Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

võlausaldajal õigus arvestada tasumata summadelt viivist arvestusega 0,5% päevas tähtajaks tasumata maksete summalt. Võlatunnistuse p-s 5 lepiti kokku, et võlausaldaja on õigus arvestada leppetrahvi 30% põhivõla summalt. OÜ Xxxx loovutas omakorda 10.02.2017.a nõude Eesti Inkasso OÜ-le. Võlgnik oma kohustust nõuetekohaselt ei täitnud ning 13.02.2017.a esitas Eesti Inkasso OÜ võlgnikule pankrotihoiatuse. Ajutine pankrotihaldur on 25.05.2017.a esitanud e-posti teel võlgnikule teabenõude, milles palus võlgnikul muu hulgas esitada seletuskirja maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste kohta, varade ja kohustuste nimekirjad, bilansid ja kasumiaruanded, pearaamatu väljavõtted, juhatuse, nõukogu ja üldkoosoleku otsused, 5 aasta tehingud põhivaraga ja muud suuremad tehingud, kassa dokumendid, andmed kinnisvara, töötajate, teistele isikutele kuuluva vara jms kohta. Võlgnik ei ole täitnud PankrS § 22 tulenevat teabe esitamise kohustust ning ei ole haldurile esitanud ühtegi raamatupidamisdokumenti, juhtorgani otsust, andmeid varade võõrandamise kohta ega muid andmeid, mida haldur on nõudnud. Võlgnik selgitas, et raamatupidamist puudutavate andmete tervikuna esitamine ei ole võimalik, kuivõrd võlgnikule raamatupidamisteenust osutav Xxxx OÜ keeldus ajutise pankrotihalduri teabenõudes nõutud dokumentatsiooni tasuta koostamisest. Võlgniku selgituste kohaselt ei ole võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnik leiab, et Eesti Inkasso OÜ nõue on ebamõistlikult suur ning vaidlus nõude suuruse üle tuleks lahendada kohtus hagimenetluse raames. Võlgnik selgitas ajutisele pankrotihaldurile, et aktiivset äritegevust käesoleval hetkel küll ei toimu, kuid see ei tähenda, et võlgnik oleks püsivalt võimetu täitma endale võetud kohustusi. Võlgnikul oli plaan rajada Muuga sadamasse tehas väetiste tootmiseks, kuid kuivõrd Viimsi vald ei andnud tehase rajamiseks nõusolekut, jäi tehas rajamata. Esitatud andmete kohaselt võlgnikul kehtivaid töölepinguid ega võlgnevusi töötajate ees ei ole. Võlgniku viimase, 2016.a majandusaasta, aruande kohaselt oli võlgnikul 31.12.2016.a seisuga vara 427 722,00 eurot, kohustusi 459 487,00 eurot, kahjum 6 432,00 eurot, omakapital -31 765,00 eurot. Võlgniku 31.12.2015.a bilansi kohaselt oli võlgnikul 31.12.2015.a seisuga vara 429 837,00 eurot, kohustusi 455 170,00 eurot, kahjum 30 772,00 eurot, omakapital -25 333,00 eurot. Võlgnik ei ole esitanud varade nimekirja. Võlgniku viimase 2016.a majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul vara 427 722,00 eurot alljärgnevalt:

• arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXXXXX, mille jääk seisuga 30.05.2017.a on 9,29 eurot, kontol on broneering 1,50 eurot kaardi kuutasust. •

konto pangakaartide käsutaja on Xxxxainuisikuliselt.

• allkirjaõiguslikud isikud on Xxxx(ik xxxx) ja Xxxx(ik xxxx) • kohustused panga ees puuduvad. Nordea Bank AB Eesti filiaalis, Tallinna Äripank AS-is, Eesti Krediidipank AS-is, OP Corporate Bank plc Eesti filiaalis, Versobank AS-is, AS-is SEB Pank, AS-is DNB Bank, LHV Pank AS-is, Danske Bank A/S Eesti filiaalis ja BIGBANK AS-is võlgnik kontosid ei oma. SIA UniCredit Leasing Eesti filiaaliga, AS-ga Swedbank Liising, AS-ga SEB Liising, AS-ga Nordea Finance Estonia, OÜ Finance AS-iga ja AS-ga ALG Liising kehtivaid liisinglepinguid ei ole. Maanteeameti 25.05.2017.a vastuse kohaselt võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu, alla 12meetrise kogupikkusega laevu ega jette käesoleval ajal ja viimase viie aasta jooksul registreeritud ei ole. AS-i Eesti Väärtpaberikeskus 25.05.2017. a andmetel võlgnik väärtpaberikontot ei oma ning võlgniku nimele ei ole registreeritud väärtpabereid. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel käesoleval ajal kinnistuid ei kuulu. Võlgnikule on varasemalt kuulunud hoonestusõigus tähtajaga 36 aastat kinnistule registriosa nr xxxx, tootmismaa 100%, asukohaga Xxxx, Harju maakond, mille üldpindala on 42 054 m2, mis on kustutatud 15.03.2016.a kinnistamisavalduse alusel 29.03.2016.a. Kinnistu omanik on aktsiaselts Xxxx(reg. kood xxxx). Tallinna notari Sirje Velsberg ́i poolt 19.04.2011.a tõestatud hoonestusõiguse, reaalkoormatise, märke ja ostueesõiguse seadmise lepingus lepiti kokku, et hoonestajal (võlgnikul) on õigus ja kohustus rajada hiljemalt 01.07.2013.a kinnistule väetise granuleerimistehase kompleks sh laod ja abihooned ning kohustus tagada ehitise säilimine ja korrasolek kogu lepingu kehtivuse ajal. Hoonestusõiguse eest tuli maksta tasu, mis oli 206 905,68 eurot kalendriaastas. Hoonestaja ei rajanud hoonestusõiguse alusel AS-ile Xxxxkuuluvale kinnistule väetise granuleerimistehase kompleksi ning 15.03.2016.a sõlmiti Tallinna notari Sirje Velsberg ́i poolt 15.03.2016.a tõestatud isikliku kasutusõiguse, reaalkoormatise, ostueesõiguse ja hoonestusõiguse lõpetamise leping. Ajutisele pankrotihaldurile kättesaadavate andmete kohaselt on võlgniku ainsaks teadaolevaks varaks raha arvelduskontol 9,29 eurot. Võlgnik on selgitanud, et tal on kohustus Maksu- ja Tolliameti ees summas 32,96 eurot (maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress) ja Eesti Inkasso OÜ ees, kelle nõue on ebamõistlikult suur ning vaidlus nõude suuruse üle tuleks lahendada kohtus hagimenetluse raames. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Eesti Inkasso OÜ kaudu esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikul võlausaldaja ees võlgnevus kogusummas 91 625,00 eurot. Võlgniku 2016.a majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul 31.12.2016.a seisuga kohustusi 459 487,00 eurot järgmiselt:

008/2014/21 13.10.14 xxxx 1925,35 Mati Kadak

Ajutine pankrotihaldur ei välista vara tagasivõitmise võimalust seoses 28.04.2017.a tehtud ülekandega summas 12 000,00 eurot endisele juhatuse liikmele Xxxx, selgitusega laenu tagastus. Tagasivõitmise alused esinevad vastavalt PankrS § 110 lg 1 p 2 ning § 113 lg 1 p 2 ja lg 4. Ajutisel pankrotihalduril on raske anda hinnangut võlgniku tegevuse jätkamise ja tervendamise väljavaadetele, kuivõrd ajutine pankrotihaldur ei ole saanud tutvuda võlgniku raamatupidamisdokumentidega ning andmetega võlgniku varade ja kohustuste osas. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik ei ole esitanud halduri poolt nõutud andmeid, mistõttu on raskendatud halduri poolne hinnangu andmine võlgniku maksejõulisuse osas. Võlgnik väidab, et on maksejõuline, kuid ei ole esitanud vastavaid tõendeid. 31.12.2016.a. bilansi kohaselt oli võlgniku omakapital negatiivne (-31 765,00 eurot) ning puuduvad andmed, et käesoleval ajal oleks omakapital positiivne. ÄS § 183 kohaselt on juhatuse kohustuseks raamatupidamise korraldamine. Raamatupidamisteenuse ostmine on juhatuse õigus, mitte kohustus ning antud teenuse eest tasumata jätmine ei õigusta raamatupidamise mittekorraldamist ning haldurile andmete esitamata jätmist. Arvelduskontolt nähtuvalt on võlgnik 28.04.2017.a tasunud 12 000,00 eurot endisele juhatuse liikmele Xxxx, seega oli samal ajal võimalus ka tasuda raamatupidamisteenuse eest. Samuti on võlgniku osanik kinnitanud, et tasub kompromissi korras pankrotiavalduse esitanud võlausaldajale 27 500 eurot, järelikult on olemas ka vahendid raamatupidamisteenuse eest tasumiseks. Võlgniku Swedbanki pangakontolt nähtub, et Xxxx OÜ-le on 23.03.2017 tasutud 200 eurot ja 24.03.2017 tasutud 200 eurot, seega on küsitav kas kahe kuuga (aprill-mai) on juba tekkinud võlgnevus summas 1600 eurot. Samuti jääb arusaamatuks miks ei ole võlgnik täitnud muid halduri teabenõudes esitatud kohustusi (näiteks esitanud juhtorganite otsuseid, andmeid kassa osas, pearaamatut jms), mis peaks võlgniku juhatusel olemas olema sõltumata võlast raamatupidamisteenuse osutaja ees. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul aktiivset äritegevust käesoleval hetkel ei toimu. Pankrotiavalduse

esitanud võlausaldaja Eesti Inkasso OÜ kaudu esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikul võlausaldaja ees võlgnevus kogusummas 91 625,00 eurot ning ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgniku ainsaks teadaolevaks varaks raha arvelduskontol 9,29 eurot. Võlgnik on selgitanud, et aktiivset äritegevust käesoleval hetkel küll ei toimu, kuid see ei tähenda, et võlgnik oleks püsivalt võimetu täitma endale võetud kohustusi. Võlgnik leiab, et Eesti Inkasso OÜ nõue on ebamõistlikult suur ning vaidlus nõude suuruse üle tuleks lahendada kohtus hagimenetluse raames. Samas on võlgnik tunnistanud nõuet summas 27 500 eurot ning haldurile teadaolevalt puuduks võlgnikul vara ka antud summas kohustuse täitmiseks ilma kapitali kaasamata. Ajutine pankrotihaldur on tutvunud võlgniku pangakonto väljavõttega ning on tuvastanud, et kontolt on tehtud 28.04.2017.a ülekanne endisele juhatuse liikmele Xxxxselgitusega laenu tagastus. Samuti nähtub pangakontolt, et võlgnik on tasunud äriühingu pangakaardiga apteekides, toidupoodides jms. Seega vajaksid kontrollimist tehingute alusdokumendid, et tuvastada kas juhatuse liikmed on käitunud võlgniku huvides ning ei ole kasutanud võlgniku rahalisi vahendeid ettevõtlusega mitteseonduvalt. Maksejõuetuse põhjuste ja aja selgitamiseks vajab haldur võlgnikult teavet ning dokumente. Pankroti väljakuulutamise korral palub haldur kohtul võtta võlgniku juhatuselt võlgniku vanne ning anda juhatusele tähtaeg haldurile andmete (pankroti väljakuulutamise kuupäevaga bilansi ning varade-võlgade nimekirja) esitamiseks. Samuti palun hoiatada juhatuse liikmeid PankrS § 89 kohaselt kohtu korralduste täitmata jätmise korral võlgniku suhtes trahvi, sundtoomise või aresti kohaldamisest. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleks määrata vastavalt PankrS § 30 deposiit pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri hinnangul võiks deposiidi suurus olla 2500 eurot. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu, siis tuleks pankrotiavalduse menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 lg 2 alusel. Raugemise korral palun dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liige Xxxx, isikukood xxxx. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasub raha pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti, siis tuleks pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur on nõus jätkama pankrotihaldurina. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Xxxx OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Oliver Ennok’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on haldurile teadaolevalt võlgnikul võlg võlausaldaja ees summas 91 625 eurot, kuid vara vaid 9,29 eurot. Võlgnik väidab ise, et on maksejõuline, kuid ei ole esitanud vastavaid tõendeid. Kohtuistungil esitas võlgnik konto väljavõte, millest nähtuvalt on rahalisi vahendeid 1641.29 eurot. Nimetatud summa ei mõjuta hinnangut võlgniku maksejõuetusest. Võlgniku väitel ei ole tema valduses raamatupidamise dokumente. Kohus tegi päringu raamatupidamist osutavale äriühingule Xxxx OÜ- le. Kohtule teavitas Anneli Suvi, et on arhiveerinud Xxxx OÜ raamatupidamise algdokumendid, mis on omaniku või tegevjuhi poolt edastatud. Raamatupidamise teenuse eest võlgnik arveid ei ole tasunud. Võlgnik on käesoleva seisuga kohtu hinnangul püsivalt

maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatas väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Võlausaldaja Eesti Inkasso OÜ on tasunud kohtu deposiitkontole 2500 eurot. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liikmed Xxxx(isikukood xxxx) ja Xxxx(isikukood xxxx).

jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Võlausaldaja menetluskuluks on riigilõiv summas 350 eurot ja õigusabikulud summas 3738,67 eurot (sh 08.06.2017 toimunud ärakuulamine 0,2 h ehk 46,67 eur). Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on võlausaldaja tasunud pankrotiavalduse esitamiselt riigilõivu summas 300 eurot ja hagi tagamise avalduselt riigilõivu summas 50 eurot. Kuna kohus ei rahuldanud hagi tagamise avaldust, ei ole põhjendatud avaldaja taotlus hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu väljamõistmiseks võlgnikult. Pankrotiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivu summas 300 eurot peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks kuluks, milline kuulub võlgnikult väljamõistmisele. Edasi kontrollib kohus võlausaldaja Eesti Inkasso OÜ lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Võlausaldaja Eesti Inkasso OÜ palub välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 3738,67 eurot. Võlgnik ei ole võlausaldaja menetluskulude avaldusele vastuväiteid esitanud. Kohus, tutvunud esitatud menetluskulude nimekirjaga ning toimiku materjalidega, on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ajakuluga ja seega õigustatud kuluga, milline kuulub võlgnikult väljamõistmisele. Seega mõistab kohus võlgnikult võlausaldaja kasuks välja põhjendatud menetluskulud summas 4038,67 eurot (300 eurot riigilõiv + 3738,67 eurot õigusabikulud). /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.