lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-04-471/7

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 30.11.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-04-471/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.11.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1628
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ITLS § 24 lg 1TLS § 79 lg 1Töölepingu lõpetamine kokkuleppelTsMS § 376 lg 1Hagi muutmineTsMS § 423 lg 1, 2Hagi läbivaatamata jätmise alusedITLS § 4TLS § 64Tasustamata lapsepuhkusTLS § 82Töölepingust taganemise keeldTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 3Õigus pöörduda kohtusse

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-04-471/6Tallinna Ringkonnakohus11.05.20062-04-471/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium19.04.2007

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-0 4-471

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Määruse tegemise aeg ja koht

30. november 2006.a., Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Tsiviilasja number

2-04-471

Tsiviilasi

ARi hagi OÜ vastu töövaidluses

Menetlustoiming

Hagi läbi vaatamata jätmine

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

22.november.2006, Liivalaia kohtumaja

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AR Hageja esindaja ET Kostja OÜ Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige AB Kostja lepinguline esindaja TB

RESOLUTSIOON

1.Jätta läbi vaatamata ARi hagi OÜ vastu töölepingu lõpetamise kehtetuks tunnistamiseks, hageja tööle ennistamiseks ja töölt sunnitud puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmiseks.
2.Menetlusosaliste kohtukulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest. Hageja nõue ja menetluse käik
1.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures vanemdispetšerina , mil temaga lõpetati tööleping Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 79 p 1 alusel töötaja algatusel. Tööülesanded olid kokku lepitud töölepingus. teatas kostja hageja töö sisu olulisest muutmisest . Töölepingu muutmise kohta vormistati töölepingu lisa, millele antud allkirja luges hageja üksnes töölepingu muutmise teatavaksvõtmise kinnituseks. Hageja arvates oli tal aega otsustada, kas on kostja ettepanekuga nõus või lahkub töölt alusel töölepingu muutmisega mittenõustumise tõttu. Kuna hageja ei olnud nõus töölepingu muutmisega esitas ta kostjale avalduse, milles palus töölepingu lõpetada. Kostja lõpetas hageja töölepingu aga p 1 alusel töötaja omal

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-24-2133/34Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 4Menetlusõiguste käsutamine
TsMS § 5Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
TLS § 82
TLS § 79

2-0 4-471 algatusel. Hageja palus muuta töölepingu lõpetamise alust ja lugeda tööleping lõppenuks TLS § 82 alusel. Sama nõude juurde jäi hageja ka asjas peetud eel- ja kohtuistungitel.

2.Tallinna Ringkonnakohus otsusega tühistas tsiviilasjas tehtud Tallinna Linnakohtu tagaseljaotsuse, millega hagi oli jäetud rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tühistati Harju Maakohtu otsus hagi aegumise tõttu rahuldamata jätmise kohta.
3.Asja uuel arutamisel Harju Maakohtus kohtistungil hageja esitas hagi täienduse ja muudatuse, taotledes enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise kehtetuks tunnistamist ja töölt sunnitud puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmist kostjalt. Hageja leidis, et oli töölepingu nõrgema poolena eksimuses kuni oma praeguselt esindajalt oma õigustest teadasaamiseni. Eksimuse tõttu hageja tõlgendas kostja poolt esitatud töölepingu lisa nr 4 kostjapoolse tingimuste muudatustest kirjaliku etteteatamisena, viiteid töölepingu seadusele selles ei olnud. Hageja soovis töölepingu lõpetamist TLS § 82 alusel ja esitas selleks avalduse. Kostja, jättes täitmata enda kui töölepingu tugevama poole kohustuse selgitada hagejale oma seisukohti enne töölepingu lõpetamist, lõpetas töölepingu TLS § 79 lg 1 alusel ilma hageja vastava tahteavalduseta. Kostja poolt hagejaga töölepingu lõpetamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kui hageja ei oleks eksimuses olnud, ei oleks ta omal initsiatiivil töölepingut kostjaga lõpetanud ja oleks siiani edasi töötanud muudetud töölepingu alusel. Kostja vastuväited
4.Kostja leiab, et hageja esitas sisuliselt uue hagi: hagi täienduse ja muudatusega on hageja muutnud nii hagi alust (hagi aluseks olevad faktilised asjaolud) kui hagi eset (hageja nõue), mis on menetlusõiguslikult lubamatu.
5.Juhul, kui kohus peab lubatuks hagi sellist muutmist, millega kostja ei nõustu, siis kostja vaidleb hagile vastu palub selle rahuldamata jätta. Hagi on aegunud: hageja väiteid oma õiguste rikkumisest oma esindajalt teadasaamise kohta ei ole tõsiseltvõetavad. Hageja ei ole töölepingu ebaseaduslikku lõpetamist ja tööle ennistamist töövaidluskomisjonis nõudnud. Kui kohtusse pöördutakse nõudega, mida ei ole eelnevalt töövaidluskomisjonis läbi vaadatud, hakkab nõude aegumise tähtaeg kulgema ajast, mil töötaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Hageja esitatud nõuded on aegunud. Hageja ei ole eluvõõras ega asjatundmatu isik töölepingu lõpetamise lisas nr 5 on töölepingu lõpetamise alus TLS § 79 p 1 välja toodud ka sõnades ning hageja sai aru töölepingu lõpetamise õiguslikust alusest ja selle tähendusest. Hageja on korteriühistu ja aiandusühistu juhatuse liige, samuti on ta osaühingu osanik ja talle kuulub osa suurusega 592 900 krooni. Juhatuse liikmeks olek eeldab otsustus- ja vastutusvõimelisust ning elementaarseid teadmisi seadusandlusest. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
6.kohtuistungil hageja jäi muudetud nõude juurde ja soovis hagi läbivaatamist muudetud nõude alusel.
7.Kostja jäi kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Kohtumääruse põhjendused
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3 lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Vastavalt TsMS § 4 lg-le 1 kohus menetleb tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. Lähtudes TsMS § 5 lg-st 1 kohus menetleb hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS),

2-0 4-471 § 4 lg 2 sätestab töötaja ja tööandja õiguse pöörduda individuaalse töövaidluse lahendamiseks kas töövaidluskomisjoni või kohtusse. Avalduse esitamine töövaidluskomisjoni ja kohtusse samaaegselt on keelatud. ITLS § 24 lg 1 kohaselt võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast.

9.Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selle üle, et A. R ei nõustunud töölepingu lõpetamise alusega ning esitas avalduse töövaidluskomisjonile, taotledes töölepingu lõpetamise aluse muutmist, töölepingu lõpetamise aluse tunnistamist, töölepingu lõpetamise hüvitist, ületunnitööde eest lisatasu ja vähemmakstud töötasu. Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa inspektsiooni töövaidluskomisjoni 30.03.2004 otsusega komisjon lõpetas menetluse ületunnitasu vähemmakstud töötasu nõuetes loobumise tõttu; rahuldas ületunnitasu nõude summas 589 krooni ning jättis rahuldamata nõude töölepingu TLS § 82 alusel lõpetamise tunnistamiseks, TLS § 82 järgi töölepingu lõpetamise hüvitise nõudes ja lõpparve kinnipidamise eest 3 keskmise päevapalga ulatuses hüvitise nõudes.
10.Vastavalt ITLS § 24 lg-le 1 A. R esitas hagi Tallinna Linnakohtule töölepingu lõpetamise aluse muutmiseks. Poolte vahel oli vaidlus selle üle, kas poolte vahel sõlmitud töölepingu lõpetamise lisa on poolte kirjalik kokkulepe töölepingu muutmiseks või tööandja ühepoolne kirjalik ette teatamine töö tasustamise ja töörežiimi muutmisest.
11.Kohtumäärusega kohus lahendab vaidluse selle üle, kas hageja poolt esitatud hagi muutmise ja täiendamise avalduse näol on tegemist hagi muutmisega ja kas selline hagi muutmine on lubatav.
12.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hagi täiendus ja muudatus on hagi muutmine TsMS § 376 tähenduses. TsMS § 376 lg 1 alusel hagejal on õigus kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni muuta hagi alust või eset või suurendada nõuet, esitades selle kohta avalduse. Kui varem hageja taotles töölepingu lõpetamise aluse muutmist, siis muudetud nõudes hageja leiab, et töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik. Mõlema nõude faktiline alus tuleneb asjaolust, et pooled tõlgendavad erinevalt töölepingu muutmise lisa olemust.
13.Kohus leiab aga, et TsMS § 376 ei ole ITLS § 24 lg 1 alusel esitatud hagiavalduse puhul kohaldatav. Tulenevalt ITLS § 4 lg-st 4 individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtus on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga ITLS-st tulenevate erisustega. Kohus on seisukohal, et ITLS § 24 lg 1 sätestab erisuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku hagi muutmise regulatsioonist ning töövaidlusasjades on hagi muutmine lubatav varem töövaidluskomisjonile esitatud nõuete piires. Vastasel juhul oleks töötajal võimalik kunstlikult pikendada töölt sunnitud puudumise aega ja sellega suurendada väljamõistetavat keskmist palka. See ei ole kooskõlas seaduse mõttega ja soodustaks põhjendamatult üht poolt.
14.Tsiviiltoimiku materjalidest nähtuvalt ei ole hageja enne hagi muudatuse esitamist esitanud töölepingu lõpetamise fakti ebaseaduslikuks tunnistamise nõuet, hageja oli töölepingu lõpetamisega nõus ja soovis seda, kuid ei nõustunud lepingu lõpetamise alusega ja taotles selle muutmist. Samuti järeldub hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud nõudest tunnistada tööleping lõpetatuks TLS § 82 alusel ja mõista välja TLS § -s 82 ettenähtud hüvitis 2 kuu keskmise palga ulatuses, et hageja töölepingu lõpetamise fakti ei vaidlustanud. Hageja kinnitas ka kohtuistungil, et ei ole töölepingu lõpetamise seaduslikkust varem vaidlustanud. Seega on hageja töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel ITLS § 24 lg 1 alusel kohtule esitatud hagi muutnud sel viisil, et on kohtule esitanud nõude, mida töövaidluskomisjonis ei ole esitatud. Kohus leiab, et selline hagi muutmine ei ole lubatav.

2-0 4-471

15.Asjas ei esine ka mingeid erilisi asjaolusid, mis õigustaksid hagi taotletud viisil muutmist. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja puhul on tegemist otsustusvõimelise isikuga, kes suudab oma õigusi kaitsta ning väited hageja eksimuses viibimise kohta ei ole tõsiseltvõetavad. Kohus on seisukohal, et hageja oma tööandja juures registreeritud avaldus töölt vabastamiseks on hageja selge tahteavaldus töölepingu lõpetamiseks töötingimuste muutusega mittenõustumise tõttu. Väited, et hageja tegelikult soovis töösuhte jätkamist ja kostja juures muudetud tingimustel edasi töötada, on paljasõnalised ja otsitud. Väidetavalt seisnes hageja eksimus selles, et hageja arvates oli tal TLS § 64 alusel õigus ühe kuu jooksul otsustada, kas nõustub töötasustamise aluste ja töörežiimi muutusega või mitte. Kohus märgib, et käeolevas tsiviilasjas oleks ka hageja esialgse nõude sisuliseks lahendamiseks tulnud kindlaks teha, kas tegemist oli töölepingu muutmisega poolte kokkuleppel või tööandja ühepoolselt muutis töölepingu tingimusi seoses töö ümberkorraldamisega. Sellest sõltuvalt tööandja kas oli või ei olnud õigustatud lõpetama töölepingut töötaja omal soovil. Hageja esialgne nõue põhines samuti asjaolul, et hageja väidetavalt tõlgendas vormistatud töölepingu lisa tingimuste muutmisest ette teatamisena, mitte töölepingu poolte kokkuleppel muutmisena. Tööle ennistamise taotluse esitamist kohtus hagi muutmisena, ilma nõuet töövaidluskomisjonis esitamata, ei õigusta ka asjaolu, et hageja ei ole pärast kostja juurest töölt lahkumist tööle asunud.
16.Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus leiab, et hageja on muudetud nõude esitanud seaduses sätestatud korda rikkudes ning tal ei ole käesolevas töövaidluses seadusega kaitstud õigust nõuda töölepingu ebaseaduslikuks tunnistamist, tööle ennistamist ja keskmise palga väljamõistmist. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 3 lg-st 1 kohus leiab, et hageja nõude lahendamine ei ole kohtu pädevuses. TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada.
17.Menetlusosaliste poolt kohtule esitatud kohtukulude nimekirjade kohaselt taotlevad mõlemad pooled lepingulisele esindajale makstud tasude väljamõistmist. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. 01.09.1998 jõustunud ja kuni 31.12.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS1998) ei näe ette menetluskulude (kohtukulude) hüvitamist hagi läbi vaatamata jätmise korral. Eeltoodu alusel kohus jätab menetlusosaliste kohtukulud nende endi kanda.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium