Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
21.juunil 2017, Võru kohtumaja
Hagi ese
OÜ Aktiva Finants hagi K. K. nõudes
Tsiviilasja hind
158, 25 eurot
Pooled ja nende esindajad
Hageja OÜ Aktiva Finants, registrikood 10746479, asukoht Weizenbergi 20 Tallinn 10151; lepinguline esindaja Ingrid Nook, Julianuse Õigusbüroo OÜ, epost:[email protected]; Kostja K. K. , isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond.
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2-16-130262 vastu võlgnevuse
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista K. K. `lt OÜ Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 88,25 eurot.
3.Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 70 euro nõudes.
4.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
5.Jätta menetluskulud 56 % ulatuses K. K. kanda ja 44 % ulatuses OÜ Aktiva Finants kanda.
6.Välja mõista K. K. `lt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulu summas 78,40 eurot.
7.Välja mõista K. K. `lt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 78,40 eurot.
Edasikaebamise kord
OÜ Aktiva Finants võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. K. K. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1, 2). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
TEHTUD JÄRELDUSED
1.OÜ Aktiva Finants esitas Tartu Maakohtusse hagi K. K. vastu Elisa Eesti AS ja kostja vahel 29.11.2013 sõlmitud liitumislepingu nr 2809891 alusel tekkinud osamaksetega vara müügilepingust tulenev põhisosamaksete võlgnevus summas 185 eurot. Hageja on hagiavalduse esitamisel arvestanud kostja makseid summas 26,75 eurot. Seega on põhiosamaksete võlgnevus 158,25 eurot. Kostja võlgnevus arvete eest sisaldab ka käsitlustasu summas 70 eurot, mis on märgitud arvel nr 2010336324. Elisa Eesti AS loovutas 18.11.2015 hagejale kostja vastase nõude põhisummas 185 eurot koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja on arvestanud viiviseid kuni 12.04.2017 summas 173,25 eurot ning on arvestanud kostjalt võla katteks laekunuid makseid summas 173, 25 eurot, mistõttu ei nõua kostjalt viiviste tasumist.
2.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult kätte toimetatud 11.05.2017. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,
2 (5)
isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS § 407 lg-tes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendab tagaseljaotsuses hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulude kindlaksmääramist. Esialgne võlausaldaja on tegutsenud kostjaga teenust osutades oma majandustegevuse raames ja asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis laenulepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 436 lg 7 ja TsMS § 438 lg 1 on kohtul kohustus tarbija vastu esitatud nõude puhul kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ei ole ise sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb sõlmitud lepingud lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Lepingute lahutamatuks lisaks olevate üldtingimuste näol on tegemist tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimiseviisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
3.1.Käsitlustasude tasumise kohustus tuleb osamaksetega vara müügilepingu tingimustest, mille kohaselt, kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-le õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-66-05 p 17 leidnud, et leppetrahvi eesmärgiks on lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Kohtu hinnangul on osamaksetega vara müügilepingus sätestatud käsitlustasu puhul sisuliselt tegemist leppetrahviga, mille eesmärgiks on katta Elisa Eesti AS-le liitumislepingu lõpetamisega tekkinud kulu ning motiveerida võlgnikku olema Elisa Eesti AS klient järelmaksu perioodi vältel.
3 (5)
Kohus leiab, et eeltoodud tüüptingimus näeb tarbijast lepingupoolele ette kohustuse tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses hüvitist, kuivõrd see ületab mitmekordselt summasid, mida kostja pidi igakuselt tasuma. Käsitlustasu 70 eurot on ebamõistlikult suur, lähtudes teenuse eest tavapäraselt makstavast tasust ning arvestades, et käsitlustasu ei ole seotud hageja tegelike kuludega ja lisaks on hagejal õigus nõuda viivist. Kohtule esitatust ei nähtu, milles seisneb hagejale kostja lepingurikkumisega tõttu tekkinud konkreetne kulu ning et käsitlustasu oleks seotud tegelike kuludega. Samuti tagaks ka tunduvalt väiksem leppetrahv mõistliku kliendi poolt lepingu täitmise. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et järelmaksuga vara müügilepingus käsitlustasu ette nägev lepingutingimus on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Seega leiab kohus, et käsitluskulu, mis on kajastatud arvel nr 2010336324 ei ole õiguslikult põhjendatud ja väljamõistmisele kostjalt ei kuulu. Kuna käsitluskulu on kajastatud põhivõlgnevuse summas, siis kuulub rahuldamisele põhinõue summas 88,25 eurot (158,25 -70).
4.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus VÕS §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, alusel hageja põhivõlgnevuse nõude osaliselt 88,25 euro ulatuses. Põhivõlgnevuse 70 euro osas tuleb jätta hagi rahuldamata.
5.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
MENETLUSKULUD
6.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et hagiavalduse järgi on hagihind 158,25 eurot, aga kohus rahuldas hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 88,25 eurot, jätab kohus menetluskulud 56% ulatuses kostja ning 44 % ulatuses hageja kanda. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv hagiavalduse esitamisel, mis vastavalt hagihinnale on 75 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 170 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 75 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagidega, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid tüüphagiavalduses andmete vahetamisega ning selle kohtusse esitamisega. Samuti ei saanud keeruline olla esitatud tõendite kogumine. Arvestades hagihinda, avalduse vormi, tõendeid ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 65 eurot. Seega on hageja menetluskulude suuruseks 140 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 78,40 eurot. Hageja taotlusel tuleb välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 78,40 eurot.
4 (5)
Kostja ei ole esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja ega taotlenud menetluskulude hüvitamist hagejalt. Seega ei määra kohus kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suurust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.