Tsiviilasja number
2-05-1774
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Mare Merimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
27.aprill 2007, Tallinn
Tsiviilasi
V.P hagi OÜ F vastu tööle ennistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.12.2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
V.P apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus kohtu omal algatusel.
Menetusosalised ja nende
Hageja V.P, kostja OÜ F juhatuse liige A. O ja esindaja Kaili Siilak
esindajad
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ja avaldusi ning taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik V.P töötas OÜ-s F tähtajalise, s.o viieks kuuks sõlmitud, töölepingu alusel alates 04.10.2004, katseajaga üks kuu, kuutöötasuga 17 250 krooni (bruto). Hageja väitel sõlmiti temaga 01.10.2004 suuline tööleping, mis jäi kirjalikult vormistamata, töö kokkuleppeliseks sisuks oli APT-pinkide remont ja hooldamine. OÜ F lõpetas hageja töölepingu 11.11.2004 ning maksis talle välja töötasu.
V.P esitas avalduse töövaidluse lahendamiseks töövaidluskomisjonile. Avaldaja palus tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, mõista tööandjalt välja tasu töölt sunnitud puudumise aja eest kuni 03.03.2005 (lepingu tähtaja lõppemiseni) ning töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kahe kuu keskmise palga suurune hüvitus. Rahalise nõude osas palus avaldaja lähtuda tema poolt nimetatud töötasust. Töövaidluskomisjoni 05.04.2005 otsusega tunnistati töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 5 alusel ebaseaduslikuks, loeti tööleping lõppenuks töötaja algatusel alates 05.04.2005, mõisteti välja töötasu ajavahemiku 04.10.2004 - 11.11.2004 eest summas 3494, 55 krooni ning ühe kuupalga (alampalgamäära) suurune hüvitus TLS § 117 lg 2 alusel. Ülejäänud osas jäeti avaldus rahuldamata. V.P ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ja pöördus kohtusse. 10.05.2005 esitatud hagis palus hageja tunnistada temaga töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, ennistada ta tööle ning mõista kostjalt välja töölt sunnitud puudumise aja eest töötasu. Hageja tugines hagi põhjendamisel asjaoludele, mille olemasolu oli töövaidluskomisjon osaliselt juba tuvastanud. Kostja vaidles hagile vastu nii sisulistel põhjustel kui seetõttu, et tööle ennistamise nõude esitamise tähtaeg oli hagi esitamise ajaks möödunud. Hagejaga lõpetati tööleping katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu. Hageja tööoskused ei vastanud nõuetele. Kostja pakkus hagejale mitmesuguseid töid lisaks kokkulepitule, kuid hageja ei tulnud toime ka nende töödega. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 1 alusel võivad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maa- või linnakohtusse ühe kuu jooksul otsuse ärakirja saamisest. Tööle ennistamise nõuet hageja töövaidluskomisjonile ei esitanud, mistõttu on tegemist uue nõudega, mille esitamise tähtaeg on ITVS § 6 lg 2 ja TLS § 143 lg 2 järgi möödunud. Kui aegumise kohaldamine pole võimalik, tuleb menetlus tööle ennistamise ja töötasu nõudes lõpetada seetõttu, et hageja nõue ei kuulu kohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks, sest see nõue ei olnud töövaidluskomisjonile esitatud nõude esemeks. Esimese astme kohtu otsus Kohus jättis hagi rahuldamata. Kohus leidis, et töölepingu lõpetamine kaitseaja ebarahuldava tulemuse tõttu on põhjendatud. Kostja kui tööandja on pädev hindama töötaja tööoskusi ja sobivust ametikohale. Sellise hindamise läbiviimiseks on tööandjal võimalik kasutad katseaega. Kostja on hinnanud katseajal hageja töötulemusi ning leidis, et need ei vasta kostja poolt esitatud nõuetele. Üksnes tööandja on pädev hindama kas töötajal on tööandjale vajalikud kutseoskused ja iseloomuomadused, seega ei oma asjas mingit tähtsust hageja enda või tema kaastöötajate hinnang tema tööle, kuna tööandja poolt kontrollis tema tööoskusi tunnistajana üle kuulatud meister. Hageja pöördus esmalt töövaidluse lahendamisel töövaidluskomisjoni poole, esitades avalduse töölepingu lõpetamise ebaseaduslikus tunnistamiseks, hüvitise nõudes ja saamata jäänud palga nõudes. Tööle ennistamise nõude esitas hageja kohtule pärast töövaidluskomisjonis asja arutamist. Hageja sai töölepingu lõpetamisest teada 11.11.2004. Tööle ennistamise nõude esitamiseks oli hagejal aega seega 1 kuu, s.t kuni 11.12.2004. Hageja esitas hagi tööle ennistamiseks 10.05.2005. Seega esitas hageja oma nõude tööle ennistamiseks hilinenult ning tema hagi tuleb rahuldamata jätta. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus V.P esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Maakohtu otsus on seadusvastane õigusnormide väära kohaldamise tõttu.
2(3)
Hageja ei ole nõus, et ta on hagiavalduses muutis oma nõudeid võrreldes nendega, mis ta esitas töövaidluskomisjoni. Hageja palus töövaidluskomisjonis tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks Vaidluse läbivaatamisel ei täpsustanud töövaidluskomisjon, mida hageja soovib pärast seda, kui nõue saab rahuldatud. Töövaidluskomisjon, pärast töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist, luges selle vaidluse omal algatusel lõppenuks hageja algatusel. Hageja sellist soovi ei väljendanud. Seoses sellega ei olnud ta rahul avalduse läbivaatamisega töövaidluskomisjonis ja ITLS § 24 alusel pöördus sama vaidlusega kohtusse. Tegemist on vaidlusega, mis on seotud töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega. Tööle ennistamise või töölepingu lõpetamise töötaja algatusel, otsustavad ITLS § 29 järgi vaidlust lahendavad organid kaebuse esitaja taotluse alusel. Hageja ei nõustu kohtu järeldusega, et töölepingu lõpetamine katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu oli põhjendatud. Kohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et töölepingu lõpetamise kuupäevaks 11.11.2004 oli katseaeg lõppenud (04.11.2004). Kohus rikkus poolte võrdsuse printsiipi, kuna jättis rahuldamata hageja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks, küll aga kuulati üle kostjapoolsed tunnistajad samade asjaolude kohta. Vastustaja seisukoht OÜ F ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub kohaldada aegumist. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et antud asjas tuleb teha TsMS § 448 lg 1 p3 ja lg 2 omal algatusel täiendav määrus kohtukulude väljamõistmiseks. Ringkonnakohus leidis 13.04.2007 määruses, et Harju Maakohtu 18.12.2006 otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide rikkumise tõttu ja menetlus asjas lõpetada TsMS 428 lg 1 p 2 alusel. Kuna hagejal puudus alus taotleda töövaidluskomisjoni otsusega rahuldatud nõuete uut läbivaatamist, oleks maakohus pidanud jätma hageja avalduse selles osas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 149 lg 2 p 3 analoogiat kohaldades menetlusse võtmata. Kui kohus võttis avalduse menetlusse, oleks menetlus tulnud TsMS (alates 01.01.2006 kehtivas redaktsioonis) § 428 lg 1 p 2 analoogiat kohaldades lõpetada. Sellist seisukohta on väljendanud ka Riigikohus (14.11.2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-02, 3-2-1-35-03). Kostja OÜ F oli esitanud asjas taotluse õigusabile tehtud kulutuste hüvitamiseks. Kulutused õigusabile olid maakohtus summas 10679,00 krooni ja apellatsiooniastmes 3540,00 krooni. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsÜS § 60 lg 1 p 1 ja 8 ja 61 lg 1 alusel kuulub taotlus rahuldamisele. Arvestades asja mahtu ja keerukust on kulutused õigusabile vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb välja mõista V. P.
R. Allikvere
U. Loonurm
M. Merimaa
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.