üüriperioodil kostjaga õnnestunud kordagi kokku leppida selles, et teha üüriraha arvel kas või hädavajalikke remonditöid, samas kus elektrisüsteemi ja küttekollete olukord on tunnistatud ohtlikuks (vt. J.M. ja M.R. pöördumine Linnavalitsuse poole 04.10.2004). Elamu vajab suuremaid investeeringuid selle korda tegemiseks. Seetõttu on elamu (kokku 87,4 m2) ehituslikuks jääkväärtuseks hinnatud praegu 50 000.- krooni. Kostjat on teavitatud kõigist Suur Sadama tn. X elamu suhtes tehtavatest otsustest ja ta on ise mitmel arutelul osalenud. Kuressaare Linnavalitsus on 11.11.2004.a. pöördunud kirjalikult kostja poole, et asja võimalikult lahendada kohtuväliselt. Senini ei ole kostjaga õnnestunud üheski küsimuses kokkuleppele jõuda. Võttes aluseks ülaltoodu ja juhindudes VÕS, TsÜS ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse § 2; TsÜS (kuni 01.07.2002 kehtinud) § 66 lg. 2, AÕS § 80, TsMS § 60 lg.l, 155 lg. 1 ja 156 lg. 1 p. 2 palub hageja: 1) tunnustada 05. mail 1997.a. Kuressaare linna ja R. S. vahel vormistatud Suursadama tn. X majavalduse üleandmise - vastuvõtmise akti tühisust, tunnustada Kuressaare linna omandiõigust Suur Sadama tn. X majavaldusele ja nõuda see välja kostja R. S. ebaseaduslikust valdusest. 2) Välja mõista kostjalt kohtukulud. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde, selgitades et kõik hageja tehtud otsused on läbinud halduskohtu kontrolli ja need on jõus.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidleb hagile vastu /t.l. 37/. Kostja leiab ka, et vaidlusaluse majavalduse puhul on tegemist pärandvaraga ja see kuulub seaduslikult talle. Maja on õiguspäraselt talle tagastatud, kui endise omaniku pärijale.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Hageja on esitanud enne 1.juulit 2002.a. kehtinud TsÜS § 112 lg 2 p 1 kohaselt hagi oma õiguste kaitseks. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb sama seaduse § 66 lg 2 järgi rahuldada. Kostjal puudub õiguslik alus elamu asukohaga Suur-Sadama tn X omandamiseks, sest Kuressaare Linnavolikogu luges tühiseks 25.X.2004 korraldusega nr 44 Kuressaare Linnavolikogu 10.04.1997 otsuse nr 67 Suur-Sadama tn X majavalduse omandivormi muutmise kohta /t.l. 12, 17/. Kuressaare Linnavolikogu 25.11.2004 korraldus nr 44 kehtib. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 2 lg 2 kohaselt toimub omandireformi käigus vara tagastamine omandireformi aluste seaduses ning sellest tulenevates õigusaktides sätestatud alustel ja korras. Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a määrusega nr 36 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra" (korra) p 48 sätestab, et omandiõigus tagastatud varale läheb vara õigustatud subjektidele üle üldjuhul vara üleandmise akti allakirjutamise päevast, kui vara tagastamise korralduses või vara üleandmise aktis pole ette nähtud teisiti. Omandiõigus registreerimisele kuuluvale varale läheb üle selle vara vastavas korras

3(4)

2-05-73 registreerimise päevast. Kohus leiab, et vara saajale läheb omandiõigus üleantavale varale korra p 48 järgi üle siis, kui vara tagastamine ei ole vastuolus omandireformi aluste seadusega. Kuressaare Linnavolikogu otsus R.S.le vaidlusaluse elamu tagastamise (endise omaniku pärija omandisse andmise) kohta loeti tühiseks seetõttu, et R.S. ei olnud selle elamu ja krundi suhtes ORAS § 8 järgi õigustatud subjekt (endise omaniku õigusjärgne pärija) ja vara õigusjärgsetele pärijatele tagastamise küsimuste otsustamine ei olnud linnavolikogu vaid linnavalitsuse pädevuses. Kuna R.S. ei olnud vaidlusaluse elamu ja krundi suhtes omandireformi õigustatud subjekt, siis ei olnud lubatud talle ka selle vara tagastamine omandireformi aluste seaduse järgi. TsÜS § 66 lg 2 kohaselt on seadusega vastuolus olev tehing tühine, välja arvatud, kui seadust ei ole oluliselt rikutud. Vara tagastamisega isikule, kes ei ole tagastatava vara suhtes omandireformi õigustatud subjekt, on oluliselt rikutud omandireformi aluste seadust. Seega on vastavalt TsÜS § 66 lõikele 3, mille kohaselt tühine tehing on kehtetu algusest peale, ei oma vaidlusaluse vara R.S.le üleandmine õiguslikku toimet. Elamu kostjale üleandmise kohta 5.mail 1997.a. koostatud akt oli enne 1.juulit 2002 kehtinud TsÜS § 66 lg-te 2 ja 3 järgi seadusega vastuolu olla tõttu tühine ning kehtetu algusest peale Sellest tulenevalt R.S. vaidlusalust vara ei omandanud. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et Suur-Sadama tn X elamu on pärandvara ja see on talle, kui endise omaniku pärijale õigesti tagastatud. Vaidlusaluse elamu omanik enne võõrandamist oli asja materjalidest nähtuvalt A.R., kes suri 16.08.1972.a. Pärimisseaduse § 164 lõige 2 sätestab, et enne 01.01.1997 avanenud pärandit päritakse Eesti NSV tsiviilkoodeksi (edaspidi TsK) sätete kohaselt, kui rakendussätetest ei tulene teisiti. TsK § 562 sätestab, et tunnistus pärimisõiguse kohta antakse välja pärijale kuue kuu möödumisest arvates pärandi avanemise päevast. Et A. R. ei olnud surma päeval Suur-Sadama X asuvate hoonete omanik, ei olnud A.-P. T. t. S.'al (kostja R. S. ema) võimalik neid pärida. Eelpoolöeldust lähtuvalt R. S. ei saa olla endise omaniku A. R. pärija Suur-Sadama X asuvale elamule ja talle ei saadud elamut tagastada omandireformi aluste seaduse alusel. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 82 lg 1 kohaselt peab omanik vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Kostja ei ole omandireformi õigustatud subjekt ja vaidlusaluse elamu omanik. Eeltoodud põhjendustel kohus rahuldab hagi. Menetluskulude osas märgib kohus järgmist: Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on menetlust alustatud enne TsMS ja TMS RakS jõustumist 1.01.2006.a., siis kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut (TsMS ja TMS RakS § 3). TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud , teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuivõrd otsus käesolevas asja on tehtud hageja kasuks ja hageja on palunud kostjalt kohtukulud välja mõista, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 3500 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel /t.l. 31/.

R.Undrest kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.