Kohtulahend

ei olnud nõus töölepingu muutmisega, esitas ta 24. detsembril 2003. a. kostjale avalduse, milles palus töölepingu 1. jaanuarist 2004. a. lõpetada. Kostja lõpetas hageja töölepingu

töölepingu lõpetamise aluse muutmist, siis muudetud nõudes hageja leiab, et töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik. Mõlema nõude faktiline alus tuleneb asjaolust, et pooled tõlgendavad erinevalt 13. detsembri 2003. a. töölepingu muutmise lisa olemust. TsMS § 376 ei ole aga individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg. 1 alusel esitatud hagiavalduse puhul kohaldatav. Tulenevalt ITLS § 4 lõikest 4 on individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtus reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga ITLS-st tulenevate erisustega. ITLS § 24 lõikes 1 sätestatakse erisus TsMS-i hagi muutmise regulatsioonist ning töövaidlusasjades on hagi muutmine lubatav varem töövaidluskomisjonile esitatud nõuete piires. Vastasel juhul oleks töötajal võimalik kunstlikult pikendada töölt sunnitud puudumise aega ja sellega suurendada väljamõistetavat keskmist palka. See ei ole kooskõlas seaduse mõttega ja soodustaks põhjendamatult üht poolt. Tsiviiltoimiku materjalidest nähtuvalt ei ole hageja enne 17. oktoobri 2006. a. hagi muudatuse esitamist esitanud töölepingu lõpetamise fakti ebaseaduslikuks tunnistamise nõuet; hageja oli töölepingu lõpetamisega nõus ja soovis seda, kuid ei nõustunud lepingu lõpetamise alusega ja taotles selle muutmist. Samuti järeldub hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud nõudest tunnistada tööleping lõpetatuks TLS § 82 alusel ja mõista välja TLS §-s 82 ettenähtud hüvitis 2 kuu keskmise palga ulatuses, et töölepingu lõpetamise fakti hageja ei vaidlustanud. Hageja kinnitas ka 22. novembri 2006. a. kohtuistungil, et ei ole töölepingu lõpetamise seaduslikkust varem vaidlustanud. Seega on hageja töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel ITLS § 24 lõike 1 alusel kohtule esitatud hagi muutnud sel viisil, et on kohtule esitanud nõude, mida töövaidluskomisjonis ei ole esitatud. Selline hagi muutmine ei ole lubatav. Asjas ei esine ka mingeid erilisi asjaolusid, mis õigustaksid hagi taotletud viisil muutmist. Hageja puhul on tegemist otsustusvõimelise isikuga, kes suudab oma õigusi kaitsta ning väited hageja eksimuses viibimise kohta ei ole tõsiseltvõetavad. Hageja 24. detsembri 2003. a. kuupäevaga ja 30. detsembril 2003. a. tööandja juures registreeritud avaldus töölt vabastamiseks on hageja selge tahteavaldus töölepingu lõpetamiseks töötingimuste muutusega mittenõustumise tõttu. Väited, et hageja tegelikult soovis töösuhet jätkata ja kostja juures muudetud tingimustel edasi töötada, on paljasõnalised ja otsitud. Väidetavalt seisnes hageja eksimus selles, et hageja arvates oli tal TLS § 64 alusel õigus ühe kuu jooksul otsustada, kas nõustub töötasustamise aluste ja töörežiimi muutusega või mitte. Ka hageja esialgse nõude sisuliseks lahendamiseks oleks tulnud kindlaks teha, kas tegemist oli töölepingu muutmisega poolte kokkuleppel või muutis tööandja ühepoolselt töölepingu tingimusi seoses töö ümberkorraldamisega. Sellest sõltuvalt tööandja kas oli või ei olnud õigustatud lõpetama töölepingut töötaja omal soovil. Hageja esialgne nõue põhines samuti asjaolul, et hageja väidetavalt tõlgendas 13. detsembril 2003. a. vormistatud töölepingu lisa tingimuste muutmisest etteteatamisena, mitte töölepingu poolte kokkuleppel muutmisena. Tööle ennistamise taotluse esitamist kohtus hagi muutmisena, ilma et niisugust nõuet oleks töövaidluskomisjonis esitatud, ei õigusta ka asjaolu, et hageja ei ole pärast kostja juurest töölt lahkumist tööle asunud. Hageja on muudetud nõude esitanud seaduses sätestatud korda rikkudes ning tal ei ole käesolevas töövaidluses seadusega kaitstud õigust nõuda töölepingu ebaseaduslikuks tunnistamist, tööle ennistamist ja keskmise palga väljamõistmist. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 3 lõikest 1 ei ole hageja muudetud nõude lahendamine kohtu pädevuses. TsMS § 423 lõike 1 punkti 13 alusel kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 423 lõike 2 punkti 2 alusel võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada.

Määruskaebus Määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse tühistada.

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas vastavalt TsMS § 663 lõikele 5 ringkonnakohtule. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et määruskaebuses toodud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kolleegium järgib määruse põhjendust ega korda seda. Samuti, kui maakohus oma määruses, on töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise korral kohtusse nõuete esitamist käsitlenud ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-35-03. Nõustuda ei saa määruskaebuse väitega, nagu oleks põhiseaduse §-ga 146 vastuolus maakohtu seisukoht, et TsMS § 376 ei ole ITLS § 24 lõike 1 alusel esitatud hagiavalduse puhul kohaldatav. Põhiseaduse sätte kohaselt, millele määruskaebuse esitaja on osundanud, mõistab kohus õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega, seda ongi maakohus teinud. Põhimõttest, mille kohaselt õigust mõistab ainult kohus, ei tulene, nagu ei võiks pooled omavaheliste vaidluste lahendamiseks pöörduda teistesse vaidlusi läbivaatavatesse organitesse ning nagu ei oleks poolte poolt kohtuväliselt vaidluse lahendamise käigus tehtud tahteavaldustel kohtumenetluses tähendust. Hageja poolt kohtumenetluses oma töövaidluses esitatud nõude muutmise õiguse üle otsustamiseks ei ole olulised temaga töölepingu lõpetamise faktilised asjaolud, seega ei ole määruskaebuse lahendamisel vajalik neile hinnangut anda.

Margo Klaar

Urmas Reinola

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.