Võlaõigus › Võõrandamislepingud

maksti osa rahast pettusega OÜ E kaudu hageja juhatuse liikmetele. Käesoleva vaidluse lahendus võib mõjuda OÜ E ja kostja vahel 17.10.2005 sõlmitud osa müügitehingust tulenevatele õigussuhetele. OÜ E leiab, et tal on vaidluses õiguslik huvi ja ta soovib menetlusse astuda TsMS § 213 lg 1 alusel. Kostja oli nõus OÜ E kaasamisega kolmanda isikuna. Hageja vaidles taotlusele vastu ja leidis, et OÜ E avaldus menetlusse kaasamiseks oli põhistamata ja sellest ei selgunud, kuidas mõjutab tehtav lahend OÜ E õigusi ja kohustusi. Maakohtu määruse põhjendused Harju Maakohus jättis taotluse rahuldamata, kuna OÜ E ei ole põhjendanud, kuidas mõjutab menetletava tsiviilasja tulemus OÜ E õigusi ja kohustusi. Kohus tugines TsMS § 216 lg-le 4. Määruskaebuse põhjendused OÜ E palus määruskaebuses määruse tühistada ja teha uue määruse, millega kaasata menetlusse ilma iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel OÜ E. Kohus on ebaõigesti kohaldanud TsMS § 216 lg-t 4. Taotluse aluseks oli TsMS § 213 ja 215 lg 4, kuna taotluse esitas kolmas isik. Kaebaja on oma taotlust piisavalt põhjendanud, kuid maakohus ei ole neid põhjendusi käsitlenud. Kaebaja väitis, et tehtav lahend võib mõjutada 17.10.2005 sõlmitud OÜ A osa võõrandamise lepingust tulenevaid OÜ E kui osa ostja õigusi ja kohustusi. Maakohtu määrus on põhjendamata ja ei vasta TsMS § 465 lg 2 p 8 nõuetele. Hageja on hagiavalduses tuginenud asjaolule, et kaebaja tasus OÜ A osa eest 5 850 000 krooni, mis oli väidetavalt kinnistu müügihinna osaks. Kuna hageja ei ole osa müügilepingu pooleks, siis ei saa ta osa müügilepingut vaidlustada, kuid asja lahendamiseks on vajalik anda hinnang ka osa müügilepingule ja selle sõlmimisega seotud asjaoludele. Vastus määruskaebusele Hageja * AS ei nõustunud määruskaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leidis, et maakohtu määrus on seaduslik ja selle tühistamiseks puudub alus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 213 lg 1 järgi kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendatakse ühe poole kasuks, võib menetlusse asuda hageja või kostja poolel või ta kaasatakse poole taotlusel. TsMS § 215 lg 4 kohaselt kolmanda isiku taotlusel kaasab kohus ta määrusega menetlusse, kui avaldus vastab seaduses sätestatud nõuetele ja kolmas isik põhistab enda kaasamise vajadust. Õige on kaebuse väide, et maakohus on kaevatavas määruses tuginenud ebaõigesti TsMS § 216 lg-le 4, mis reguleerib kolmanda isiku kaasamist poole taotlusel, kuid käesolevas asjas on taotluse kolmanda isiku kaasamiseks teinud kolmas isik. Seega on õige kohaldada TsMS § 215 lg-t 4. Ringkonnakohtu arvates on tegemist ebatäpsusega, mis ei muuda määruse sisu ebaõigeks, kuna nii TsMS § 215 lg 4 kui ka TsMS § 216 lg 4 sätestavad, et taotlus kolmanda isiku kaasamise kohta peab olema põhistatud. Maakohus on põhjendanud kolmanda isiku kaasamata jätmist sellega, et OÜ E ei ole põhjendanud enda kaasamise vajadust. Kaebaja on taotluses põhistanud enda kaasamise vajadust asjaoluga, et hageja on hagis välja toonud asjaolu, mille kohaselt on osa kinnistu müügihinnast petuskeemi

2(3)

kasutades makstud hageja juhatuse liikmetega seotud äriühingule OÜ E. Eeltoodust tuleneb OÜ E huvi asja lahendamise vastu. Ringkonnakohus leiab, et kostja vastu esitatud nõue kinnistu müügitehingu tühisuse tuvastamiseks ei mõju OÜ E õigustele ja kohustustele. Juhul, kui kostja või hageja esitab nõude OÜ E vastu, ei ole käesolevas asja tehtud lahend OÜ-le E siduv ja vastava hagi esitamisel on OÜ-l E endal võimalus esitada vastuväited nõudele. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.

M. Klaar Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.