Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

KÜ Kunda Koidu 69 esitas 12.09.2016 kostja vastu nõude maksekäsu kiirmenetlusse, mis 21.12.2016 määrusega lõpetati ja anti üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses kuna kostjale ei õnnestunud dokumente kätte toimetada. Hageja on hagi esitanud 16.01.2017, pärast puuduste kõrvaldamist 01.02.2017. Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejaks oleva korteriühistu liige ja sellest tulenevalt on kostjal xxxx asuva krt nr xxxx omanikuna kohustus tasuda viimase poolt esitatavaid kuluarveid. Kostja pole tasunud alates 2014. aastast. 23.04.2015 esitas hageja kostja vastu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille alusel mõisteti kostjalt välja 564.94 eurot. Kohtutäitur Raigo Pärs viis läbi täitemenetluse ning edastas hagejale kevadel 2016 kokku 564,94 eurot. Kostja ei ole tasunud hageja poolt esitatud järgnevaid arveid, mille tasumist hageja käesoleva hagiavaldusega nõuab (lisa 5 – arved 5.2015-11.2016): Arve nr 253, koostamise kuupäev 31.05.2015, tähtaeg 20.06.2015, summa 32.90 eurot; arve nr 313, koostamise kuupäev 30.06.2015, tähtaeg 20.07.2015, summa 20.96 eurot; arve nr 373, koostamise kuupäev 31.07.2015, tähtaeg 20.08.2015, summa 19.91 eurot; arve nr 433, koostamise kuupäev 31.08.2015, tähtaeg 20.09.2015, summa 22.74 eurot; arve nr 493, koostamise kuupäev 30.09.2015, tähtaeg 20.10.2015, summa 20.03 eurot; arve nr 553, koostamise kuupäev 31.10.2015, tähtaeg 20.11.2015, summa 50.97 eurot; arve nr 613A, koostamise kuupäev 30.11.2015, tähtaeg 20.12.2015, summa 50.56 eurot; arve nr 673, koostamise kuupäev 31.12.2015, tähtaeg 20.01.2016, summa 56.92 eurot; arve nr 13, koostamise kuupäev 31.01.2016, tähtaeg 20.02.2016, summa 79.92 eurot; arve nr 73, koostamise kuupäev 29.02.2016, tähtaeg 20.03.2016, summa 54.60 eurot; arve nr 133, koostamise kuupäev 31.03.2016, tähtaeg 20.04.2016, summa 55.07 eurot; arve nr 193, koostamise kuupäev 30.04.2016, tähtaeg 20.05.2016, summa 41.97 eurot; arve nr 253, koostamise kuupäev 31.05.2016, tähtaeg 20.06.2016, summa 28.41 eurot; arve nr 313, koostamise kuupäev 30.06.2016, tähtaeg 20.07.2016, summa 23.55 eurot; arve nr 373, koostamise kuupäev 31.07.2016, tähtaeg 20.08.2016, summa 22.70 eurot; arve nr 433, koostamise kuupäev 31.08.2016, tähtaeg 20.09.2016, summa 23.04 eurot; arve nr 493, koostamise kuupäev 30.09.2016, tähtaeg 20.10.2016, summa 22.43 eurot; arve nr 553, koostamise kuupäev 31.10.2016, tähtaeg 20.11.2016, summa 47.58 eurot; arve nr 613, koostamise kuupäev 30.11.2016, tähtaeg 20.12.2016, summa 59.11 eurot; Kokku: 733,37 eurot

31.05.2015 koostatud arvelt nähtub kostja varasem võlgnevus seisuga 31.05.2015, mille suuruseks on 550,45 eurot (499,94 + 50,51 = 550,45). Varasemale võlgnevusele lisandub 2015 maikuu teenused summas 32,90 eurot. Laekumised kohtutäitur Raigo Pärsi vahendusel katavad võlgnevusi, mis on tekkinud perioodil enne maid 2015. Seega, kui liita mai 2015 kuni november 2016 arvetele varasem võlgnevus summas 550,45 eurot ning seejärel lahutada laekumised kohtutäiturilt summas 564,94 eurot, jääb kostja põhivõlgnevuse suuruseks 718,88 eurot (733,37 + 550,45-564,94 = 718,88). Hagiavalduse täiendamise ajaks ning kohtu poolt välja toodud puuduste kõrvaldamise ajaks on sissenõutavaks muutunud ka arve nr 673, arve kuupäev 31.12.2016, maksetähtaeg 20.01.2017, summas 59,84 eurot. Seega suurendab hageja põhinõuet ning loeb põhinõude suuruseks (718,88 + 59,84 =) 778,72 eurot. Hageja põhikirja punkt 3.2 alapunkt 6 kohustab ühistu liiget tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni ja elektriavariide likvideerimiseks, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikmete omandis oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Hageja põhikirja p 3.2 alapunkt 7 kohustab liiget tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojus kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Hageja esitab korteriühistu liikmetele igakuiselt tasumisele kuuluva kommunaalkulude osas arve paberkandjal iga kuu alguses korteri postkasti. Hageja 11.06.2013 peetud üldkoosoleku otsusega kehtestati alates igakuine hooldustasu 0,35 senti korteri ruutmeetri kohta ning täiendavalt suvekuudel juunis, juulis, augustis ja septembris remonditasu 0,224 senti korteri ruutmeetri kohta. 12.05.2014 üldkoosoleku otsusega kehtestati remondifondi raha kogumine aastaringselt summas 0,25 eurot korteri ruutmeetri kohta. Kuna kostja korteri suurus on 31,50 m2, peab ta igakuiselt tasuma hagejale hooldustasu summas 11,03 eurot ning remonditasu 7,88 eurot. Hagejal on 21.08.2007 sõlmitud soojusenergia müügileping AS-iga Fortum Termest (kehtiv ärinimi Adven Eesti AS), mille punkt 10.1 järgi toimub hindade muutmine ja avalikustamine vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning punkt 11 kohaselt toimub müüdud soojuse koguse mõõtmine soojusmõõtesüsteemiga. Hageja põhikirja punkt 3.2 alapunkt 7b alusel arvestatakse ühistu liikmele maksmisele kuuluva kütteks kuluva soojusenergia tasu korteri üldpinna suuruse alusel. Vee ja kanalisatsiooni teenust osutab hagejale Kunda Vesi OÜ (endine nimi AS Kunda Rete), kes esitab hagejale igakuiselt arve hageja teatatud mõõdiku näitude alusel vastavalt kuu jooksul tarbitud vee kogusele. Hageja põhikirja punkti 3.2. alapunkt 7a järgi lähtutakse ühistu liikmete maksete kindlaksmääramisel külma vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korteris faktiliselt elavate isikute arvu või mõõturi näidu järgi. Prügiveo teenust osutab hagejale Eesti Keskkonnateenused AS ning tasu teenuse eest on vastavalt lepingule olmejäätmete konteineri tühjendamise korra eest 19,00 eurot ning paberjäätmete konteineri rendi eest 5,88 eurot kuus ja tühjendamise korra eest 0,10 eurot. Olmejäätmete konteinerit tühjendatakse iganädalaselt ning paberi konteinerit kord kahe nädala jooksul. Arve esitatakse korteriomanikele vastavalt elanike arvule korteris. Hagejal on 27.11.2015 sõlmitud elektrienergia müügilepingu Eesti Energia AS-iga, mille tasu jagamine korteriühistu liikmete vahel käib Hageja põhikirja punktis 3.2 alapunktis 6 sätestatud viisil. Hageja arvestusest nähtub, et kostja on võlgnevuses kommunaaltasudega alates maist 2015. Mitte tasudes hagejale igakuiselt kommunaaltasusid on kostja rikkunud võlasuhtest tulenevat kohustust ning tuginedes VÕS § 101 lg 1 p 1 ning § 108 lg 1 nõuab hageja võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmisena põhivõla tasumist, mis on perioodi mai 2015 kuni detsember 2016 eest, 01.02.2017 seisuga 778,72 eurot. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. 01.02.2017 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise suurus 151,69 eurot.

Viivise Selle kuu Viivise % Viivise Viivituse arvestamis kommun vastavalt arvutuse s oldud Viivise 2015 a kuu e algus aalide KÜS § 7 lg lõppkuupä päevade summa vastavalt suurus

ev arv KÜS § 7 lg 4

32.90 € 20.96 € 19.91 € 22.74 € 20.03 € 50.97 € 50.56 € 56.92 €

0.07% 0.07% 0.07% 0.07% 0.07% 0.07% 0.07% 0.07%

7/1/2015 8/1/2015 9/1/2015 10/1/2015 11/1/2015 12/1/2015 1/1/2016 2/1/2016

Viivise Selle kuu Viivise % arvestamise kommun vastavalt 2016 a kuu algus aalide KÜS § 7 lg vastavalt suurus

KÜS § 7 lg 4

79.92 € 54.60 € 55.07 € 41.97 € 28.41 € 23.55 € 22.70 € 23.04 € 22.43 € 47.58 € 59.11 € 59.84

0.07% 0.07% 0.07% 0.07% 0.07% 0.07% 0.07% 0.07% 0.07% 0.07% 0.07% 0.0007

3/1/2016 4/1/2016 5/1/2016 6/1/2016 7/1/2016 8/1/2016 9/1/2016 10/1/2016 11/1/2016 12/1/2016 1/1/2017 42767

2/1/2017 2/1/2017 2/1/2017 2/1/2017 2/1/2017 2/1/2017 2/1/2017 2/1/2017

Kokku

13.38 € 8.07 € 7.23 € 7.78 € 6.42 € 15.27 € 14.05 € 14.58 € 86.79 €

Viivise Viivituse arvutuse s oldud Viivise lõppkuup päevade summa äev arv 2/1/2017 2/1/2017 2/1/2017 2/1/2017 2/1/2017 2/1/2017 2/1/2017 2/1/2017 2/1/2017 2/1/2017 2/1/2017 42767

Kokku

18.85 € 11.70 € 10.64 € 7.20 € 4.28 € 3.03 € 2.43 € 1.98 € 1.44 € 2.06 € 1.28 €

64.90 €

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivis summas 151,69 eurot ning viivis põhinõudelt 778,72 eurolt KÜS § 7 lg 4 ettenähtud määras alates 02.02.2017 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam, kui on põhinõude summa.

MENETLUSE KÄIK

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostja on dokumendid isiklikult kätte saanud politsei vahedusel 02.06.2017. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud korteriomandile teenuste osutamisest tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 3, 113 lg 1 alusel kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Maakohtu 02.02.2017 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu- kohtulik hüpoteek kostja korteriomandile- jääb jõusse kuni nõude kohase täitmiseni.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Hageja palub hagis kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 200 eurot ja on palunud anda hagejale tähtaeg menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kohus on tähtaja andnud 02.02.2017 hagi menetlusse võtmise määruse punktis 4. Hageja lepinguline esindaja on määruse kätte saanud 03.02.2017. Hageja ei ole kohtule peale hagiavalduse esitamist esitanud ühtegi muud menetlusdokumenti ega selgitanud, miks ei ole hageja täitnud menetlusse võtmise määruse punktis 4 kirjeldatud nõuet. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud hagejale täiendava tähtaja andmine menetluskulude nimekirja esitamiseks ning seetõttu määrab kohus tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, võttes aluseks tsiviilasja materjalid. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 200 eurot ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot, kokku 250 eurot. Hageja on hagilt tasunud rohkem riigilõivu 45 eurot ulatuses ja sellele on kohus tähelepanu juhtinud juba puuduste kõrvaldamise määruses. Seni ei ole üleliigselt tasutud lõivu tagastamise taotlust esitatud ja seetõttu (TsMS 150 lg 4- üksnes taotluse alusel) kohus seda käesolevas lahendis ka reguleerida ei saa. Kostjalt ei ole põhjendatud välja mõista rohkem kui hagihinna järgi tuli tasuda, ehk 200 eurot. Hagi tagamise tagatisena tasutud summa tagastamiseks tuleb hagejal esitada eraldi taotlus- TsMS § 195 lg 1 kohaselt. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.