2-07-6804
Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. aprill 2007.a. Kuressaare
Tsiviilasja number
2-07-6804
Tsiviilasi
Korteriühistu Lihula mnt 5 hagi V S vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Mittetulundusühing korteriühistu Lihula mnt
(registrikood 80102163, asukoht Lihula mnt 5-9 Haapsalu 90507), seaduslik esindaja juhatuse liige XX kostja V S ( )
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
2-07-6804 Esitatud hagis palub hageja välja mõista kostjalt võlg summas 9785,80 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on Korteriühistu Lihula mnt 5 kantud 2000.a. Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste registrisse. Alates korteriühistu hetkest on kõik elamu korteriomanikud korteriühistu liikmed (Vastavalt korteriühistuseaduse § 5 lg 3 ja korteriühistu Lihula mnt. 5 põhikirja p. 2.2 järgi). Vastavalt Pärnu Maakohtu kinnistusaosakonna tõestatud ärakirjale on ühistu liikmeks ka korteri nr omanik V S. Korteriühistu on moodustatud elamu - Lihula mnt. 5 - haldamiseks ja hooldamiseks korteriühistu põhikirja p.1.3 alusel. Korteriühistu lähtub oma majandustegevuses korteriomandiseadusest, korteriühistuseadusest ja oma põhikirjast. Vastavalt põhikirja p. 3.2.3 kohustub korteriühistu liige tasuma igakuiselt elamu majandamise jooksvate kulude katteks makseid ning sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja juhatuse poolt kehtestatud korras. Vastavalt põhikirja p.3.2.4 kohaselt kohustub ühistu liige tasuma kord kuus juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatud kommunaalteenuste eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Maksekviitungitel on kululiikidena välja toodud teenused, mida korteriühistu liige on tarbinud ja mille eest ta on kohustatud tasuma. Kostja ei ole oma kohustusi ühistu ees täitnud seaduse ja põhikirjaga ettenähtud korras ning tal on tekkinud võlgnevus ühistu ees. Alates 2006.a. veebruarikuust kuni käesoleva hagiavalduse esitamiseni moodustub kostja võlgnevus korteriühistule 9785,80 krooni. Võlgnevusest on kostjale teatatud igakuiste majandamiskulude arvetega. Talle on ka kirjalikult esitatud meeldetuletus ja hoiatus tulenevalt korteriomandiseaduse §-st 14, nõudes korteriomandi võõrandamist. Eeltoodu alusel palub hageja välja mõista kostjalt võlg summas 9785,80 krooni ja jätta kohtukulud kostja kanda.
Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 16-17, 18/.
Kohus leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 12.03.2007.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 16-17/. Kostjale on menetlusdokument postiasutuse poolt kätte toimetatud isiklikult 14.03.2007.a. /t.l. 18/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub kohtukulud jätta kostja kanda. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
2-07-6804 Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja menetluskuludeks riigilõiv 750 krooni. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1).
Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.