Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Ande Tänav ja Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. aprill 2007.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-1547
Tsiviilasi
AS T hagi AS M vastu 103 464,75 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18. oktoobri 2006.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse AS-i M apellatsioonkaebus liik Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende Apellant (kostja) AS M (reg k xxxxxxxx), tema esindajad Vladimir Komjakov ning Andrus Räppo esindajad Vastustaja (hageja) AS T (reg k xxxxxxxx), tema esindaja vandeadvokaat Kalev Saare
RESOLUTSIOON
1.Jätta muutmata Harju Maakohtu 18. oktoobri 2006.a otsuse lõppjäreldus – rahuldada AS T hagi AS M vastu 103 464,75 krooni nõudes – arvestades põhjenduste osas ka ringkonnakohtu otsuses märgitut.
2.Jätta AS M apellatsioonkaebus rahuldamata.
Kohtukulude jaotus
Jätta poolte apellatsioonimenetluses kantud kohtukulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates vandeadvokaadi vahendusel.
1.Pooled sõlmisid 13.09.2004 turvateenuse lepingu nr 34/04, mille põhjal võttis kostja valve alla hageja ehitusplatsi. Hageja rentis lepingu kehtivuse ajal alates 13.10.2004 AS-ilt E
plaatvibraatorit DPU 5045 H. Hageja on seadme tagastamise võimatuse tõttu pidanud hüvitama AS-ile E seadme maksumuse 135 700 krooni ja tasaarvestanud oma nõude kostja vastu 32 235,25 krooni. Seadme kaal ületas 100 kg. Hageja nõue ja põhjendused
2.Poolte vahel sõlmitud lepingu eesmärgiks oli tagada mehitatud valvega ehitusobjekti kaitse ning sellel paiknevate varaliste väärtuste säilimine. 18.10.2004 sai hageja teate ehitusobjektil paiknenud plaatvibraatori DPU 5045 H kadumisest. Seade kuulus AS-ile E ja oli hageja kasutuses rendilepingu alusel. Seade läks kaduma nädalavahetusel 16.10.2004-18.10.2004. Seadme kaotsimineku uurimiseks algatatud kriminaalmenetlus ei andnud tulemusi ja menetlus lõpetati, kuna kuriteo toimepanijat ei õnnestunud kindlaks teha. Kostja on rikkunud pooltevahelist turvateenuse lepingut ja põhjustanud sellega hagejale otsest varalist kahju. Hageja tegi 22.03.2005 kirjaga turvateenuse lepingu järgselt hageja poolt kostjale tasumisele kuulunud 32 235,25 krooni ulatuses tasaarvestuse hageja kahju hüvitamise nõudega. Tasaarvestuse järgselt jäi hageja nõudeks kostja vastu 103 464,75 krooni, mille hageja palus kostjalt välja mõista. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ei informeerinud kostjat kaduma läinud tööriista valvatavale territooriumile toomisest ega andnud seda kostja valve alla. Seadme kohta puudub kanne valvežurnaalis. Hageja kohustus teatada kostjale valve alla antud seadmetest ja need valvežurnaalis fikseerida tuleneb pooltevahelisest lepingust ja selle lisadest. Seade läks kaduma ajal, mil kostja ei pidanud ehitusplatsi valvama. Vastavalt lepingule pidi kostja teostama ehitusobjektil valvet kella 19.00-07.00 ning pühapäeval ja riiklikel pühadel ööpäevaringselt. Muul ajal toimus objektil töö ning hageja pidi ise tagama oma vara säilimise. Hageja väitel teatati talle seadme kadumisest 18.10.2004, mis oli esmaspäev. Maakohtu otsuse põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis AS-ilt M AS-i T kasuks välja 103 464,75 krooni, riigilõivu 7000 krooni ja õigusabikulud 5173,23 krooni.
5.Kostja väide, et hageja ei ole kostja valvatavale ehitusplatsile renditud seadet toonud ega andnud seda kostja valve alla, on ümber lükatud tunnistajate A. L, V. K ja L. S ütlustega. Tunnistajad kinnitasid, et kõnealune seade toodi kostja valvatud ehitusplatsile. Seadet transportinud tunnistaja V. K sõnul toodi seade 13.10.2004. A. L ja L. S ütluste kohaselt paigutati kaduma läinud seade sama nädala laupäeval, nagu pärast iga selle nädala tööpäeva lõppu, valvuri soojaku kõrvale.
6.Kohus ei jaganud kostja seisukohta, et hageja pidi kaduma läinud seadme kostjale eraldi üle andma ja selle valvežurnaalis fikseerima. Kostja arvamus ei ole kooskõlas lepingu lisaks nr 3 oleva turvatöötaja valve eeskirja p-ga 12, mille kohaselt loeti kõik üle 100 kg kaaluvad seadmed kostja vastutavale valvele üleantuks automaatselt iga valve vahetuse algusega. Kostja viidatud valvežurnaali pidamist käsitlev turvatöötaja valve eeskirja p 14 ei sisalda hagejale täitmiseks määratud kohustusi. Hageja poolt töötamise käigus objektile toodud suuremate seadmete, töövahendite või materjalide kohta valvežurnaali märke tegemise kohustus lasus turvatöötajal, kelle tööülesandeid eeskirja p 14 reguleerib. Lepingu lisaks nr 3 olev turvatöötaja valve eeskiri on turvateenuse lepingu osa ning selles sätestatud valve korraldus on täitmiseks
2(6)
kohustuslik.
7.Kostja väide, et seade läks kaduma tööpäeval, kui kostja ei pidanud ehitusplatsi valvama, on vastuolus tunnistajate A. L ja L. S ütlustega, kes kinnitasid, et seadme kadumine avastati esmaspäeva hommikul enne tööpäeva algust. Kostja mõttekäik, mis samastab seadme kadumise avastamise hetke seadme tegeliku kadumisega, eksib loogikareeglite vastu.
8.Lepingu p 7.2 kohaselt vastutab kostja lepingu rikkumise eest ning on kohustatud hüvitama hagejale sellest tingitud kahju kogu ulatuses. Lepingu lisaks nr 3 oleva turvatöötaja valve eeskirja p-des 13, 16, 17 ja 26 võttis kostja endale kohustuse kontrollida, et valvatavalt objektilt ei viidaks välja hagejale kuuluvat vara ilma hageja kirjaliku loata, tagada kõrvaliste isikute valvatavale objektile mittepääsemine ning keelata väljaspool tööaega töömaal autode ja isikute viibimine, eriti materjalide ja tööriistade äravedu ilma vastutava töödejuhataja igakordse loata.
9.Kohus nõustus hageja seisukohaga, et kuna kostja valvekohustusele vaatamata läks valvatud ehitusplatsilt kõnealune seade kaduma, on kostja rikkunud pooltevahelist turvateenuse lepingut. Hagejale tekkis seadme maksumuse hüvitamise näol otsene varaline kahju ning kahju tekkis kostja poolt valvekohustuse täitmata jätmise tagajärjel. Kostja valvekohustuse eesmärgiks oli hagejale sellelaadse kahju ärahoidmine ning valveteenuse osutajana pidi kostja lepingu sõlmimisel ette nägema, et valvekohutuse rikkumise võimalikuks tagajärjeks on vara kaotsimineku tõttu hagejale kahju tekkimine. Kohustuse rikkumist vabandavaid asjaolusid kohtule ei esitatud. Apellatsioonkaebuse põhjendused
10.AS M palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Hagiavalduses ei viidatud asjaoludele, millal ja kuidas plaatvibraator kostja valvatavale territooriumile transporditi ning valvamiseks üle anti. Plaatvibraatorit ei ole kunagi ehitusobjektile toimetatud. Kui toimetati hageja poolt, sellest kostjale ei teatatud, seega valvesse ei antud. Lepingu p 5.1.5 kohaselt kohustus kostja võtma vastu ja andma üle hageja vastutavatele isikutele valvežurnaalis oleva nimekirja alusel ehitustehnikat, tööriistu jm materiaalseid väärtusi; lepingu p 5.2.2 kohaselt kohustus hageja edastama kostjale vajaliku informatsiooni töörežiimidest ja kohtadest, mis asuvad objekti territooriumil ja kus hoitakse materiaalseid väärtusi. Hageja kostjale nimetatud informatsiooni ei edastanud. Kostja ei saanud hagejalt vaidlusaluse plaatvibraatori valvamise kohustust. Plaatvibraatori kadumises läbiviidud kriminaalmenetluses ei leidnud tõendamist plaatvibraatori kaotsimineku fakt ja olemasolu ehitusplatsil algusest peale. Vastavalt lepingu p-le 7.2 tuleb hagejal dokumentaalselt tõendada kostja süüd, ebaseaduslikku käitumist ja sellest tingitud kahju ulatust. Hageja ei tõendanud plaatvibraatori saabumist ehitusplatsile, selle kirjalikku üleandmist valvatavate materiaalsete väärtuste nimistusse ning selle kadumist ehitusobjektilt. Vastus apellatsioonkaebusele
11.AS T ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
12.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsuse lõppjäreldust, mille kohaselt kuulub hagi rahuldamisele. Otsuse põhjenduste osas tuleb arvestada ka ringkonnakohtu otsuses märgitut. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
3(6)
13.Vaidlus puudub selles, et 13.09.2004.a sõlmisid hageja ja kostja turvateenuse lepingu nr 34/04, mille p 2.1 kohaselt kohustus kostja võtma oma valve alla ehitusobjekti Peterburi tee 64c. Nimetatud ehitusobjekt anti kostja valve alla 13.09.2004.a koostatud sellekohase aktiga. Lepingu eesmärgiks oli tagada ehitusobjekti kaitse ning sellel paiknevate varaliste väärtuste säilimine. Kostja kohustus tagama ehitusobjektil mehitatud valve ning jälgima materiaalsete väärtuste liikumist. Ringkonnakohus leiab, et pooltevaheline leping kujutas endast käsunduslepingut VÕS § 619 tähenduses. Vastavalt VÕS §-le 619 kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) lepingu kohaselt osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
14.Turvateenuse lepingu olemusest tulenevalt on lepingu eesmärgiks valve alla antud esemete (vallasvara) säilimise tagamine, s.o muuhulgas vara kaitsmine võimalike varguste eest käsundisaaja (turvateenuse osutaja) poolt. VÕS § 620 kohaselt peab käsundisaaja tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Samuti tuleb käsundisaajal käsund täita vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoida kahju tekkimine käsundiandja varale. Sellele lisaks peab oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Lepingu rikkumine turvateenuse osutaja poolt võib seega seisneda eelkõige temalt oodatava hoolsusstandardi mittejärgimises (nt lohakus või pealiskaudsus valve teostamisel), kuid ka kokkulepitu mittetäitmises (nt turvatöötaja mitteviibimine valvealusel territooriumil ajavahemikel, mille puhuks on turvateenuse osutamises kokku lepitud). Turvateenuse lepingu täitmist käsundisaaja (s.o turvateenuse osutaja) poolt tuleb hinnata lähtudes sellest, kas teenuse osutaja on teinud kõik temalt lepingu alusel oodatava, et hoida ära valve alla antud vara kahjustumine või kaotsiminek.
15.Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti asunud seisukohale, et asjas esitatud tõenditega on tõendatud vaidlusaluse plaatvibraatori toomine valvatavale ehitusplatsile ning selle kaotsiminek. Kohus on viidanud tunnistajate ütlustele, millest nähtuvalt plaatvibraator valvatavale territooriumile kohale toodi ning hiljem selle kadumine avastati. Ringkonnakohtul ei ole põhjust ega alust hinnata tunnistajate ütlusi maakohtust erinevalt.
16.Kolleegium nõustub ka maakohtu põhjendustega, mille kohaselt ei pidanud hageja kadumaläinud seadet kostjale eraldi üle andma ega seda valvežurnaalis fikseerima. Kohus on põhjendatult viidanud pooltevahelise turvateenuse lepingu lisaks nr 3 oleva turvatöötaja valveeeskirja p-le 12, mille kohaselt loeti kõik üle 100 kg kaaluvad seadmed kostja vastutavale valvele üle antuks automaatselt iga valve vahetuse algusega. Samuti on kohus tunnistajate ütluste põhjal tuvastanud, et seade paigutati pärast töö lõppu valvuri soojaku kõrvale, millega tuli lugeda seade valvamiseks üleantuks. Ringkonnakohus nõustub vastavas osas täielikult maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid TsMS 654 lg 6 alusel korrata. Käesoleva tsiviilasja lahendamisel ei oma tähtsust asjaolu, et plaatvibraatori kadumises alustatud kriminaalmenetlus nr 04231504419 lõppes tulemusteta. Seega oli kostjal muuhulgas kohustus valvata ka territooriumile paigutatud plaatvibraatorit.
17.Kuna lepingu eesmärgiks oli tagada valveobjektil valve, sh hoida ära valvataval territooriumil paikneva vallasvara kaotsiminek, nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on kostja poolse lepingurikkumisena käsitatav asjaolu, et vaatamata kostja poolt võetud valvekohustusele läks valvealuselt ehitusplatsilt kaduma plaatvibraator DPU 5045 H. VÕS § 100 kohaselt mõistetakse kohustuse rikkumise all võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sh täitmisega viivitamist. Seega kujutab kohustuse rikkumine endast ühe lepingupoole käitumist viisil, mis ei vasta konkreetses võlasuhtes (lepingusuhtes) temalt oodatavale. Kohustuse rikkumisena on
4(6)
vaadeldav ka käitumise tagajärg, s.o teise lepingupoole sattumine olukorda, mis ei ole kooskõlas sellega, mida ta võlasuhtelt ootas. Käesoleval juhul sattus hageja kui tellija (käsundaja) olukorda, kus vaatamata kostjaga sõlmitud valveteenuse lepingule läks valvatavalt territooriumilt kaduma vara. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust oli tellijal (käsundajal) alust oodata, et kostja kui käsundisaaja poolt osutatav teenus tagab valveobjektil paikneva vara säilimise varguste vm inimtegevuse vastu.
18.Apellant (kostja) tugineb sellele, et pooltevahelise lepingu p 7.2 kohaselt tekkis kostjal vastutus lepingu rikkumise eest ning sellest tuleneva kahju hüvitamise kohustus üksnes süü olemasolu korral. VÕS § 103 lg 1 ja 2 kohaselt vastutab võlgnik (s.o lepingu järgi kohustatud isik) üldjuhul kohustuse rikkumise eest süüst sõltumata, rikkumine on vabandatav vääramatu jõu korral. VÕS § 104 lg 1 kohaselt vastutab isik seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Pooled on lepingu p-s 7.2 kokku leppinud valveteenuse osutaja vastutuse piiramises. VÕS § 104 lg 2 kohaselt on süü vormideks hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Kuna seadus ei omista tsiviilõigusliku vastutuse puhul tähendust süü eri vormidele ning ka lepingus ei eristata rikkumise tagajärgi sõltuvalt süü vormist, piisab kostja vastutuse tuvastamiseks hooletuse olemasolust. VÕS § 104 lg 3 kohaselt loetakse hooletuseks käibes vajaliku hoole järgimata jätmist. Poolte kokkuleppe (lepingu p 7.2) kohaselt lasub kostja süü (s.o vähemalt hooletuse) tõendamise koormis hagejal.
19.Hageja on oma väiteid kostjapoolse lepingurikkumise kohta tõendanud tunnistajate A. L, V. K ja L. S ütlustega. Tunnistajate ütluste põhjal on alust asuda seisukohale, et kostja ei rakendanud oma lepingulisi kohustusi täites käsundi laadist tulenevat vajalikku hoolsust (VÕS § 620 lg 1) ning temapoolne kohustuste rikkumine oli vähemalt hooletu VÕS § 104 lg 3 mõttes. Nii nähtub tunnistajate A. L ja L. S ütlustest (t lk 90-91 ja lk 148-149), et ajavahemikul 15.10.2004.a kuni 19.10.2004.a võimaldas kostja kolmandatele isikutele ligipääsu valvatavale territooriumile (kõrvalobjektil töötanud masinate parkimine) ilma seda hagejaga kooskõlastamata. Tunnistaja L. S ütluste kohaselt oli 18.10.2004.a hommikul ehitusobjekti valvur lahkunud objektilt enne ettenähtud aega, kusjuures värav oli lukust lahti. Niisugune käitumine ei ole kooskõlas sellega, mida käsundiandjal (hagejal) oli alust teiselt lepingupoolelt oodata; samuti sattus hageja kostja käitumise tõttu olukorda, mida ta lootis lepingut sõlmides vältida (vara kaotsiminek). Kostja ei ole hageja esitatud tõendeid millegagi ümber lükanud ega esitanud omapoolseid tõendeid, millest nähtuks, et kostja täitis oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt ning vajaliku hoolsusega.
20.Ringkonnakohtu arvates ei ole asjakohane apellandi seisukoht, nagu ei oleks hageja esitanud oma väidete tõendamiseks nõuetekohases vormis (s.o dokumentaalseid) tõendeid. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Lõike 2 kohaselt võib hagimenetluses tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. TsMS § 272 kohaselt on dokumentaalne tõend igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Dokumendid on ka ametlikud ja isiklikud kirjad, kohtulahendid teistes kohtuasjades ning menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused. Kolleegium leiab, et vaatamata pooltevahelise lepingu p 7.2 sätestatule, mille kohaselt pidanuks tellija tõendama teostaja süüd, ebaseaduslikku käitumist ja sellest tingitud kahju ulatust dokumentaalselt, ei ole kohtumenetluses välistatud tuginemine tunnistajate ütlustele. Nimelt on kostja käitumine lepingu täitmisel (sh ka kostja süü) ainuüksi kostjast endast sõltuv asjaolu ning hageja kui
5(6)
käsundiandja poolt on selle kohta dokumentaalsel kujul mõeldav esitada eeskätt kirjeldusi vm vormis jäädvustusi. Lisaks sellele, et asjaolude kirjelduse on hageja esitanud hagiavalduses, sisaldavad andmeid asjaolude kohta ka tunnistajate ütlused.
21.Vastustaja AS T palus jätta menetluskulud AS M kanda. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31. detsembrini 2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja 8 kohaselt jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel apellandi kohtukulud tema enda kanda. Vastustaja ei esitanud ringkonnakohtule kohtukulude nimekirja ega kuludokumente, mistõttu TsMS § 60 lg 3 kohaselt puudub ka vastustajal alus nõuda kohtukulude hüvitamist.
A. Tänav
M. Seppik
K. Kullerkupp
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.