Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Sirja Tooming
Otsuse tegemise aeg ja 20 20..aprill 2007 2007. a., a., Rakvere kohtumaja, Rakvere Rohuaia
koht Tsiviilasja number
2-9797-7
Tsiviilasi
Tallinna Äripanga hagi hagi J krooni ja 40 senti nõudes. nõudes.
V ’i vastu võlgnevuse 3 567
Menetlusosalised ja nende Hageja: Tallinna Äripank, Äripank, reg.kood xxxx, xxxx, Estonia pst. 3/5, Talllinn 113 11316 1316.
20.0 20.04 .04.2007 .2007.a.
Resolutsioon:
jätta Tallinna Äripanga hagi J V ’i vastu tervikuna rahuldamata rahuldamata. mata. Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele. Kohtuotsuse peale on õigus esitada motiveeritud apellatsioonkaebus apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arvates.
I. Asjaolud, hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt 03.03.1997.a. võeti kostja tööle Tallinna Äripanga Narva filiaali telleri ametikohale kolmekuulise tähtajaga vastavalt töölepingule nr. 59. 02.06.1997.a. tööleping kostjaga lõpetati TLS § 77 alusel seoses töölepingu tähtaja lõppemisega. Kostja töötasu kanti üle kostja arveldusarvele nr. xxxx, mida kostjal oli õigus kasutada deebet-kreeditplastikkaardi nr. 00051 alusel. Kostja, olles kaardi valdaja, kasutas panga poolt antud krediiti, mistõttu palk, mille hageja summas 3 500 krooni kandis kostja arvele avansina, jäi hagejal kinni pidamata, kuna arvel puudus raha. Lisaks pidi kostja maksma hagejale alates 01.09.1996.a. kehtestatud hinnakirja järgi ELT kaardi avamise eest 35 krooni. Hageja sellekohasele 12.08.1997.a. meeldetuletusele kostja ei vastanud ega tasunud ka võlgnevust. Seisuga 22.09.1997.a. moodustab kostja võlg hageja ees 3 567 krooni ja 60 senti, millest avanss 3 500 krooni, kaardi avamise tasu 35 krooni ja 32 krooni ja 40 senti aastaintress 3% tagastamisele kuuluvast summast 3 535 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 3 567 krooni ja 40 senti ning riigilõivu 214 krooni. Hagi on esitatud TSK § 163, § 173 lg. 1, § 230, § 231 alusel.
Hagiavaldusele on tõenditena lisatud tööleping, täieliku individuaalse materiaalse vastutuse leping nr. 59, meeldetuletus, võlgnevuse arvestus, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. II. Asja kohtulik menetlus ja maakohtu maakohtu otsuse põhjendused. põhjendused. Hagi on esitatud Narva Linnakohtule 03.10.1997.a. ja edastatud Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale 06.03.2007.a. Alates 01.01.2006.a. jõustunud TsMS § 405 lg. 1 sätestab, et „Kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni“. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tagab kohus menetluses poolte põhiõiguste ja –vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel üle“. Kohus 07.03.2007.a. määras asi lahendada lihtmenetluses ja andis menetlusosalistele aega oma avalduste taotluste või seisukohtade esitamiseks. Pooled täiendavalt oma avaldusi ega seisukohti ei esitanud, kuigi on kohtumääruse kätte saanud. Kohus, läbi vaadanud toimikus olevad dokumentaalsed tõendid, tuvastas, et kostja ei ole kohtule kirjalikku vastust saatnud. Narva Linnakohtus 03.03.1998.a. toimunud kohtuistungil on kostja osalenud ja öelnud, et tema hagi ei tunnista. Kostja leiab, et raha kuulub temale ja panga tegevus on ebaseaduslik. Avanssi 3 500 krooni tema kuni vallandamiseni ei saanud, ei saanud ka tööraamatut. Töölepingu lõpetamine toimus kostja enda algatusel ja maikuu eest maksti talle raha kassast, mitte kaardiga, umbes 600 krooni. Kaart jäi kostja kätte, sest keegi seda tagasi ei nõudnud. 1997.a. juunikuu lõpus ilmus arvele üle 4 000 krooni. Summa väljavõtmiseks takistusi polnud. Kuna varem oli olnud juttu, et antakse ka preemiat, siis arvas kostja, et see ongi preemiasumma ja kuulub talle. Mingit meeldetuletust posti teel ta ei ole saanud. Hageja esindaja omakorda on istungil arvanud, et kui puudus leping, siis pole tal midagi öelda. Kohus on vaidlusalust Äripanga ELDKARD kaarti ka kirjeldanud. Kohus, hinnanud asjas olemasolevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagi on tõendamata ega kuulu rahuldamisele. Hagi esitamise aegu kehtinud Tsiviilkohtupidamise seadustiku § 88 lg. 1 sätestas, et kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõude ja vastuväited. Analoogne säte sisaldub ka kehtiva TsMS §-s 230, mille kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on hagi alusena viidanud kehtinud TSK sätteile, millest § 163 järgi tekkisid kohustised lepingutest või muudest alustest ja § 173 lg. 1 kohaselt tuli kohustist täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. Kohtule ei ole esitatud mingit tsiviilõigusliku lepingut, mis saaks olle nõude aluseks. Seega ei kuulu hagi viidatud sätete alusel rahuldamisele. Kohtule on esitatud ainult tööleping, millest nähtub, et kostjal oli õigus saada töötasu kaks korda kuus 15-ndal ja 30-ndal kuupäeval summa kandmisega töötaja jooksvale arvele. Kas üldse, kes, miks, millal ning millise summa kostja arvele kandis, ei ole tõendatud. Hagiavalduses tehtud viide, et tegemist oli avansilise maksega, on paljasõnaline. Kui kanne toimuski näiteks juulikuus, siis oli ju tööandjale teada, et tööleping on lõppenud, sest käskkiri töölepingu lõpetamise kohta pärineb 02.06.1997.a. Järelikult mingit avanssi maksta polnud põhjust. Ka 12.08.1997.a. koostatud meeldetuletusest ei nähtu, millel nõue kostja vastu põhineb, kas töösuhtel või tsiviilõiguslikul alusel. Kuna hageja ei ole ka täiendavalt, kohtu antud tähtajas, soovinud oma väiteid tõendada, siis jääb hagi
tõendamatuse tõttu rahuldamata. 01.01.2006.a. jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kehtinud TsMS §-le 60 lg. 1 mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja ka kohtukulud. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad hageja kohtukulud tema enda kanda. Lähtudes tuvastatust kohus juhindus TSK §-de 162, 173, VÕSRS §-de 2, kehtinud TsMS § 88 ja kehtiva TsMS §-de 230, 405, 441-442, 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 24. mail 2007.a Nooremreferent
/allkiri/
S.Tooming I.Golubev
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.